III-2/3-1/93
|
Riigikohus |
21.10.1993 |
|
|
| III-2/1-60/95
|
Riigikohus |
26.10.1995 |
|
|
| III-2/1-82/95
|
Riigikohus |
14.11.1995 |
|
|
| 3-2-1-37-96
|
Riigikohus |
27.03.1996 |
|
Tulenevalt TsÜS §-st 175 ei kohaldata TsÜS § 66 sätteid enne 1994. a 1. septembrit tehtud tehingute suhtes. Hageja vaidlustas hagi esitamisel tehingud nende tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi sätete alusel ja tema hilisem ekslik, seoses tsiviilseadustiku üldosa seaduse kehtima hakkamisega, hagi aluse kvalifikatsiooni muutmine, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Apellatsioonikohus antud olukorras pidi hageja nõude ise kvalifitseerima, sest hageja nõue oli selgelt väljendatud.
|
| 3-2-1-57-96
|
Riigikohus |
24.04.1996 |
|
Ringkonnakohus leidis õigesti, et linnakohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p-s 3 sätestatut, kuid rikkus ise TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid. Tehingu pooleks mitteoleva isiku hagiavalduse alusel tehingu kehtetuks tunnistamise asja läbivaatamisel tehingu teise poole asjasse kaasamine kohtu poolt, ei ole vastuolus TsKS § 146 lg 2 p 3 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt hageja nimetab kostja.
|
| 3-2-1-98-97
|
Riigikohus |
17.09.1997 |
|
TsKS § 230 lg 3 kohaselt asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega lubatud, ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel.
|
| 3-2-1-1-98
|
Riigikohus |
20.01.1998 |
|
Kui asjas on poolte kokkulepe seadusega lubatud, siis ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel (TsKS § 230 lg 3). Selliseks asjaoluks on ka kreeditoril kahju olemasolu ja nõutava viivise ülemäärane suurus (TsK § 194 lg 1).
|
| 3-2-1-43-98
|
Riigikohus |
02.04.1998 |
|
Kohus kohaldab ise seadust ja pole seotud kvalifikatsiooniga, mille annab õigussuhtele pool. Õigusliku kvalifikatsiooni andmisel on kohus TsKS § 230 lg 3 kohaselt seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele on viidanud pool.
|
| 3-2-1-87-98
|
Riigikohus |
10.09.1998 |
|
TsKS § 230 lg 3 kohaselt asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega lubatud, ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, millele pool ei ole ise viidanud asja läbivaatamisel
|
| 3-2-1-97-98
|
Riigikohus |
14.10.1998 |
|
Kohtuotsus kuulub tühistamisele, kui kohus on ületanud poole nõuete piire või tuginenud asjaolule, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel.
Asja väljanõudmisel mitteomanikult (vindikatsioonihagi) on omandiõiguse tunnustamise eelduseks väidetava omandi õigusliku aluse olemasolu enne selle nõude esitamist.
|
| 3-2-1-133-98
|
Riigikohus |
28.12.1998 |
|
TsKS § 230 lg 2 kohaselt ei võinud kohus kohaldada omal algatusel hagi aegumist, kui pooled sellele ei viita. Kuna seadus ei sätesta, mil viisil peab aegumise nõude esitama, on ebaõige kaebuse väide, et hagi aegumise kohaldamise nõue peab olema esitatud taotlusena.
TsK § 241 lg 1 p 2 kohaselt lõpeb kohustis kreeditori surmaga, kui täitmine on ette nähtud isiklikult kreeditorile. Nimetatud säte laieneb ainult nendele kohustistele, mis on lahutamatult seotud kreeditori isiksusega.
|
| 3-2-1-93-99
|
Riigikohus |
17.11.1999 |
|
Apellatsioonikohus rikkus kohtuotsusele TsMS § 229 lg 2 järgi esitatavat nõuet, mille kohaselt ei või kohus rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. TsMS § 319 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtulahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati.
Apellatsioonikohus peab põhjendama, millistele tõenditele tuginedes ta vastava järelduse tegi (TsMS § 227 lg 1, § 330 lg 4).
Kui apellatsioonikohus asub linnakohtust vastupidisele seisukohale, siis peab ta oma seisukohta põhjendama (TsMS § 330 lg 5). Apellatsioonikohus peab põhjendama, millistele tõenditele tuginedes ta vastava järelduse tegi (TsMS § 227 lg 1, § 330 lg 4).
|
| 3-2-1-19-00
|
Riigikohus |
19.04.2000 |
|
TsMS § 229 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
|
| 3-2-1-154-00
|
Riigikohus |
13.12.2000 |
|
Kohus ei või otsuses ületada nõude piire.
Käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul kohustise täitmise tähtpäevast arvates ei esita hagi käendaja vastu.
|
| 3-2-1-1-01
|
Riigikohus |
08.02.2001 |
|
Kuivõrd hagis nõuti kahju väljamõistmist ühekordse hüvitisena, siis selle väljamõistmine teatud ajavahemiku eest on käsitatav TsMS § 229 lg 1 rikkumisena.
Moraalse (mittevaralise) kahju mõistab kohus välja ühekordse hüvitisena, mitte perioodiliste maksetena. Üksnes juhul, kui kannatanu kehavigastuse mõned olulised kahjulikud tagajärjed ilmnevad pärast hüvitise väljamõistmist, võib ta nõuda täiendavat hüvitist.
Moraalse (mittevaralise) kahju mõistab kohus välja ühekordse hüvitisena, mitte perioodiliste maksetena. Üksnes juhul, kui kannatanu kehavigastuse mõned olulised kahjulikud tagajärjed ilmnevad pärast hüvitise väljamõistmist, võib ta nõuda täiendavat hüvitist.
Moraalse (mittevaralise) kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Kolleegium on seisukohal, et moraalse kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Ebaõige on moraalse kahju suuruse määramisel lähtuda seadusega mõnede töötajate kategooriatele invaliidistumisel ettenähtud ühekordse toetuse maksmise põhimõtetest.
Olenemata kostja taotlusest hüvitise vähendamiseks, peab kohus moraalse (mittevaralise) kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitamisele kuulub kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.
|
| 3-2-1-34-01
|
Riigikohus |
25.05.2001 |
|
Pettuse või eksimuse mõjul sõlmitud tehingu kehtetuks tunnistamise tagajärjed on oma iseloomult erinevad ja vaidluses tehingu kehtetuse üle on erinev ka tõendamiskoormus.
Apellatsioonikohus ületas hagi piire lugedes tõendatuks lepingu sõlmimise olulise eksimuse mõjul, kui hageja nõudis tehingu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et kostja pettis teda lepingu sõlmimisel. Apellatsioonikohtu valik kohaldada teistsugust hagi alust kui seda hageja oma nõudes esitas pole põhjendatud sest pettus ja eksimus on kaks erinevat tehingu kehtetuse alust. Pettuse või eksimuse mõjul sõlmitud tehingu kehtetuks tunnistamise tagajärjed on oma iseloomult erinevad ja vaidluses tehingu kehtetuse üle on erinev ka tõendamiskoormus.
|
| 3-2-1-112-01
|
Riigikohus |
01.10.2001 |
|
TsÜS § 72 lg 1 kohaselt on pettus isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema. Pettuseks ei saa olla ettekujutus asjaolude suhtes, mis tekkisid pärast lepingu sõlmimist.
Apellatsioonikohtu jättis õigesti kohaldamata teistsuguse hagi aluse kui seda hageja oma nõudes esitas, sest pettus (TsÜS § 72 lg 1) ja eksimus (TsÜS § 71 lg 1) on tehingu vaidlustamise iseseisvad alused, mille tuvastamisel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Kohus ei saa rajada otsust asjaolule, mida pool ei ole asja läbivaatamisel esitanud (TsMS § 229 lg 2).
Ringkonnakohus jättis TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut rikkudes vastamata kõigile apellatsioonkaebuse põhjendustele. Hageja on esile toonud asjaolud, millega seadus seob kahju hüvitamise kohustuse, ringkonnakohus peab andma hageja väidetele hinnangu ja seejärel otsustama kas kostjal on tekkinud kahju hüvitamise kohustus.
TsMS § 61 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Arvestades TsMS § 61 lg-le 1 antud tõlgendust võib TsMS § 60 lg-s 3 nimetatud kuludokumendiks lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Kui pool, kelle kasuks on otsus tehtud, on esitanud taotluse teiselt poolelt kohtukuluna vaid õigusabi tasu väljamõistmiseks ning esitanud õigusabi eest tasumise kohustust tõendava dokumendi, siis pole kulude hüvitamise taotluse rahuldamiseks eraldi kohtukulude nimekirja esitamine vajalik.
|
| 3-2-1-137-01
|
Riigikohus |
21.11.2001 |
|
Tehingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS §-s 64 sätestatust. Pooled ei vaidle lepingu p 15.1.1 kohaldamise üle, vaid selle tõlgendamise üle, kuidas (mille põhjal) tuleks viiviseid arvutada. Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ta ei nõustu poolte lepingule antud tõlgendusega.
Ringkonnakohus rikkus kohtuotsusele TsMS § 229 lg 2 järgi esitatavat nõuet, mille kohaselt kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.
|
| 3-2-1-142-01
|
Riigikohus |
22.11.2001 |
|
Pankrotivaidluse lahendamisel on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 229 lg-s 1 sätestatut otsustades, et vara tagasivõitmise lahendamine PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel toimub samaaegse müügihinna tagastamisega. Kostja ei ole esitatud PankrS § 51 alusel müügihinna tagastamise nõuet.
|
| 3-2-1-11-02
|
Riigikohus |
04.03.2002 |
|
Tehing on TsÜS § 69 lg 1 kohaselt näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Hageja esitatud asjaolud - kostja pole tasunud ostu-müügilepingu järgset rahasummat ja pole ostetud elamut kasutanud, tehingu näilikkust ei kinnita.
Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormis lasub hagejal. Kui tehing sõlmitakse esindaja kaudu, siis tuleb tema tahteavaldus lugeda esindatava tahteavalduseks.
TsMS § 231 lg 4 ja TsMS § 229 lg 2 mõtte kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud hageja esitatud asjaoludega. Hageja ei ole peale näilikkuse muid tehingu kehtetuks tunnistamise aluseid esile toonud. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et kuna hageja taotles tehingu kehtetust, siis pidi kohus ise kaaluma tehingu kehtivust kõigil võimalikel alustel.
|
Facebook
Twitter