III-2/1-47/94
|
Riigikohus |
25.10.1994 |
|
|
| III-2/3-10/95
|
Riigikohus |
28.04.1995 |
|
|
| 3-2-1-31-97
|
Riigikohus |
13.03.1997 |
|
Volitus asjaajamiseks kohtus (TsKS § 83) annab esindajale õiguse kõigi protsessitoimingute tegemiseks volitaja nimel. Volituste piiramine peab olema volikirjas märgitud.
Tõendite hindamine põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel (TsKS § 92). Kõik põhjendused tuleb esitada esimese astme kohtus
Tõendite hindamine põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel (TsKS § 92).
Kõik põhjendused tuleb esitada esimese astme kohtus.
Hagi õigeksvõtt tuleb protokollida ja sellele peab alla kirjutama kostja. Protsessitomingute tagajärgi tuleb pooltele selgitada.
|
| 3-2-1-71-99
|
Riigikohus |
22.06.1999 |
|
Kohus rikkus TsMS § 211 lg 1 sätestatut, mille kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Maakohtu menetluse lõpetamise määruses on tehtud sisuline otsustus kannatanu süü kohta liiklusõnnetuses. Selle üle saab otsustada vaid kõiki tõendeid hinnates ja vaidlust kohtuotsusega lahendades.
Kohus on rikkunud TsMS § 182 lg 6 nõudeid, mille kohaselt ei võta kohus vastu alaealise või teovõimetu isiku seadusliku esindaja hagist loobumist ega kinnita poolte kokkulepet, kui hagist loobumine või poolte kokkulepe rikub alaealise või teovõimetu õigusi ja huve; sel juhul kaasab kohus protsessi alaealise või teovõimetu seadusliku esindajana eeskosteasutuse.
|
| 3-2-1-106-99
|
Riigikohus |
01.12.1999 |
|
Kui kostja on palunud asja sisuliselt arutada ilma hageja osavõtuta, siis ei saa seda vaadelda kui hagist loobumist.
|
| 3-2-1-107-01
|
Riigikohus |
23.10.2001 |
|
Apellatsioonikohus, lahendades vaidlust nõude tunnustamise üle pankrotimenetluses, jättis analüüsimata hageja nõuete sisu, aluse ja suuruse. Kohtuotsusest ei selgu, miks üht või teist nõuet ei tunnustata. Eelnevaga on rikutud TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut.
Võib tekkida olukord, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördu. Sellist isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik.
Nõude tunnustamise hagi menetlemisel kohtus võib võlausaldaja kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendeid.
Kindlustustegevuse seadus, mille § 65 lg 3 kohaselt rahuldatakse kõik kindlustuslepingutest tulenevad nõuded, PankrS § 86 lg 1 sätestatud nõuete rahuldamisjärkudest eespool, jõustus 01.08.2000, s.o pärast nõuete kaitsmise koosolekut. Säte on tulenevalt TsÜS § 170 lg-st 2 asjas kohaldatav, kui hageja nõue tuleneb enne seadusemuudatust tehtud kindlustuslepingust.
Tulenevalt TsMS §-st 116 loeb kohus hagi omaksvõtu läbi tõendatuks hagi aluseks olevad asjaolud ning tugineb neile oma lahendis. Seega, kuni kohus pole teinud kostja esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusele rajanevat otsust, võib kostja hagi õigeksvõtmisest loobuda.
|
| 3-2-1-3-03
|
Riigikohus |
23.01.2003 |
|
TMS § 23 lg 3 kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (täitemenetluse formaliseerituse printsiip). Selle printsiibiga ei saa põhjendada täitemenetluse algatamise lubamist isiku suhtes, keda maakohtu määrusega kinnitatud poolte kokkuleppe kehtivusala ei puudutanud. Tegemist on erandiga täitemenetluse formaliseerituse printsiibist - kohtutäitur pidi arvestama TsMS-s sätestatut.
Maakohtu määrus kuulus TsMS § 1 lg 1 p 1 alusel täitmisele kostja kui äriühingu suhtes, kuid ei andnud alust täitemenetluse algatamiseks füüsilise isiku suhtes, kes ei osalenud istungil protsessiosalisena (poolena) ja kes polnud määrusega kinnitatud kokkuleppe pooleks.
TsMS §-de 182 ja 217 kohaselt saavad kohtulikku kokkulepet sõlmida ainult kohtumenetluse pooled. Teistele isikutele võib kohtumenetlusest tuleneda õigusi ja kohustusi ainult siis, kui nad on kaasatud menetlusse kas kostjana või kolmanda isikuna. Kostja osales istungil äriühingu esindajana, mitte protsessiosalisena (poolena).
|
| 3-2-1-79-03
|
Riigikohus |
16.06.2003 |
|
TsMS § 73 lg 2 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Tööandja hagist loobumine ei vabasta teda töövaidluskomisjoni otsuse täitmisest. TsMS § 182 lg-st 7 tulenevalt ei saa tööandja sama töövaidlusega enam kohtusse pöörduda.
Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus TMS § 1 lg 1 p 17 alusel täitmisele kuuluv lahend.
Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus TMS § 1 lg 1 p 17 alusel täitmisele kuuluv lahend.
TsMS § 73 lg 2 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Tööandja hagist loobumine ei vabasta teda töövaidluskomisjoni otsuse täitmisest. TsMS § 182 lg-st 7 tulenevalt ei saa tööandja sama töövaidlusega enam kohtusse pöörduda.
|
| 3-2-1-27-04
|
Riigikohus |
04.03.2004 |
|
Äriühingu jagunemisel osalenud isikud on jaguneva ühingu kohustuste suhtes tema üldõigusjärglased, kes saavad TsMS § 78 lg-st 2 tulenevalt toetuda samadele protsessiõiguse normidele kui seda oleks saanud teha õiguseelneja.
Hagist loobumise tagajärjena sätestab TsMS § 182 lg 7, et samad pooled ei või samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi, kui kohus on hagist loobumise vastu võtnud. Kui hagist loobumine on vastu võetud ja asja menetlus lõpetatud, siis tuleb TsMS § 217 p 3 alusel uue hagi menetlus lõpetada.
Õiguse samal alusel uue hagi esitamiseks võib anda uue asjaolu esinemine, milleks tulevikku suunatud tervisekahjustuse hüvitise nõudest loobumise korral võib olla näiteks kannatanu tervise halvenemine või kahju suurenemine.
Hagist loobumise tagajärjena sätestab TsMS § 182 lg 7, et samad pooled ei või samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi, kui kohus on hagist loobumise vastu võtnud. Kui hagist loobumine on vastu võetud ja asja menetlus lõpetatud, siis tuleb TsMS § 217 p 3 alusel uue hagi menetlus lõpetada.
|
| 3-2-1-148-04
|
Riigikohus |
22.12.2004 |
|
Kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist saab võlausaldaja VÕS § 115 lg 2 kohaselt nõuda siis, kui ta on täitmise vastu huvi kaotanud võlgniku viivituse tõttu. Kui pooled loobusid algsetest nõuetest, ei saa kahjuhüvitise arvutamisel lähtuda lõppenud nõuete suurusest, vaid hüvitis tuleb välja mõista rikutud kompromissilepingu alusel.
Kohtulik kompromissileping allub tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning on täitedokumendiks täitemenetluses. Samuti on selle alusel võimalik nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel.
|
| 3-2-1-128-05
|
Riigikohus |
19.10.2005 |
|
Kui Riigikohus tühistab hagist loobumise tõttu tsiviilasjas tehtud eelnevad kohtulahendid ja lõpetab menetluse, siis rahuldatakse ka poolte taotlus hagi tagamise tühistamiseks.
Hagist loobumise korral tühistab Riigikohus TsMS § 352 lg 2 alusel tsiviilasjas tehtud eelnevad kohtulahendid ja lõpetab menetluse.
|
| 3-2-1-151-05
|
Riigikohus |
17.11.2005 |
|
Hagist loobumise korral tuleb TsMS § 352 lg 2 alusel tühistada tsiviilasjas tehtud eelnevad kohtulahendid ja menetlus lõpetada.
|
| 3-2-1-1-06
|
Riigikohus |
23.03.2006 |
|
Kui isik tugineb TsÜS §-le 72, peab ta ise olema vastava tehingu pooleks.
Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. 1. jaanuaril 2006. a jõustunud TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ka siis, kui seadus ei nõua lepingu notariaalset tõestamist, muutub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub selle kompromissina kinnitamise kohtumäärus.
Ka siis, kui seadus ei nõua lepingu notariaalset tõestamist, muutub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub selle kompromissina kinnitamise kohtumäärus.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-5-99.
|
| 3-2-1-77-06
|
Riigikohus |
03.10.2006 |
|
PankrS § 117 lg 1 p 1 omab tähtsust tagasivõitmise üldnõuete ning kinkelepingu ja täidetud rahaliste kohustuste tagasivõitmise puhul.
Enne 1. jaanuari 2004. a kehtinud PankrS § 47 p-st 2 ei nähtu otseselt, et selle sätte alusel saab tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada üksnes neid ühisvara jagamise kokkuleppeid, mis sõlmiti veel abielus olevate isikute vahel, mitte aga lahutatud abikaasade kokkuleppeid. Seega saab selle sätte alusel tunnistada tagasivõtmise korras kehtetuks ka lahutatud abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe, kui võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus. Sama kehtib ka PankrS § 112 lg 1 suhtes.
Abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamise korral langeb ära üksnes alus, millega jagatud ühisvarast anti või kohustuti andma osa või kogu vara ühe või teise poole vara hulka, kuid sellega ei teki alust arvata kogu jagatud ühisvara võlgniku pankrotivarasse.
PankrS § 122 lg 4 on rakendatav olukorras, kus haldur on õigusvastaselt pankrotivara hulka arvanud ühisvara. Ühisvara olemasolu korral on haldur kohustatud esitama ühisvara jagamise hagi PankrS § 122 alusel. Ühisvara ühel omanikul õigus jääda passiivseks olukorras, kui ühisvara teine omanik pankrotistub.
Kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav võlaõigusseaduse §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses.
|
| 3-2-1-80-06
|
Riigikohus |
13.10.2006 |
|
Kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav VÕS §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-58-03.
PankrS-s kehtestatud tehingu tagasivõitmise regulatsioon võimaldab küll tagasi võita kohtulikku kokkulepet selle tehingulise iseloomu tõttu, kuid ebaselge on nt hagi õigeksvõtu tagasivõitmine, mis võib samuti võlausaldajate huve kahjustada.
Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 430 lg-s 8 sätestatud kohtuliku kompromissi vaidlustamise alused ei piira kompromissi tagasivõitmist pankrotiseaduse alusel.
Kehtiv pankrotiseadus kohaldub üksnes 1. jaanuarist 2004. a tehtud pankrotimenetluse toimingutele, mitte aga võlgniku varem tehtud tehingute kehtetuks tunnistamise alustele.
Kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav VÕS §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses.
Kohtuliku kokkuleppe kehtetuks tunnistamine ei tähenda kokkulepet kinnitanud kohtumääruse kehtetuks muutumist. Kuid võimatuks võib osutuda selle kohtumääruse sundtäitmine, sest võlgnik saab esitada selle vastu vastuväite TMS § 221 lg 1 alusel.
Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 430 lg-s 8 sätestatud kohtuliku kompromissi vaidlustamise alused ei piira kompromissi tagasivõitmist pankrotiseaduse alusel.
Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb võtta seisukoht kõikide hageja ja kostja poolt esimese astme kohtu menetluses esitatud väidete kohta.
|
| 3-2-1-108-06
|
Riigikohus |
09.01.2007 |
|
Kuna ka kohtulikku kompromissi saab pankrotiseaduse järgi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada, ei peaks kohus esitatud kompromissi kinnitama, kui on tõenäoline, et selle saab pankrotimenetluses tagasi võita. Samuti on kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseks asjaolu, et kompromissiga käsutatakse nõudeid, mis ilmselt ei kuulu ühele poolele.
|
| 3-2-1-89-07
|
Riigikohus |
10.10.2007 |
|
Kohus on määranud hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Puuduste kõrvaldamise asemel esitati kohtule kinnitamiseks poolte kompromiss. Seega on maakohus teinud lõpplahendi tsiviilasjas, mida kohus seaduse kohaselt ei ole menetlusse võtnud. Samuti on rikutud TsMS § 431 lg 1 kolmandat lauset, mille kohaselt kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi.
Kohus on määranud hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Puuduste kõrvaldamise asemel esitati kohtule kinnitamiseks poolte kompromiss. Seega on maakohus teinud lõpplahendi tsiviilasjas, mida kohus seaduse kohaselt ei ole menetlusse võtnud.
Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.
Kohus ei pea esindaja volituste kontrollimisel kontrollima enda algatusel lisaks registriandmetele ka äriregistri menetlusteavet. Äriregistri menetlusteavet peab kohus kontrollima neil juhtudel, kui kohtul tekib kahtlusi äriregistri kande õigsuses.
Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.
|
| 3-2-1-95-07
|
Riigikohus |
10.10.2007 |
|
Kompromiss ei ole esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
|
| 3-2-1-138-07
|
Riigikohus |
04.02.2008 |
|
Kehtivas õiguses puudub otsene regulatsioon selle kohta, millise kohtu poole peab hageja pöörduma, kui ta soovib pärast lahendi tegemist hagist loobuda. Kuid õiguse üldisest mõttest lähtudes saab asja lahendanud kohus pärast hagi lahendava otsuse tegemist otsustada hagist loobumise üle ja tsiviilasja menetluse lõpetada.
Käsitlus, et hagist saab pärast hagi lahendava otsuse tegemist loobuda üksnes siis, kui hageja esitab kassatsioonkaebuse, piirab hageja õigust loobuda hagist pärast kohtuotsuse tegemist juhul, kui hagejal puudub TsMS §-s 668 sätestatud kassatsiooni korras edasikaebamise õigus. Samuti ei taga see, et hagist loobumine saaks otsustatud mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, sest lisaks hagist loobumise vastuvõtmise otsustamisele tuleks Riigikohtul lahendada esmalt kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimus ning hagist loobumine ei oleks võimalik ilma täiendavate, hagist loobumiseks mittevajalike kohtukuludeta. Hagi lahendanud kohtul hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamist ei takista ka asjaolu, et kohus on hagi lahendava otsuse juba teinud ja menetlus selles kohtuastmes lõppenud.
Hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud lahendi tühistamine ei ole kohtu otsuse kontrollimine ega kohtuotsuses vigade parandamine. Hagist loobumise vastuvõtmisel lõpetab kohus menetluse ja tühistab asjas varem tehtud lahendid hagi sisuliselt lahendamata. Seega ei ole hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud kohtulahendi tühistamine lahendi teinud kohtu poolt vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete, eesmärgi ega mõttega.
Ringkonnakohtu määrus, millega tagastati hagist loobumise avaldus, ei takista iseenesest asja edasist menetlust. Siiski on seadusega lubatud sellise määruse peale esitada määruskaebus. Sellist määrust saab pidada TsMS § 433 lg-s 2 nimetatud määruseks, sest ringkonnakohus tegi sisuliselt määruse, millega ei võtnud hagist loobumist vastu ja jättis menetluse lõpetamata.
|
| 3-2-1-143-07
|
Riigikohus |
29.01.2008 |
|
Esindaja võimalikud minetused esindamisel saavad olla aluseks vaid esindatava võimalikele nõuetele tema vastu, kuid ei saa mõjutada menetlustulemust.
Ainuüksi üürilepingu ülesütlemise kehtivaks lugemine ei välista üürniku võimalikku kahju hüvitamise nõuet üürileandja vastu, kui üürilepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud olid põhjustatud üürileandja poolsest üürilepingu rikkumisest.
Kohtul ei ole kohustust ka menetluses kompromissi sõlmimise väljavaate olemasolul kutsuda pooli kohtuistungil isiklikult osalema, kuna kompromissi sõlmimiseks on esindajal TsMS § 222 lg 1 p 8 kohaselt piisav esindusõigus.
Kohtu tehtud diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.
Lähtuvalt TsMS § 444 lg 1 teine lause tähendab esmajoones lühikokkuvõtet hagi veenvuse kontrollist TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1 järgi. Viidata tuleb sellele, millist liiki hagiga on tegemist ja millise õigusnormi (ja nt võimaliku lepingutingimuse) alusel tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväiteid tuleb tagaseljaotsuses nimetada ulatuses, milles see on vajalik õigusliku põhjenduse mõistmiseks. Tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi. Tagaseljaotsuse tegemise muid seaduslikke eeldusi peab kohus küll kontrollima, kuid nende olemasolu ei tule tagaseljaotsuses eraldi märkida.
Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses ja ainuüksi selline rikkumine ei anna ringkonnakohtule õigust tühistada kaja rahuldamata jätmise määrust ning taastada kaja alusel menetlust, sest selline puudus ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu poolt kõnealuse puuduse kõrvaldamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 ega lg 2 tähenduses ning selle saab kõrvaldada Riigikohus.
Lähtudes TsMS § 417 lg-st 4, ei saa Riigikohtule esitatud määruskaebuses enam tugineda väitele, et kostjal oli tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingu tegemata jätmiseks või sellest teatamiseks mõjuv põhjus.
Kaja tähtaegne esitamine tagaseljaotsuse peale ei ole automaatselt menetluse taastamise aluseks maakohtus. Muu hulgas puudutab see hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli. Selle käigus tuleb kontrollida, kas hagi saab rahuldada selles (või TsMS § 376 lg 5 p 1 kohaselt) esitatud väidete omaksvõtu tingimusel (TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1).
Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, mida kohus peab kontrollima omal algatusel tagaseljaotsuse tegemisel, tuleb kohtu omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Muu hulgas puudutab see hagi veenvuse kontrolli. Siiski ei tähenda eelnev seda, et sõltumata kaja ja kaebuste väidetest peab maakohus kaja lahendamisel või ringkonnakohus või Riigikohus määruskaebuse lahendamisel määruses alati eraldi märkima kontrolli tulemusi, mh hagi veenvuse kohta. Määrustes tuleb vastata esmajoones kaja või määruskaebuse väidetele. Sarnaselt ei pea nt ringkonnakohus otsust tehes otsuses eraldi märkima, et ei esine otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata tühistamise aluseid TsMS § 656 lg 1 kohaselt, kuigi tühistamise aluseid tuleb kontrollida. Kui tagaseljaotsust ei ole siiski nõuetekohaselt õiguslikult põhjendatud, tuleb õiguslik põhjendus märkida kaja kohta tehtud määruses või kõrgema astme kohtu määruses.
Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses ja ainuüksi selline rikkumine ei anna ringkonnakohtule õigust tühistada kaja rahuldamata jätmise määrust ning taastada kaja alusel menetlust, sest selline puudus ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu poolt kõnealuse puuduse kõrvaldamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 ega lg 2 tähenduses ning selle saab kõrvaldada Riigikohus.
|
Facebook
Twitter