3-2-1-16-02
|
Riigikohus |
19.02.2002 |
|
TsMS § 228 kohaselt hindab kohus tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud, peab kohus andma neile õigusliku hinnangu. Kohtul tuli võtta seisukoht kõigi hagi alusesse kuuluvate asjaolude suhtes.
Hageja palus tunnistada korteri erastamine ebaseaduslikuks, kuna korteri erastamiseks puudus tema, kui üürniku endise perekonnaliikme, nõusolek. Kuigi hageja ei esitanud hagi enda perekonnaliikmeks tunnistamiseks, tuleb kohtul võtta seisukoht ka hageja perekonnaliikmeks oleku suhtes, sest see on üks hagi alusesse kuuluv asjaolu, millele hageja viitas hagiavalduses.
|
| 3-2-1-51-02
|
Riigikohus |
25.04.2002 |
|
Üldreeglina ei tohi ega saa seadusel olla tagasiulatuvat jõudu seaduse jõustumise eelsele ajale. Põhiseadus võimaldab seda vaid rangetes piirides seaduste rakendamisest tekkinud õiguskonfliktide ületamiseks, kui ilma sätte tagasiulatuva rakendamiseta tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte.
TsMS § 228 ja § 231 lg 4 mõtte kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema poolt antud õigusliku kvalifikatsiooniga.
Arvestades erafirma asutamisdokumentides sätestatut saab õiguskorra ja tsiviilkäibe poolt iseseisva õigussubjektina tunnustatud erafirmat hiljemalt 1. septembrist 1994 lugeda täisühinguks. Täisühingu osanike vastutuse sätestab erafirma asutamise ja talle laenu andmise ajal kehtinud Eesti Vabariigi majandusühingute põhimääruse p 4.
Kostja (erafirma) dokumentidest ei nähtu üheselt tema juriidiline vorm. Alates TsÜS-i jõustumisest 1. septembril 1994. a tunnustab Eesti õiguskord juriidilise isikuna vaid seaduses eraõigusliku juriidilise isiku liigina sätestatud ja liigile vastavaid subjekte. Arvestades erafirma asutamisdokumentides sätestatut saab õiguskorra ja tsiviilkäibe poolt iseseisva õigussubjektina tunnustatud erafirmat hiljemalt 1. septembrist 1994 lugeda täisühinguks ja kohaldada talle täisühingu kohta kehtivaid sätteid, vaatamata sellele et asutamise ajal ta formaalselt kõiki täisühingule ette nähtud nõudeid ei täitnud.
ÄS § 5 näeb ette ettevõtte kui majandusüksuse üleandja vastutuse ettevõttega seotud kohustuste eest. Säte pole antud asjas kohaldatav, kuna ÄS § 505 lg 1 järgi jõustus äriseadustik 1. septembril 1995 ning ettevõtte vara oli ÄS jõustumise ajaks juba üle antud. ÄS § 5 ei saa kehtida enne ÄS jõustumist toimunud ettevõtte üleminekule.
|
| 3-2-1-54-02
|
Riigikohus |
29.04.2002 |
|
Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse, siis TsMS § 231 lg 4 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses analüüsima kõiki kogutud tõendeid.
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg-t 1, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude osas, mida ei esitatud.
Pooltel on vaidlus kostja poolt hageja sõiduauto valduse seaduslikkuse üle ja selles, kas tal on alus saada hagejalt tagasi makstud rahasumma. Kostja on vastuhagis sidunud auto tagastamise hageja poolt tasutud summa tagasimaksmisega. Poolte esitatud asjaoludest lähtuvalt tuleb apellatsioonikohtul kaaluda, kas õigussuhe on kvalifitseeritav kinnipidamisõiguse teostamisena AÕS § 320 mõttes, ning seejärel anda hinnang hageja väitele nõude tasaarvestamise kohta, kui kostja kasutas autot kokkuleppe vastaselt.
Kuna hageja ei vaidlusta raha saamist, siis ei too kirjaliku vormi järgimata jätmine (TsK § 273) kaasa laenulepingu tühisust.
|
| 3-2-1-55-02
|
Riigikohus |
08.05.2002 |
|
Rendilepingu p 4.1.7. järgi maksab rentnik rendileandjale amortisatsiooniraha ja korraldab vara parenduste tegemise amortisatsiooniraha ulatuses. Rentnik ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ringkonnakohtu tõlgenduse järgi oli leping suunatud sellele, et tegelikult raha tasumist ei toimugi. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 64 lg-st 1 ja arvestada TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohtu tõlgendus neile nõuetele ei vasta.
Hageja ei taotlenud rendilepingu ennetähtaegset lõpetamist lepingu p.9.2.2 ja RenS § 18 p 2 alusel seetõttu, et rentnik ei ole tasunud lepingu p-s 4.1.7. märgitud amortisatsiooniraha ja halvendas sellega renditud vara seisundit. Maakohus väljus hagi piiridest rahuldades hageja nõude tuginedes asjaoludele, mida pooled ei olnud esitanud.
|
| 3-2-1-61-02
|
Riigikohus |
09.05.2002 |
|
Kui Riigikohus ei ole otsuses tagasitäitmist lahendanud, on kostjal TsMS § 376 lg 2 kohaselt õigus esitada tagasitäitmise avaldus kohtule, kelle otsuse Riigikohus tühistas. Ringkonnakohtul puudus alus tagastada kohtuotsuse tagasitäitmise avaldus läbivaatamatult.
|
| 3-2-1-70-02
|
Riigikohus |
05.06.2002 |
|
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lg-s 4 ja TsMS §-s 95 sätestatut. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud taotletava hüpoteegisumma suurust, jättes andmata hinnangu esitatud laenulepingule, mis võib tõendada tagatava võla suurust, ja ka kostja kontoväljavõtetele, mis võivad tõendada laenu osalist tagasimaksmist.
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut, jättes vastamata apellatsioonkaebuses esitatud põhjendusele.
Hageja taotleb pandiõiguse kinnistamist hüpoteegina AÕSRS § 133 lg 1 alusel. AÕSRS § 133 lg 3 näeb ette, et hüpoteegisummana kantakse sisse kogu pandiga tagatud võlasumma, mis antud juhul tuleneb laenulepingust. Hagejal oli õigus arvestada taotletava hüpoteegisumma sisse nii tagatud laenuintressid kui ka muud pandiga tagatud kõrvalkohustused kuid hagi kohaselt pole ta seda teinud.
AÕSRS § 133 lg-st 3 tuleneb, et lisaks hüpoteegisummale saab hüpoteegiintresse ja kõrvalnõudeid kinnistusraamatusse kanda vaid juhul, kui neis on varem kokku lepitud. Hüpoteegiintresside ja kõrvalnõuete kinnistusraamatusse kandmise nõue on õigesti rahuldamata jäetud, kuna puudub AÕSRS § 133 lg-st 3 tulenev kokkulele nende kinnistusraamatusse kandmiseks.
Pandiõigusest kui asjaõigusest ei tulene iseenesest isiklikku võlga pantijale, mida saaks ümber vormistada laenuna TsK § 272 lg 3 tähenduses. Laenulepingu sõlmimisel võttis kostja kohustuse vastutada osaliselt teise isiku eest hageja ees. Sellise kohustise näol on tegemist kostja isikliku kohustusega hageja ees, mida sai vormistada laenuna ja tagada pandiga.
Isegi laenulepingu tühisuse tuvastamisel ei kaasne sellega automaatselt pandilepingu tühisus.
Pandiõigusest kui asjaõigusest ei tulene iseenesest isiklikku võlga pantijale, mida saaks ümber vormistada laenuna TsK § 272 lg 3 tähenduses. Laenulepingu sõlmimisel võttis kostja kohustuse vastutada osaliselt teise isiku eest hageja ees. Sellise kohustise näol on tegemist kostja isikliku kohustusega hageja ees, mida sai vormistada laenuna ja tagada pandiga.
|
| 3-2-1-74-02
|
Riigikohus |
23.05.2002 |
|
Kohtu suuline määrus isiku õigusjärglasena protsessi kaasamiseks peab vastama TsMS § 212 lg-s 2 sätestatule ning sisaldama TsMS § 212 lg 1 p 5 kohaselt põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti millisest seadusest kohus juhindus.
ES § 34 sätestab üürilepingu kehtivuse eluruumi üleminekul teisele omanikule. Eluruumi uus omanik taotles enda õigusjärglasena protsessi kaasamist kohtuvaidluses üürilepingu lõpetamise ja eluruumist väljatõstmise üle. Kuna uus omanik esitas omandiõigust tõendava dokumendi ja tema protsessi astumisega nõustusid ka esialgsed hagejad, oleks apellatsioonikohus pidanud ta TsMS §-le 78 tuginedes õigusjärglasena protsessi lubama. Õigusjärglus on võimalik protsessi igas staadiumis.
Kohtu suuline määrus isiku õigusjärglasena protsessi kaasamiseks peab vastama TsMS § 212 lg-s 2 sätestatule ning sisaldama TsMS § 212 lg 1 p 5 kohaselt põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti millisest seadusest kohus juhindus.
ES § 34 sätestab üürilepingu kehtivuse eluruumi üleminekul teisele omanikule. Eluruumi uus omanik taotles enda õigusjärglasena protsessi kaasamist kohtuvaidluses üürilepingu lõpetamise ja eluruumist väljatõstmise üle. Kuna uus omanik esitas omandiõigust tõendava dokumendi ja tema protsessi astumisega nõustusid ka esialgsed hagejad, oleks apellatsioonikohus pidanud ta TsMS §-le 78 tuginedes õigusjärglasena protsessi lubama. Õigusjärglus on võimalik protsessi igas staadiumis.
|
| 3-2-1-81-02
|
Riigikohus |
17.06.2002 |
|
ÄS § 506 lg-s 6 sätestatud piirang kehtib ka kolmandate isikute suhtes, vaidlusalune ostu-müügileping on TsÜS § 66 lg 2 ja § 103 lg 1 kohaselt tühine. Ainuüksi see, et mõlemad pooled on tehingut täitnud, ei muuda seda kehtivaks. Tehingu tühisuse hindamisel omab tähendust tehingu materiaalne alus, mitte see, kas, millal ja millistel asjaoludel tehinguosaline tehingu tühisuse tuvastamise nõude esitas.
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227 lg-s 2 sätestatut, tuginedes otsuses tõendile, mida ei olnud asja juurde võetud.
ÄS § 506 lg 6 kohustas notarit ehitise ostu-müügilepingu tõestamisel kontrollima, kas ehitise omandamiseks on olemas nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku otsus, selle puudumisel aga äriühingu põhikirja. Notar on eksinud 1. veebruarini 2002. a kehtinud NotS-s selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu. Kuna see on toonud kaasa tõestatud tehingu tühisuse, on ostu-müügilepingu tõestamine notaripoolne raske ettevaatamatus oma ametiülesannete täitmisel NotS § 20 lg 1 tähenduses. Raske ettevaatamatusena tuleb mõista käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist oma kohustuste täitmisel.
Notar on tõestanud tühise tehingu, tuvastatud on tema vastutus NotS § 20 lg 1 alusel. Notari vastu esitatud kahju nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Otsese kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata sarnaselt saamata jäänud tuluga lähtuvalt otsese kahju tõenäolisest suurusest.
Notar on tõestanud tühise tehingu, tuvastatud on tema vastutus NotS § 20 lg 1 alusel. Notari vastu esitatud kahju nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Otsese kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata sarnaselt saamata jäänud tuluga lähtuvalt otsese kahju tõenäolisest suurusest.
|
| 3-2-1-87-02
|
Riigikohus |
12.06.2002 |
|
Hagi rahuldamine TsÜS § 103 alusel eeldab TsÜS § 103 lg 3 järgi ka selle tuvastamist, kas isik, kes tegi tehingu isikuga, kellel ei olnud volitust, teadis või pidi teadma, et isikul volitus puudus.
Ringkonnakohus on hagi rahuldanud alustel, mida hageja ei esitanud. Sellega rikuti TsMS §-s 229 lg 2 sätestatut, mis üldreeglina keelab rajada otsust asjaolule, mida pool pole asja läbivaatamisel esitanud.
Apellatsioonikohus on jätnud apellatsioonkaebuse osaliselt läbi vaatamata rikkudes TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut.
|
| 3-2-1-118-02
|
Riigikohus |
31.10.2002 |
|
Kas antud juhul tuleks omandi üleandmise hindamisel lähtuda AÕS §-st 93 või 94, oli kohtu hinnata. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 228 sätestatut, jättes need sätted kohaldamata ainuüksi põhjusel, et asja omandaja neile ei tuginenud.
AÕS tunnustab ka mitteomaniku sõlmitud asjaõiguslepingut. Heauskne omandamine on võimalik läbi AÕS §-de 92-94. Kohus on tuvastanud heauskse omandamise eeldused ja võtnud seisukoha, et asja omandaja oli pahauskne, seda põhjendamata. Pahausksust ei tõenda antud situatsioonis (asja omandaja sai korteri valduse kolmandalt isikult, mitte müüjalt; väited tehingute väga lühikese ajavahemiku jooksul toimumise kohta) asjaolu, et tehingu seaduslikkuse kontrollimiseks ei selgitanud asja omandaja välja korteri eelnevaid omanikke ja ei teinud selgeks vahepealsete tehingute asjaolusid. Pahausksuse tõendamiseks oleks pidanud olema mingi asjaolu, mis andnuks alust väita, et asja omandaja teadis, et asja müüja ei omanud korteri käsutamise õigust.
|
| 3-2-1-135-02
|
Riigikohus |
14.11.2002 |
|
Võlausaldajate huve kahjustades välja makstud dividendi saab pankrotivarasse PankrS § 46 alusel tagasi võita, sõltumata sellest, kas väljamaksete tegemise aluseks olnud üldkoosoleku või juhatuse otsused kehtivad või mitte. Raha tagastamise nõude lahendamisel on oluline vaid väljamakse enese vastamine selle sätte kriteeriumidele.
Juriidilise isiku juhatuse otsuste vaidlustamise ja tühisuse tuvastamise protsessuaalne kord on sarnane nagu nõukogu otsuste puhul (TsÜS § 44 lg 5, analoogia ÄS § 321 lg-ga 5).
Juriidilise isiku organi (üldkoosolek, juhatus, nõukogu) otsuse vaidlustamise või tühisuse tuvastamise hagi puhul on kostjaks juriidiline isik ise. Seega ei saa ta samaaegselt olla hagejaks. Järelikult ei saa äriühing vaidlustada oma organi otsuseid.
Vaidlustamiseks õigustatud isikute suhtes TsÜS § 44 lg-s 5 kasutatud väljend "huvitatud isik" hõlmab aktsiaseltsi puhul aktsionäre, juhatuse liikemid ja nõukogu likmeid (analoogia ÄS § 302 ja 322 lg 4 alusel) ning nede isikute ring ei saa olla laiem nõukogu ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks õigustatud isikute ringist. Vaidlustamise õigus on juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise järel ka pankrotihalduril.
Ringkonnakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 6 ja § 228 nõudeid. Kohus pole seotud poolte õiguslike väidetega ja kohaldab esitatud asjaoludele tuginedes ise seadust. Samas peab kohus tulenevalt TsMS §-st 6 pooltele tagama võrdse võimaluse esitada väiteid ja tõendeid.
Kui ringkonnakohus soovib kohaldada seadust, mis seab protsessiosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, eelkõige muudab tõendamiskoormuse jaotust, tuleb seda protsessiosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohad ning vajadusel ka tõendid. Tulenevalt TsMS §-st 6 peab kohus pooltele tagama võrdse võimaluse esitada väiteid ja tõendeid.
PankrS § 55 lg-st 2 järeldub, et pankrotihalduril on sarnaselt juhatuse liikmega õigus vaidlustada oma nimel juriidilise isiku organite otsuseid ja esitada hagi nende tühisuse tuvastamiseks. Seega ei saa ta samaaegselt esindada kohtumenetluses selles asjas kostjaks olevat juriidilist isikut. Tuginedes ÄS § 317 lg-le 8, nimetab aktsiaseltsi nõukogu oma esindaja, kes sellises asjas peab halduriga kohtuvaidlust.
Seadus ei säteta otsuste vaidlustamiseks või tühisuse tunnustamise hagi esitamiseks üldistel alustel (ÄS-st ja TsÜS-ist tulenevalt) haldurile pankrotimenetluses teistsugust korda ega erinevaid tähtaegasid. Täiendava aluse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras annab haldurile PankrS § 43.
|
| 3-2-1-140-02
|
Riigikohus |
11.12.2002 |
|
Kohus ei ole ületanud TsMS § 229 mõttes haginõude piire. Erinevalt TsMS § 229 lg-st 1 võimaldab AÕS § 77 kohtul valida ka sellise kaasomandi lõpetamise viisi, mida hagis ei nõutud.
AÕS §-s 78 nimetatud osa eraldamise võimalus kaasomandis olevast asjast kujutab endast ühte AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud kaasomandi jagamise viisi. Seetõttu võib kohus ka AÕS § 78 alusel esitatud nõude korral valida kaasomandi jagamiseks AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viisi.
Erinevalt TsMS § 229 lg-st 1 võimaldab AÕS § 77 kohtul valida ka sellise kaasomandi lõpetamise viisi, mida hagis ei nõutud, kuid ainult sellise AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisi, millega vähemalt üks kaasomanikest on kohtumenetluses nõustunud. Nõustumine võib olla vormivaba.
|
| 3-2-1-143-02
|
Riigikohus |
20.11.2002 |
|
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 238 lg-te 2 ja 3 sätteid, tehes täiendava otsuse pärast seaduses sätestatud tähtaega esitatud avalduse alusel ning kohtuistungit pidamata. Need on olulised rikkumised.
AÕS §-de 264, 265, 269 ja 271 tulenevalt ei pidanud ostja andma ostetud asja ostueesõiguse kasutajale välja enne, kui talle on tasutud ostuhind. Ostuhind tuleb tasuda hiljemalt selleks ajaks, mil ostueesõiguse kasutaja nõuab asja endale üleandmist.
Vajalike kulutuste tasumise nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna vahendusteenuseid ei saa selles asjas pidada vajalikeks arvestades, et kostja ise tegeles samas valdkonnas vahendustegevusega ja konsultatsioonide andmisega.
|
| 3-2-1-16-03
|
Riigikohus |
05.03.2003 |
|
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg-s 1 sätestatut, mõistes kostjalt hageja kasuks välja lisatasu. See summa mõisteti kostjalt välja töövaidluskomisjoni otsusega, töövaidluskomisjoni otsust lisatasu väljamõistmise osas pooled ei vaidlustanud.
Riigiasutuse abiteenistuja tegu - helistamine tööandja telefonilt tööajal verbaalseid intiimteenuseid osutatavatele telefonidele - on riigiasutuse mainet kahjustav ning määratletav vääritu teona TLS § 86 p 8 ja TLS § 105 lg 2 mõttes. Selline tegu on piisav kõige rangema distsiplinaarkaristuse, milleks on töölepingu lõpetamine, määramiseks.
|
| 3-2-1-28-03
|
Riigikohus |
25.03.2003 |
|
Eesti kohtus tunnustatud Saksa kohtuotsus on kaasuse kontekstis käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 117 mõttes.
Maakohtu otsuse suure hilinemisega teatavakstegemine on protsessiõigusnormi rikkumine, kuid ainuüksi see ei põhjusta kohtuotsuse tühistamist. Pealegi on kassaatorile ennistatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning tal on võimalik olnud kasutada ettenähtud protsessiõigusi.
CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud 3 tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-ga; kaupade transpordi eest makstakse tasu.
CMR art 34 kohaldatakse, kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel veavad mitu vedajat järgemööda. Sätte peamine mõte on anda kauba saatjale alus otsenõude võimaldamiseks kõikide veos osalevate vedajate vastu. CMR art 37 järgi võib vedaja, kes on hüvitanud tekkinud kahju, nõuda regressi korras teiselt vedajalt kahju hüvitamist. Antud asjas on täidetud CMR art-te 34 ja 37 kohaldamise eeldused.
|
| 3-2-1-30-03
|
Riigikohus |
03.04.2003 |
|
Nõue tunnustada oma omandiõigust võib olla esitatud eraldi nõudena, kuid ei pea tingimata selliselt esitatud olema. Kui asjaoludest ilmneb, et hageja on esitanud hagi asja kostja valdusest tagasisaamiseks ja on tõendanud, et tema on omanik ja et kostja valdus on õigusliku aluseta ning nõude aluseks ei ole leping, siis tuvastab kohus hagi rahuldades muuhulgas ka hageja omandiõiguse.
Nii TsÜS § 66 lg 5 kui TsK § 51 lg 2 alusel saab tehingu poolt kohustada tehingu järgi saadut välja andma üksnes kehtetu tehingu teisele poolele. Kuna hageja ei ole kehtetu tehingu pool, puudub tal ka restitutsiooniõigus tehingu alusel.
Kuigi hageja ei ole oma nõuet korrektselt sõnastanud, võib järeldada, et tegemist on vindikatsiooninõudega AÕS § 80 alusel. Kohus võib TsMS § 228 järgi seda sätet kohaldada, vaatamata sellele, et hageja oma hagis sellele normile ei tuginenud.
|
| 3-2-1-33-03
|
Riigikohus |
07.04.2003 |
|
TsMS § 228 mõtte kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud küll poolte esitatud asjaoludega, kuid mitte nende antud õigusliku kvalifikatsiooniga ja kohaldab seadust ise. Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 229 lg 1, mille järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude osas, mida ei esitatud.
Abikaasade ühise laenukohustuse jagamine abikaasade ühisvara jagamisel puudutab ainult nende endi omavahelisi varalisi suhteid ega saa muuta nende lepingulisi vahekordi laenuandjatega, mistõttu puudub alus võlausaldajate kaasamiseks menetlusse TsMS § 80 lg 1 alusel.
Ühisvara jagamisel loetakse PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade osad võrdseks. Kohus ei ole ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldunud.
Kuigi pärast ühisvara jagamist ei vastuta abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest enam ühisvaraga, on võlausaldajal endiselt nõue mõlema abikaasa vastu, kuna vastutus laieneb ka mõlema abikaasa lahusvarale.
|
| 3-2-1-39-03
|
Riigikohus |
23.05.2003 |
|
AutÕS § 32 on kohaldatav tööfunktsiooni püsival täitmisel, mis ei pruugi seaduse mõtte kohaselt piirduda töölepinguga, mitte ühekordse tellimuse täitmise korral. Käesolevas vaidluses sõlmis tellija lepingu ehitusprojekti saamiseks arhitektuuribürooga, mitte vahetult arhitektidega. Arhitektuuribüroo täitis tellimuse ja andis töö tellijale üle. Sellest järeldub, et projekti autorid loovutasid oma varalised õigused arhitektuuribüroole.
Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised õigused, mis on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad ning varalised õigused, mis on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta (AutÕS § 11 lg-d 1-3). AutÕS § 13 annab autorile õiguse oma teost ise kasutada ja teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras. See ei tähenda, et ehitusprojekti kõik osad peaks koostama üks isik.
Vastavalt AutÕS § 12 lg 1 p 3 võib muudatusi teoses teha ainult autor ise või teine isik autori loal. Ehituse käigus muudeti projekti ilma autorite loata.
Tuvastanud autori isiklike õiguste rikkumise, ei ole ringkonnakohus veenvalt põhjendanud hagejate moraalse kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist.
|
| 3-2-1-49-03
|
Riigikohus |
13.05.2003 |
|
Laevakinnistusraamatu pidajale esitatud avalduse puhul on tegemist küll avaldusega avaliku võimu kandjale avalik-õiguslikus suhtes, kuid tegemist on ka kindla õigusliku tagajärje - laeva kustutamine laevakinnistusraamatust - saamise tahteavaldusega. Seepärast on sellisele tahteavaldusele kohaldatavad tehingu vorminõuded.
LAÕS § 9 järgi on laevakinnistusraamatusse kantud laeva omandiõiguse üleminekuks kaks eeldust - kokkulepe omandi ülemineku kohta ja kande tegemine laevakinnistusraamatusse. Omandi üleandmise kokkulepe peab olema alati notariaalselt tõestatud, kui omanik vahetub nii, et sellega ei kaasne laeva kustutamist laevakinnistusraamatust.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 kohtleb erinevalt laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust omandi ülemineku tõttu välismaisele isikule, ja laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust seetõttu, et laev on hukkunud või loetud hukkunuks või kui laev on muutunud kasutamiskõlbmatuks (LaevaRS § 51 lg 3). Erinev kohtlemine on sätestatud seadusega, vastab õigusselguse põhimõttele ning ei ole meelevaldne ja selleks on mõistlik põhjus.
Põhiõigus heale haldusele kohaldub kohtumenetluses, kui menetluse eesmärgiks ei ole sisuliselt õigusemõistmine, vaid haldustoimingud. Tsiviilkohtumenetluses on selleks hagita menetlus, eelkõige avalike registrite pidamine.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 riivab PS § 32 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riive on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane ning seega kooskõlas PS § 32 lg-ga 2.
TsMS § 211 lg 1 kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Vaidlusalusel juhul on kaevatavaks kohtulahendiks nimelt kohtulahend, millega asja sisuliselt ei lahendatud, vaid määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega oleks kohus pidanud määrusele esitatud vastulause lahendama määrusega.
|
| 3-2-1-50-03
|
Riigikohus |
22.05.2003 |
|
Milliseid seadusi tuleb asjas kohaldada, otsustab kohus TsMS § 228 kohaselt otsuse tegemisel.
TsK § 472 kohaselt toimub kannatanu töövõime vähenemisega seotud kahju hüvitamine igakuiste maksetena. Ühekordse hüvitisena mõistab kohus välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kannatanule hüvitamisele kuuluva kahju.
TsK § 473 eesmärgiks on tagada kannatanule hüvitise maksmine ka siis, kui kahju tekitamise eest vastutav juriidiline isik on likvideeritud. Kahju hüvitamise kohustuse riigile ülemineku aega ei muuda see, kui likvideerimismenetluses algatatakse pärast likvideerimisteate avaldamist pankrotimenetlus ja kuulutatakse välja juriidilise isiku pankrot.
Tööandja õigusvastast tegevust ei välista asjaolu, et töötaja tervis oli kahjustatud enne tööle asumist. Kui kannatanu enda raske ettevaatamatus aga soodustas kahju suurenemist, siis sõltuvalt kannatanu süü astmest on TsK § 462 lg 1 järgi õigus hüvitise suurust vähendada või keelduda hüvitisest kahju eest.
|
Facebook
Twitter