III-2/3-33/95
|
Riigikohus |
30.11.1995 |
|
|
| 3-2-1-24-96
|
Riigikohus |
28.02.1996 |
|
TsÜS § 71 lg 3 kohaselt oluliseks eksimuseks ei ole seaduse mittetundmine ega ebaõige ettekujutus tulevikus saabuvate asjaolude suhtes
Kohtuotsuses peab olema põhjendatud (TsKS § 232), millised asjaolud viisid hageja olulisele eksimusele tutvudes algava väärtpaberite väljalaske emissiooniprojektiga.
|
| 3-2-1-37-96
|
Riigikohus |
27.03.1996 |
|
Tulenevalt TsÜS §-st 175 ei kohaldata TsÜS § 66 sätteid enne 1994. a 1. septembrit tehtud tehingute suhtes. Hageja vaidlustas hagi esitamisel tehingud nende tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi sätete alusel ja tema hilisem ekslik, seoses tsiviilseadustiku üldosa seaduse kehtima hakkamisega, hagi aluse kvalifikatsiooni muutmine, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Apellatsioonikohus antud olukorras pidi hageja nõude ise kvalifitseerima, sest hageja nõue oli selgelt väljendatud.
|
| 3-2-1-57-96
|
Riigikohus |
24.04.1996 |
|
Ringkonnakohus leidis õigesti, et linnakohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p-s 3 sätestatut, kuid rikkus ise TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid. Tehingu pooleks mitteoleva isiku hagiavalduse alusel tehingu kehtetuks tunnistamise asja läbivaatamisel tehingu teise poole asjasse kaasamine kohtu poolt, ei ole vastuolus TsKS § 146 lg 2 p 3 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt hageja nimetab kostja.
|
| 3-2-1-75-96
|
Riigikohus |
23.05.1996 |
|
Kohtuotsuse resolutsioonis märgitakse kohtu seisukoht hagi rahuldamise või tervikuna või osaliselt rahuldamata jätmise kohta.
Kui esimese astme kohus rahuldas hagi tervikuna ning apellatsioonikohus osaliselt, siis apellatsioonikohus muudab esimese astme kohtu otsust mitte ei tühista seda.
|
| 3-2-1-82-96
|
Riigikohus |
13.06.1996 |
|
Kassatsioonikohtus ei saa hagi alust muuta ega uusi nõudeid esitada. Kohtul on õigus otsustada, millist seadust tuleb kohaldada ( TsKS § 229 ).
Riigikohus ei hinda tõendeid, sest TsKS § 336 lg 1 kohaselt saab kassatsioonikohus kontrollida, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme.
|
| 3-2-1-88-96
|
Riigikohus |
05.09.1996 |
|
Kohus lahendab vaidluse kehtiva seaduse alusel. Pärast kohtuotsuse jõustumist ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse samu nõudeid samadel alustel, samuti vaidlustada teises asjas eelmise kohtuotsusega kindlakstehtud asjaolusid ja õigussuhteid (TsKS § 242 lg 1). Kohus arvestab testaatori tahet, kui see on seadusega kooskõlas.
|
| 3-2-1-91-96
|
Riigikohus |
19.09.1996 |
|
Kui hagi alus on täpsustamata, siis vastavalt TsKS § 229 otsustab kohus otsuse tegemisel, millist seadust tuleb asjas kohaldada.
|
| 3-2-1-113-96
|
Riigikohus |
17.10.1996 |
|
Halduskohtu pädevusse ei kuulu täidesaatva riigivõimuorgani õigusaktide peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui kaebuse lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub maa- ja linnakohtu pädevusse.
Ühise tegutsemise lepingu alusel loodud või omandatud vara on kaasomand.
Kohus peab õiguse tunnustamise otsuses märkima, millist hagejale seaduse või lepingu alusel kuuluvat vaidlustatud õigust kohus tunnustab.
|
| 3-2-1-120-96
|
Riigikohus |
31.10.1996 |
|
TsKS § 228 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendadud. Kohtul tuleb määruses märkida põhjendused, millele tema järeldused on rajatud.
|
| 3-2-1-121-96
|
Riigikohus |
31.10.1996 |
|
TsKS § 229 ja 232 lg 4 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, millist seadust tuleb asjas kohaldada. Kui kohus rahasumma välja mõistab, siis peab olema täpselt põhjendatud, millise arvestuse alusel selleni jõuti.
TsKS § 229 ja 232 lg 4 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, millist seadust tuleb asjas kohaldada.
|
| 3-2-1-123-96
|
Riigikohus |
07.11.1996 |
|
Pärija on pärandi vastu võtnud, kui ta esitab kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast (pärandaja surmapäevast) notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Vastuvõetud pärand loetakse pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. Pärimisõiguse tunnistuse puudumine ei takista vaidluse lahendamist kohtus, kui kohtule esitatakse dokumendid pärandajale kuulunud vara kohta.
Pärandvara maksumus määratakse vaidluse lahendamise ajal kehtivates hindades - seega tuleb lähtuda konkreetse korteri turuhinnast ( ES § 14 lg 2 ja AÕS § 29).
Kohus peab aru saama, mida hageja taotleb, andma seejärel pooltevahelistele suhetele juriidilise kvalifikatsiooni ja vastavatele seadustele viidates vaidluse lahendama.
Ühistu liikme pärijal oli ühistu liikmeks astumise eesõigus või korteri maksumuse tagasinõude õigus.
|
| 3-2-1-128-96
|
Riigikohus |
28.11.1996 |
|
Kohtuotsusele kaebuse esitamise õigus tekib protsessiosalisel sel päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab - ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena samal istungil kohtusaalis, avaliku kuulutamisena kohtu poolt teatatud päeval või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Seadus ei tee erandit ei neile, kes kohtuistungil ei viibinud ega neile, kes kohtuotsuse hilisema teatavaks tegemise päeval mingil põhjusel otsusest teada ei saanud.
|
| 3-2-1-132-96
|
Riigikohus |
12.12.1996 |
|
Kohtuotsuses peavad olema märgitud tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
|
| 3-2-3-26-96
|
Riigikohus |
24.10.1996 |
|
Kostja kutsutakse ajalehekuulutusega kohtusse ainult siis, kui kostja elu- või asukoht on hagejale teadmata vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole.
Kohtuotsus kannab kohtuotsuse kuupäeva. Kohtuotsus kannab kohtuistungi toimumise kuupäeva, kui otsus kuulutati samal istungil. Kui kohtuotsus tehti hiljem teatavaks, peab otsus kandma kuupäeva, mil ta avalikult kuulutati.
|
| 3-2-3-31-96
|
Riigikohus |
21.11.1996 |
|
Määrusega võib kohtuotsust selgitada, kuid mitte muuta tema sisu. Kostjale ei saa otsust selgitades panna kohustusi, mida hagiavalduses ei palutud ja mida kohus asja sisulisel läbivaatamisel ei arutanud.
Lepingupooled tuleb õigesti välja selgitada ja siis otsustada, kas lepingupooled olid lähikondlased või mitte.
|
| 3-2-1-2-97
|
Riigikohus |
10.01.1997 |
|
Asja läbivaatamisel peab kohus TsKS § 232 lg 4 alusel võtma seisukoha kõigi hagi alusena esitatud asjaolude suhtes.
|
| 3-2-1-8-97
|
Riigikohus |
23.01.1997 |
|
Kohus peab otsuse tegema kõigi nõuete osas.
|
| 3-2-1-13-97
|
Riigikohus |
30.01.1997 |
|
Kohtuotsus ei vasta TsKS § 232 lg 4 nõuetele kuna ringkonnakohus ei andnud olulistele seletustele ja õigusaktidele juriidilist hinnangut.
Aktsiaseltsi põhimääruse p. 24 kohaselt, kui aktsionär hilineb sissemaksega aktsiate eest, siis on ta kohustatud maksma viivist vastavalt asutamislepingule.
|
| 3-2-1-19-97
|
Riigikohus |
13.02.1997 |
|
Ringkonnakohus on rikkunud TsKS § 232 lg 4 sätteid, kuna otsuses ei ole märgitud tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused hagi rahuldamata jätmisel.
|
Facebook
Twitter