https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-159-05 PDF Riigikohus 09.02.2006

Kui esimese astme kohus võtab apellatsioonkaebuse vastu ja saadab selle edasi ringkonnakohtusse, siis on kaebuse esitamine loetud kohtu poolt tähtaegseks (RKKKo nr 3-1-1-62-02). Seega kui ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastu ja saadab selle edasi Riigikohtule, loeb kohus määruskaebuse samuti tähtaegselt esitatuks. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKm 15.01.2009, nr 3-1-1-75-08, p 12.1)


Kui esimese astme kohus võtab apellatsioonkaebuse vastu ja saadab selle edasi ringkonnakohtusse, siis on kaebuse esitamine loetud kohtu poolt tähtaegseks (RKKKo nr 3-1-1-62-02). Seega kui ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastu ja saadab selle edasi Riigikohtule, loeb kohus määruskaebuse samuti tähtaegselt esitatuks. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKm 15.01.2009, nr 3-1-1-75-08, p 12.1)


KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina tuleb kannatanuks lugeda ka sellist kriminaalmenetluse välist isikut, kes leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus põhjendamatult lõpetatud või jäetud hoopis alustamata. Kuigi kõnealusel kannatanul ei ole kõiki KrMS § 38 lg-s 1 toodud kannatanu õigusi, tuleb kaebeõigus tagada talle täies mahus (RKKKm nr 3-1-1-134-04; 3-1-1-40-05; 3-1-1-42-05).

3-1-1-75-08 PDF Riigikohus 15.01.2009

NB! Seisukoha muutus!

Alates Kriminaalmenetluse seadustiku kehtima hakkamisest 1. juulil 2004. a. on ringkonnakohtul kohustus kontrollida edasikaebe tähtaegsust. See kohustus on sätestatud KrMS § 325 lg 1 p-s 1. Kui kaebuse esitamise tähtaeg on kaebaja poolt mööda lastud, tuleb ringkonnakohtul KrMS § 326 lg 2 alusel jätta apellatsioon läbi vaatamata. Kõrgema astme kohtu kohustus hinnata kaebuse esitamise tähtaegsust kohaldub KrMS § 389 lg 1 kohaselt ka määruskaebemenetluses. Seega on kehtiva kriminaalmenetlusõiguse kohaselt kõrgema astme kohtul õigus edasikaebe tähtaja rikkumise korral jätta kaebus läbi vaatamata.


Seisukoht, et menetlusosaline peab kohtumääruse edasikaebamisel lähtuma kohtulahendis kajastatud, mitte aga seaduses sätestatud edasikaebetähtajast, ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusõigusega.

3-1-1-14-09 PDF Riigikohus 06.02.2009

Allkirjastamata määruskaebuse saamisel tuleb kohtul lähtudes KrMS § 389 lg-st 1 ja § 390 lg-st 1 selle küsimuse lahendamisel juhinduda kriminaalmenetluse seadustiku 10.-12. peatüki sätetest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul on esitatud allkirjastamata apellatsioon, kuid apellant allkirjastab selle enne kui kohus on andnud talle KrMS § 323 lg 1 või § 326 lg 1 alusel tähtaja apellatsioonis puuduste kõrvaldamiseks või siis enne kui puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödunud, ei saa jätta apellatsiooni KrMS § 323 lg 2 p-s 1 sätestatud alusel läbi vaatamata. Sellisel juhul on tegemist tähtaegselt esitatud apellatsiooniga. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib nimetatud reegel ka määruskaebuse menetlemisel.


Juhtudel, mil seadus näeb ette kaebuse esitamise kirjalikus vormis (nt KrMS § 318 lg 1 ja 386 lg 1) võrdsustatakse kirjalikus vormis esitatud kaebusega ka digitaalsel kujul esitatud kaebus. Digitaalallkirja seaduse § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal üldjuhul samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. Seega järeldub eeltoodust muu hulgas ka see, et digitaalallkirjata digitaalse kaebuse esitamisel on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelise allkirjata paberkandjal kaebuse esitamisel.


Tulenevalt KrMS §-dest 1602-1603 ja justiitsministri 22. juuli 2008. a määruse nr 40 "Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord" §-st 4, on kaebuste esitamine kriminaalmenetluses lubatud ka digitaalsel kujul. See tähendab, et juhtudel, mil seadus näeb ette kaebuse esitamise kirjalikus vormis (nt KrMS § 318 lg 1 ja 386 lg 1) võrdsustatakse kirjalikus vormis esitatud kaebusega ka digitaalsel kujul esitatud kaebus. Digitaalallkirja seaduse § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal üldjuhul samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. Seega järeldub eeltoodust muu hulgas ka see, et digitaalallkirjata digitaalse kaebuse esitamisel on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelise allkirjata paberkandjal kaebuse esitamisel.

3-1-1-24-10 PDF Riigikohus 21.04.2010

Kriminaalmenetluse seadustiku § 325 lg 1 p-s 1 sätestatu kohaselt lasub ringkonnakohtul kohustus kontrollida edasikaebe tähtaegsust. Nimetatud kohustus kohaldub KrMS § 389 lg 1 kohaselt ka määruskaebemenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3 1-1-14-09).


Menetlusdokumendi saatmine ebatäpsel aadressil on asjaolu, mis ei võimalda teha tõsikindlat järeldust, et isik pidi selle kätte saama mõne päeva jooksul. Sellist olukorda saab käsitleda kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

3-1-1-63-15 PDF Riigikohus 30.06.2015

Ei ole välistatud, et tehniline probleem tasutaotluse e-toimiku kaudu esitamiseks kõrvaldatakse pärast määruskaebuse ringkonnakohtus lahendamise 10-päevase tähtaja möödumist (KrMS § 390 lg 3). Kuna Justiitsministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 39 „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise korra“ § 6 lg 2 teine lause nõuab igal juhul lõpuks tasutaotluse esitamist ka e-toimiku süsteemi kaudu, on põhjendatud lugeda taotlus õigeaegselt esitatuks ka siis, kui see on menetlejale edastatud esimesel võimalusel pärast tehnilise takistuse äralangemist. (p 14)


Määratud kaitsja peab esitama taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata (vt nt RKKKo 3-1-1-22-11, p 16). (p 12)

Ei ole välistatud, et tehniline probleem tasutaotluse e-toimiku kaudu esitamiseks kõrvaldatakse pärast määruskaebuse ringkonnakohtus lahendamise 10-päevase tähtaja möödumist (KrMS § 390 lg 3). Kuna Justiitsministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 39 „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise korra“ § 6 lg 2 teine lause nõuab igal juhul lõpuks tasutaotluse esitamist ka e-toimiku süsteemi kaudu, on põhjendatud lugeda taotlus õigeaegselt esitatuks ka siis, kui see on menetlejale edastatud esimesel võimalusel pärast tehnilise takistuse äralangemist. (p 14)


Määratud kaitsja peab esitama taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata (vt nt RKKKo 3-1-1-22-11, p 16). (p 12)

Ei ole välistatud, et tehniline probleem tasutaotluse e-toimiku kaudu esitamiseks kõrvaldatakse pärast määruskaebuse ringkonnakohtus lahendamise 10-päevase tähtaja möödumist (KrMS § 390 lg 3). Kuna Justiitsministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 39 „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise korra“ § 6 lg 2 teine lause nõuab igal juhul lõpuks tasutaotluse esitamist ka e-toimiku süsteemi kaudu, on põhjendatud lugeda taotlus õigeaegselt esitatuks ka siis, kui see on menetlejale edastatud esimesel võimalusel pärast tehnilise takistuse äralangemist. (p 14)

3-1-1-91-15 PDF Riigikohus 13.11.2015

KrMS § 390 lg 1 kohaselt tuleb määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgida KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatüki erisusi. KrMS § 319 lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega ning sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Seetõttu on juhul, kui isik on esitanud riigi õigusabi taotluse, ekslik arvestada määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemise jätkumist alates päevast, mil isik (mitte talle määratud kaitsja) sai kätte riigi õigusabi määruse. (p 12)

1-17-4754/16 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 10.11.2017

Vara arestimise määrust saab vaidlustada määruskaebemenetluses KrMS § 387 lg 2 reeglite kohaselt, s.o kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. KrMS § 142 lg 5 kohaselt tutvustatakse vara arestimise määrust viivitamata isikule, kelle vara arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või kui arestitakse juriidilise isiku vara, siis tema esindajale, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri. Kui allkirja võtmine ei ole võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. Seega eristab seadus määruse tutvustamist ja selle võimatuse korral määruse isikule edastamist. Vara arestimise määruse tutvustamine toimub üldjuhul uurimisasutuses. Kui määrust on isikule tutvustatud, on ta sellest teada saanud KrMS § 387 lg 2 tähenduses. (p-d 10.1 ja 10.2)

Kahtlustataval, kellele tutvustatakse vara arestimise määrust, on õigus soovi korral teha määrusest väljakirjutusi ja taotleda ka sellest koopia tegemist KrMS § 1604 kohaselt. (p 12.1)

KrMS § 1562 (kohtumenetluses menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine) lg 1 näeb ette kohtu kohustust teha e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest, kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. Kuigi säte ei reguleeri otsesõnu kohtueelse menetluse raames kohtu tehtavate määruste avalikustamist, tuleb pidada põhjendatuks ka kohtueelses menetluses tehtud määruste kättesaadavaks tegemist juhul, kui see ei ole seadusest tulenevalt välistatud – näiteks jälitustoiminguks antavate lubade puhul. Vara arestimise määruse e-toimiku kaudu kättesaadavaks tegemine on põhjendatud hiljemalt pärast määruse tutvustamist või isikule edastamist KrMS §142 lg-s 5 kirjeldatud viisil. (p 12.2)


KrMS § 390 lg-st 1 ja § 319 lg-st 7 tulenevalt võib ringkonnakohus ennistada määruskaebetähtaja määruskaebuse esitaja taotlusel, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Olukorras, kus eeluurimiskohtuniku määrust tutvustab kahtlustatavale uurimisasutuse ametnik, lasub tal kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist. Isikul on õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale. (p 13.2)

1-17-4754/21 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 18.05.2018

vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2017. a määrus nr 1-17-4754/16 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 2018. a määrus nr 1-17-4769/22


vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2017. a määrus nr 1-17-4754/16 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 2018. a määrus nr 1-17-4769/22

1-17-4756/17 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 10.11.2017
1-17-4769/22 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 18.05.2018

Olukorras, kus eeluurimiskohtuniku vara arestimise määrust tutvustab uurimisasutuse ametnik, lasub tal nii nagu kohtulgi kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Seega saab menetlustähtaja ennistamist taotleda erandlikult ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale, sest sel juhul ilmneb kaebetähtaja arvutamise ekslikkus ringkonnakohtu põhjendustest. (p 12)

Menetleja eksimused kaebetähtaja kirjapanekul ja selgitamisel võivad anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seejuures tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ei välista iseenesest ka asjaolu, et määruskaebuse esitas professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav. (p 14)


Olukorras, kus eeluurimiskohtuniku vara arestimise määrust tutvustab uurimisasutuse ametnik, lasub tal nii nagu kohtulgi kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Seega saab menetlustähtaja ennistamist taotleda erandlikult ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale, sest sel juhul ilmneb kaebetähtaja arvutamise ekslikkus ringkonnakohtu põhjendustest. (p 12)

Kahtlustataval on õigus taotluse korral saada vara arestimise määruse koopia. Samuti lasub menetlejal kohustus selgitada isikule menetlustoiminguga seotud õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust saada menetlusdokumendist koopia (KrMS § 1604 lg 1). Üldjuhul on põhjendatud pärast määruse tutvustamist ka selle kättesaadavaks tegemine e-toimiku kaudu. (p 16)

1-17-4769/17 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 10.11.2017
1-17-7210/11 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 20.12.2017

Maakohtu määrus, millega kohaldatakse TsMS §-s 378 ette nähtud hagi tagamise abinõusid, on vaidlustatav KrMS § 387 lg 2 p-s 1 sätestatud korras, s.o 10 päeva jooksul alates sellest, kui isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule hagi tagamise abinõu otsustanud maakohtu kaudu. KrMS § 1414 lg 2 kohaselt järgitakse hagi tagamise abinõude kohaldamisel vara arestimist reguleeriva KrMS § 142 korda. Vastavat korda järgides tehtud määrusele rakendub ka vara arestimise määruse vaidlustamise reeglistik KrMS § 387 lg 2 ja § 390 lg 4 tähenduses, sest hagi tagamise abinõu kohaldamist ei ole võimalik vaadelda eraldi selle vaidlustamise korrast. (p 7)


KrMS § 387 lg-s 1 on sätestatud, et üldjuhul – kui ei ole tegemist sama paragrahvi teises lõikes loetletud kohtumäärustega – esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. KrMS § 387 lg-s 2 loetletud kohtumääruste puhul esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul vaidlustatud kohtumääruse teinud maakohtu kaudu ringkonnakohtule või ringkonnakohtu määruse peale otse Riigikohtule. (p 8)


Kriminaalmenetluse seadustiku sõnastusest ja loogikast tulenevalt vaatab Riigikohus KrMS § 387 lg 1 ja § 389 lg 4 alusel läbi määruskaebusi ringkonnakohtu määruse peale, s.o kaebusi, milles vaidlustatakse ringkonnakohtu seisukohta ja selle põhjendusi. Kui ringkonnakohus ei ole mingis küsimuses seisukohta võtnud, ei ole Riigikohtul endal võimalik määruskaebemenetluses hakata ringkonnakohut asendama ja kõnealust küsimust ringkonnakohtu eest lahendama. Riigikohtu pädevusse ei kuulu ringkonnakohtule esitatud ja selles toimuvat menetlust puudutava tähtaja ennistamise taotluse esmakordne lahendamine. Olukorras, kus ringkonnakohtule esitatakse määruskaebuse tähtaja ennistamise taotlus, peab ringkonnakohus selle taotluse lahendama määrusega. Vastav põhimõte tuleneb KrMS § 319 lg-st 7 koostoimes § 390 lg-ga 1. Kui ringkonnakohus jätab tähtaja määrusega ennistamata, saab seda määrust omakorda KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud üldises määruskaebekorras vaidlustada. (p 9)

KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates hetkest, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse, ehk praegusel juhul koos määruskaebuse esitamisega. Kuna maakohtu määruses märgitud eksliku kaebetähtaja puhul ei ole tegemist takistuse kui faktilise asjaoluga, vaid ebaselgusega õiguslikus olukorras, võib tähtaja ennistamise taotluse esitatakse 14 päeva jooksul pärast seda, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle tähtaegsuse kohta. (p 9.1)

Menetleja eksimust või ebatäpsust kaebekorra selgitamisel tuleb võtta arvesse kaebetähtaja ennistamise otsustamisel (vt nt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2017. a määrus asjas nr 1-17-4754), eriti juhtudel, mil tegemist on seaduse muudatuse järel Riigikohtu praktikas käsitlemata menetlusliku küsimusega. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ei välista iseenesest ka asjaolu, et määruskaebuse esitas professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav (näiteks kümneaastane tähtaeg kümnepäevase asemel). (p 9.2)

1-22-2874/22 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 18.11.2022

Vara arestimise määruse tutvustamisele on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud erikord. KrMS § 142 lg 5 eristab määruse tutvustamist ja selle võimatuse korral määruse isikule edastamist. Vara arestimise määruse tutvustamine toimub üldjuhul uurimisasutuses ja see hõlmab määrust tervikuna, sealhulgas ka võimalust määrus koos kõigi selle põhjendustega läbi lugeda ehk tutvuda määruse sisuga. (p-d 17-18)


KrMS § 389 lg-d 3 ja 4 sätestavad kohtumääruse koostanud kohtu pädevuse määruskaebuse läbivaatamisel sõltuvalt sellest, kas kohus peab määruskaebust põhjendatuks või mitte. Kui kohus loeb määruskaebuse põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule (KrMS § 389 lg 4). Seejuures ei eelda KrMS § 389 lg-s 4 toodud otsustus kohtumääruse koostanud kohtult eraldi põhjendustega menetlusdokumendi koostamist. (p 21)


Ringkonnakohus ei saa kaebetähtaja ennistamise taotlust Riigikohtule edastada, vaid peab selle ise lahendama. Vastav põhimõte tuleneb KrMS § 319 lg-st 7 koostoimes § 390 lg-ga 1. Alles siis, kui ringkonnakohus jätab tähtaja määrusega ennistamata, saab seda määrust omakorda KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud korras vaidlustada. (p 22)

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json