Kohtulahendite liigitus

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• kohtuliku arutamise üldtingimused
• ->
• süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest

KrMS § 269 lg 1 järgi toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtul. Süüdistatava ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. KrMS § 269 lg-s 2 toodud aluste loetelu, mille esinemisel kohus võib kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta arutada, on ammendav ning kohtul ei lubatud arutada kriminaalasja süüdistatavata isegi juhul, kui viimane on kohtule kirjalikult teatanud oma soovimatusest kohtulikust arutamisest osa võtta.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• süüdistatav ja kahtlustatav
• ->
• süüdistatava ja kahtlustatava õigused ja kohustused

KrMS § 269 lg 1 järgi toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtul. Süüdistatava ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. KrMS § 269 lg-s 2 toodud aluste loetelu, mille esinemisel kohus võib kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta arutada, on ammendav ning kohtul ei lubatud arutada kriminaalasja süüdistatavata isegi juhul, kui viimane on kohtule kirjalikult teatanud oma soovimatusest kohtulikust arutamisest osa võtta.

Süüdistatava kohaloleku vajalikkus kohtuotsuse kuulutamisel tuleneb otseselt KrMS §-s 315 sätestatust. Kohtunik peab veenduma, et süüdistatav on kohtuotsusest aru saanud ja vajadusel selgitama kohtuotsust.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
• ->
• kohtu järelduste mittevastavus tuvastatud asjaoludele

KrMS § 339 lg 1 p-s 8 kirjeldatud rikkumisega on tegemist siis kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Sisuliselt on sellisel juhul kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus (vt ka RKKKo nr 3-1-1-55-06).

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
• ->
• süüdistatava puudumine

KrMS § 269 lg 1 järgi toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtul. Süüdistatava ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. KrMS § 269 lg-s 2 toodud aluste loetelu, mille esinemisel kohus võib kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta arutada, on ammendav ning kohtul ei lubatud arutada kriminaalasja süüdistatavata isegi juhul, kui viimane on kohtule kirjalikult teatanud oma soovimatusest kohtulikust arutamisest osa võtta.

Süüdistatava kohaloleku vajalikkus kohtuotsuse kuulutamisel tuleneb otseselt KrMS §-s 315 sätestatust. Kohtunik peab veenduma, et süüdistatav on kohtuotsusest aru saanud ja vajadusel selgitama kohtuotsust.

Kriminaalasja arutamine ilma süüdistatavata on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuste tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks maakohtule.

• Karistusõigus
• ->
• materiaalõigus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• karistusõiguse põhimõtted
• ->
• topeltkaristamise keeld

• Karistusõigus
• ->
• materiaalõigus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• süüteokoosseis
• ->
• süüteokoosseis (üldine)
• ->
• korduvus ja süstemaatilisus

• Karistusõigus
• ->
• materiaalõigus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• üldsätted
• ->
• karistamise alus

• Karistusõigus
• ->
• materiaalõigus
• ->
• ERIOSA
• ->
• liiklussüüteod
• ->
• sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

Enne KarS § 423¹ kehtima hakkamist toimepandud süütegude arvestamine ei riku nullum crimen sine lege-põhimõtet, sest kuriteo eest mõistetakse karistus üksnes viimase, seaduse kehtivuse ajal toimepandud kuriteo tunnustega teo eest (RKKKo 3-1-1-87-08, p 12; RKKKm 3-1-1-75-15, p 10). (p 11)

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• kokkuleppemenetlus
• ->
• kokkuleppemenetluses tehtud kohtulahendi vaidlustamine

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• apellatsioonimenetlus
• ->
• apellatsiooniõigus ja selle piirangud

KrMS § 318 lg 4 teise lause esimese alternatiivi kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu. Viidatud sättes peetakse silmas olukorda, kus kokkuleppes kirjeldatud tegu (faktilised asjaolud) ei vasta mitte ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule. See tähendab, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole aga võimalust ega pädevust hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud. (Vt RKKKm 3-1-1-70-12, p-d 8–10). (p 10)