III-2/1-48/94
|
Riigikohus |
02.11.1994 |
|
|
| III-2/3-25/94
|
Riigikohus |
04.10.1994 |
|
|
| III-2/1-1/95
|
Riigikohus |
17.01.1995 |
|
|
| III-2/1-50/95
|
Riigikohus |
26.09.1995 |
|
|
| III-2/1-73/95
|
Riigikohus |
01.11.1995 |
|
|
| III-2/1-91/95
|
Riigikohus |
30.11.1995 |
|
|
| III-2/3-17/95
|
Riigikohus |
11.10.1995 |
|
|
| 3-2-1-70-96
|
Riigikohus |
23.05.1996 |
|
Kui tehing vastas sõlmimise momendil seaduse nõuetele, ei ole hilisemad muudatused seaduses tema tühistamise aluseks, kui neile ei ole antud tagasiulatuvat jõudu.
|
| 3-2-1-103-96
|
Riigikohus |
03.10.1996 |
|
Teeseldud tehingule ei ole kohaldatavad tühise tehingu tagajärjed, sest teeseldud tehinguga varjatakse teist tehingut ja vaidluse lahendamisel kohaldatakse varjatava tehingu kohta käivaid sätteid ning varjatud tehingust tulenevaid tagajärgi. Teeseldud tehingu vaidlustamisega on ühtlasi vaidlustatud ka varjatud tehing.
|
| 3-2-3-21-96
|
Riigikohus |
26.09.1996 |
|
Kui hoonestusleping oli sõlmitud sihiga varjata mõnda teist toimingut, siis tulenevalt sel ajal 1959-1960.a.) kehtinud TsK § 35 tulnuks rakendada eeskirju, mis käsitlevad toimingut, mille tegemist oli tõelikult tahetud.
|
| 3-2-3-25-96
|
Riigikohus |
17.10.1996 |
|
ENSV ÜNP 31. oktoobri 1940. a. seadlus "Suurte majade natsionaliseerimise kohta" ja selle 5. juuni 1940. a. täiendus ei sisalda korraldusi pärandvaraks muutunud suurte majade kohta. Kuna vaidlusaluseid maju ei olnud ka natsionaliseeritud, olid pärimisõiguse tunnistused õigesti välja antud ning puudus alus kinkelepingute ja ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks.
|
| 3-2-1-109-97
|
Riigikohus |
09.10.1997 |
|
Tehing, mis on tühine TsK §-de 51-53 alusel, on kehtetu algusest peale. Tühisest tehingust ei teki tsiviilõigusi ja -kohustusi, mistõttu sellise tehingu hilisem heakskiitmine ei ole võimalik.
|
| 3-2-1-119-97
|
Riigikohus |
23.10.1997 |
|
Hageja väited, et leping on vastuolus TsÜS §-ga 66 lg 1, ei ole tõendatud.
Vaidluses aktsiate ostu-müügilepingu tühisuse üle on kohtud lahendanud omandiküsimuse ja tuvastanud, et hageja pole olnud vaidlusaluste asjade omanik. Vara omandiküsimus kuulus lahendamisele omandi kaitseks esitatavas hagis.
Vaidluses aktsiate ostu- müügilepingu tühisuse üle kuulus vara omandiküsimus lahendamisele omandi kaitseks esitatavas hagis. Tuvastades, et hageja omandit vaidlusalustele asjadele ei tekkinud, võtsid kohtud tulenevalt TsKS §-s 242 lg 1 sätestatust hagejalt võimaluse vaidlustada tema kui omaniku õiguste rikkumine omandi kaitseks esitatavas hagis.
|
| 3-2-1-124-97
|
Riigikohus |
30.10.1997 |
|
Vabariigi Valitsuse 21.01.1991 määruse nr 17 Rendisuhete kohta p 3.2. kohaselt võis riigiettevõtte struktuuri- ja allüksuse vara tervikuna (tervikvara) rentimisel rendileandjaks olla ettevõtte haldusnõukogu või juhatus olenevalt ettevõtte liigist. Kuna leping ei vastanud puuduste tõttu subjektsuses seaduse nõuetele, siis oli ta tühine.
|
| 3-2-1-126-97
|
Riigikohus |
05.11.1997 |
|
Eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt eluruumide müümine väljaspool eluruumide erastamise seadusega kehtestatud korda on seadusevastane ja selline leping tühine.
Eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt eluruumide müümine väljaspool eluruumide erastamise seadusega kehtestatud korda on seadusevastane ja selline leping tühine.
Taasriigistamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992. a määrusega nr 258 kinnitatud kohustatud subjektide nimekiri paneb EES § 3 lg 11 kohaselt eraõiguslikule juriidilisele isikule seadusest tuleneva kohustuse erastada eluruum.
|
| 3-2-1-29-98
|
Riigikohus |
09.03.1998 |
|
NB! Seisukoha muutus!
Pärast Ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. a otsust NSV Liidu relvajõudude formeeringutega ilma Eesti Vabariigi Valitsuse nõusolekuta Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate hoonete, rajatiste ja muu kinnisvaraga teostatud tehingud on kehtetud selle nõusoleku puudumisel. Varem sõlmitud tehingud, mis pidanuks Vabariigi Valitsuse 24. juuli 1992. a määruse nr 215 kohaselt olema Kaitseministeeriumis 15. augustiks 1992. a ümber vormistatud, on kehtetud ümbervormistuse puudumisel.
|
| 3-2-1-64-00
|
Riigikohus |
27.04.2000 |
|
Eluruumi erastamise õigustatud subjekt on õigustatud nõudma erastamise objektiks oleva eluruumi võõrandamislepingu tühisuse tunnustamist.
TsÜS § 66 lg 2 järgi on seadusega vastuolus olev tehing tühine vaid siis, kui seadust on rikutud oluliselt.
|
| 3-2-1-101-00
|
Riigikohus |
25.10.2000 |
|
Aktsaiaseltsi nõukogu liige oli selle juhtkonda kuuluv isik enne 28.02.1999 kehtinud korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 mõttes. Korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangut rikkudes sõlmitud tehing on tühine olenemata korruptsiooni mõistes märgitud tagajärgede puudumisest.
|
| 3-2-1-106-00
|
Riigikohus |
19.09.2000 |
|
Tehingu tühisus heade kommete vastasuse tõttu liigkasuvõtmise tunnusel, kui sellega kaasnes ühe lepingupoole kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu.
|
| 3-2-1-118-00
|
Riigikohus |
15.11.2000 |
|
Heade kommete vastane liigkasuvõtmise tunnusel võib olla tehing. Selle kindlakstegemine esitatud asjaolude pinnalt pole apellatsiooni piirest väljumine.
Tähelepanuta on jäänud, et võla ülekandmiseks on vaja ka ülevõtja tahet.
|
Facebook
X.com