III-2/1-16/95
|
Riigikohus |
21.03.1995 |
|
Haginõude puudumine on hagiavalduse sisunõuete eiramine TsKS § 146 järgi, mis aga ei ole aluseks otsustusele, kas asi kuulub kohtu pädevusse või mitte.
Ringkonnakohus lõpetas asjas menetluse TsKS § 218 p. 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse. Hagiavalduses taotleti õigusliku hinnangu andmist teatud asjaoludele ilma tsiviilõiguslikku nõuet esitamata. Haginõude puudumine on hagiavalduse sisunõuete eiramine TsKS § 146 järgi, mis aga ei ole aluseks otsustusele, kas asi kuulub kohtu pädevusse või mitte.
|
| III-2/1-25/95
|
Riigikohus |
28.04.1995 |
|
|
| III-2/1-97/95
|
Riigikohus |
13.12.1995 |
|
|
| III-2/3-9/95
|
Riigikohus |
21.04.1995 |
|
|
| 3-2-1-115-96
|
Riigikohus |
07.11.1996 |
|
Teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmist juba möödunud aja eest osade kaupa ei pea kohtukolleegium võimalikuks, kuna tegu on ühtse hagiesemega- viivise nõudega.
Teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmist juba möödunud aja eest osade kaupa ei pea kohtukolleegium võimalikuks, kuna tegu on ühtse hagiesemega- viivise nõudega.
|
| 3-2-1-6-97
|
Riigikohus |
23.01.1997 |
|
Nõude ebakonkreetsus pole TsKS § 218 p 1 kohaselt asjas menetluse lõpetamise aluseks.
Kohtu pädevusse kuulub kaebuse lahendamine võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale.
Kohtu pädevusse kuulub kaebuse lahendamine üldkoosoleku otsuse peale.
|
| 3-2-1-56-98
|
Riigikohus |
29.04.1998 |
|
Kui puudub samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel kohtumäärusega kinnitatud poolte kokkulepe, siis ei saa asjas menetlust lõpetada TsKS § 218 p 3 alusel.
|
| 3-2-1-80-98
|
Riigikohus |
19.06.1998 |
|
Pooled võivad TsKS § 70 lg 3 alusel asja lõpetada kokkuleppega.
|
| 3-2-1-93-98
|
Riigikohus |
30.09.1998 |
|
Tsiviilõigusi on võimalik kaitsta tuvastushagiga, mistõttu asja menetlus lõpetati TsKS § 218 p1 alusel ebaõigesti.
|
| 3-2-1-1-00
|
Riigikohus |
12.01.2000 |
|
Kohus lõpetab menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus (TsMS § 217 p 3). Kas hagi on esitatud samal alusel selgub hagi aluseks esitatud asjaoludest (TsKS § 146 lg 2 p 5, TsMS § 147 lg 1 p 5).
|
| 3-2-1-59-00
|
Riigikohus |
15.05.2000 |
|
Pandiõiguse mittetekkimise tunnustamise ja pandieseme võõrandamine enampakkumise kehtetuks tunnistamine on tsiviilõiguslikud nõuded ja kaitstavad TsMS § 112 lg 2 p 1 järgi ning väär oli hagimenetluse lõpetamine TsMS § 217 p 1 alusel.
|
| 3-2-1-38-02
|
Riigikohus |
28.03.2002 |
|
TsMS § 217 p 6 järgi lõpetab kohus asjas menetluse, kui pooled on sõlminud lepingu selle kohta, et annavad vaidluse vahekohtu lahendada. Kokkulepe vaidluse üleandmise kohta arbitraažikohtu lahendada peab olema selge, sest sellega jätab pool end ilma võimalusest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.
Poolte käitumise põhjal võib järeldada, et sõlmitud käenduslepingus puudus kokkulepe vaidluse vahekohtu lahendada andmiseks. Sellises olukorras ei olnud apellatsioonikohtul alust tõlgendada pooltest erinevalt nendevahelist käenduslepingut vaidluste lahendamise korra osas.
|
| 3-2-1-13-03
|
Riigikohus |
04.02.2003 |
|
TsMS § 217 p 7 ja 362 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse, kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.
|
| 3-2-1-32-03
|
Riigikohus |
08.04.2003 |
|
Seadus võimaldab menetluse lõpetamist TsMS § 217 p 3 alusel ega tee siinkohal vahet kohtuotsuste vahel, mis on tehtud tsiviilmenetluses või kriminaalmenetluses. Selleks, et menetlust nimetatud alusel lõpetada, peavad nii menetluses oleva hagi ese kui alus olema identsed väidetava eelmises menetluses olnud hagi eseme ja hagi alusega.
Käsundi täitmisest tuleneva kahju hulka tuleb TsK § 222 lg-st 2 tulenevalt arvata ka saamatajäänud tulu, so tulu, mida hageja oleks saanud siis, kui kostja oleks käsunduslepingu nõuetekohaselt täitnud.
|
| 3-2-1-35-03
|
Riigikohus |
03.06.2003 |
|
Pooled saavad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse üksnes neid töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse.
Töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõuded, mida pooled ei esitanud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon otsust ei teinud, ei kuulu ITVS § 24 lg-st 1 tulenevalt tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele. Seega tuleb kohtu menetlusse võetud vastuhagis menetlus TsMS § 217 p 2 alusel lõpetada.
Töötaja ei saa üheaegselt nõuda töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni kuue kuu keskmise palga suurust hüvitist ning tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmist palka.
NB! Seisukoha muutus!
Kui töötaja nõue ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks, siis ei ole õigust, mille suhtes kohus saaks kohaldada tööandja taotletud aegumist.
|
| 3-2-1-81-03
|
Riigikohus |
16.06.2003 |
|
Vastavalt PankrS § 52 lg-le 3 osaleb selle sätte kohaselt esitatud hagi puhul asjas hagejana võlgnik. Tulenevalt TsMS § 217 p-st 4 ei saa kohus menetlust lõpetada, kui hagist loobumise avalduse on esitanud isik, kes ei ole hageja. Seega ei saa kohus menetlust lõpetada, kui hagejaks on võlgnik, aga avalduse menetluse lõpetamiseks esitab pankrotihaldur.
PankrS § 52 lg 3 järgi võib võlgnik esitada abikaasade ühisvara jagamise hagi, sõltumata sellest, kas pankrotihaldur peab vaidlusalust vara abikaasade ühisvaraks või mitte. See, kas vara, mille jagamiseks on võlgnik esitanud hagi, on abikaasade ühisvara või võlgniku lahusvara, tuleb kindlaks teha asja sisulisel otsustamisel.
|
| 3-2-1-83-03
|
Riigikohus |
16.06.2003 |
|
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 166 lg-s 1 sätestatud avalduse saatmise kohustus teisele poolele on menetlustoiming, mida saab teha üksnes peale avalduse menetlusse võtmist. See säte kehtib ka vastuhagiavalduse menetlemise suhtes.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda juba menetlusse võetud avaldust poolele TsMS § 149 alusel tagastada. Kui pärast asja menetlusse võtmist selgub, et on olemas menetluse lõpetamise alused, siis lõpetab kohus TsMS § 217 järgi menetluse.
|
| 3-2-1-149-03
|
Riigikohus |
07.01.2004 |
|
Mõistlik ei ole tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele maa- või linnakohtus. EIÕK art 6 lg 1 kohustab tagama igaühele õiguse asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Vt Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu määrus nr 3-3-4-2-02.
Kuna notar on NotS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslik ameti kandja ning RVastS § 2 lg 1 järgi võib kahju hüvitamist nõuda ka avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult, siis peab notari ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise küsimuse lahendama halduskohus.
|
| 3-2-1-20-04
|
Riigikohus |
17.03.2004 |
|
Kui hageja õigusjärglane pärast talle protsessi astumise võimalusest teatamist ei esita mõistliku aja jooksul TsMS § 78 lg 1 alusel avaldust protsessi astumiseks, tuleb ta lugeda asja menetlemisest loobunuks ning menetlus analoogia alusel TsMS § 217 p 4 kohaldades lõpetada.
Kui kohus on õigusjärglast informeerinud tema protsessi astumise võimalusest, kuid õigusjärglane ei teata mõistliku aja jooksul, kas ta soovib seda teha, siis saab järeldada, et õigusjärglane ei soovi TsMS § 78 lg 1 kohaselt protsessi astuda.
Kuna dispositiivsuse põhimõtte kohaselt kohus ei algata ega aruta asja ilma protsessiosalise taotluseta, siis ei saa kohus asja edasi menetleda, kui hageja õigusjärglane ei ole avaldanud soovi hagiavalduse edasiseks menetlemiseks.
|
| 3-2-1-27-04
|
Riigikohus |
04.03.2004 |
|
Äriühingu jagunemisel osalenud isikud on jaguneva ühingu kohustuste suhtes tema üldõigusjärglased, kes saavad TsMS § 78 lg-st 2 tulenevalt toetuda samadele protsessiõiguse normidele kui seda oleks saanud teha õiguseelneja.
Hagist loobumise tagajärjena sätestab TsMS § 182 lg 7, et samad pooled ei või samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi, kui kohus on hagist loobumise vastu võtnud. Kui hagist loobumine on vastu võetud ja asja menetlus lõpetatud, siis tuleb TsMS § 217 p 3 alusel uue hagi menetlus lõpetada.
Õiguse samal alusel uue hagi esitamiseks võib anda uue asjaolu esinemine, milleks tulevikku suunatud tervisekahjustuse hüvitise nõudest loobumise korral võib olla näiteks kannatanu tervise halvenemine või kahju suurenemine.
Hagist loobumise tagajärjena sätestab TsMS § 182 lg 7, et samad pooled ei või samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi, kui kohus on hagist loobumise vastu võtnud. Kui hagist loobumine on vastu võetud ja asja menetlus lõpetatud, siis tuleb TsMS § 217 p 3 alusel uue hagi menetlus lõpetada.
|
Facebook
Twitter