3-2-1-74-96
|
Riigikohus |
30.05.1996 |
|
Kohus tuvastab juriidilisi fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Kodakondsust ei saa tuvastada juriidilise faktina, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Tsiviilõiguste tekkimise aluseks on seaduses sätestatud sündmused, tehingud ja õigustoimingud.
|
| 3-2-3-11-96
|
Riigikohus |
10.04.1996 |
|
Kohus vaatab erimenetluse asja läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi ning kohaliku omavalitsuse täitevorganite osavõtul. Need isikud tuleb protsessi kaasata, et anda neile võimalus esitada vastuväiteid ja tõendeid ning välja selgitada, kas asja saab lahendada eri-, hagi- või haldusmenetluse korras.
|
| 3-2-1-130-97
|
Riigikohus |
26.11.1997 |
|
Omandiõigus ei ole vaadeldav juriidilise faktina ja seda ei saa tuvastada erimenetluse korras.
|
| 3-2-3-15-97
|
Riigikohus |
04.12.1997 |
|
Juriidiliste faktide alusel tekib omandiõigus asjale. Omandiõigus ise ei ole juriidiline fakt. Kuna omandiõiguse tunnustamine ei kuulu erimenetluse asjana kohtu pädevusse, tuleb asjas TsKS § 218 p 1 alusel menetlus lõpetada.
|
| 3-2-3-17-97
|
Riigikohus |
18.12.1997 |
|
Omandiõiguse tunnustamine ei kuulu erimenetluse asjana kohtu pädevusse. Omanik saab temale kuuluvat õigust asjale kaitsta hagimenetluses omandiõiguse tunnustamise hagiga (TsÜS § 112 lg 2 p 1, AÕS §-d 80 lg 1 ja 89).
|
| 3-2-1-77-99
|
Riigikohus |
17.09.1999 |
|
Hagita menetluses peab kohus omal algatusel kooskõlas TsMS §-ga 249 lg 3 kontrollima, kas avaldus vastab seadusele ja on tõendatud.
|
| 3-2-1-34-00
|
Riigikohus |
30.03.2000 |
|
Kui avalduse asemel hagita menetluses läbivaatamisele kuuluva asja algatamiseks on esitatud hagiavaldus, siis ei saa asjas menetlust lõpetada TsMS § 217 p 1 alusel või keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 149 lg 2 p 1 järgi. Kui saabunud hagiavalduse kontrollimisel selgub avalduse asemel hagita menetluses hagiavalduse esitamine, siis kohaldab kohus TsMS § 149 lg 4. Kui apellatsiooniastmes selgub, et kohus lahendas hagimenetluses asja, mis kuulus läbivaatamisele hagita menetluses, siis võib see olla kohtuotsuse tühistamise aluseks vaid juhul, kui sellega kaasneb protsessiõiguse normi oluline rikkumine.
Kui avalduse asemel hagita menetluses läbivaatamisele kuuluva asja algatamiseks on esitatud hagiavaldus, siis ei saa asjas menetlust lõpetada TsMS § 217 p 1 alusel või keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 149 lg 2 p 1 järgi. Kui saabunud hagiavalduse kontrollimisel selgub avalduse asemel hagita menetluses hagiavalduse esitamine, siis kohaldab kohus TsMS § 149 lg 4. Kui apellatsiooniastmes selgub, et kohus lahendas hagimenetluses asja, mis kuulus läbivaatamisele hagita menetluses, siis võib see olla kohtuotsuse tühistamise aluseks vaid juhul, kui sellega kaasneb protsessiõiguse normi oluline rikkumine.
Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 22 sätestab, et kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus pöörduda nende faktide tõendamiseks vara asukohajärgse kohtu poole.
Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 22 sätestab, et kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus pöörduda nende faktide tõendamiseks vara asukohajärgse kohtu poole.
|
| 3-2-1-31-03
|
Riigikohus |
16.04.2003 |
|
Menetlusosaliste käitumise hindamisel tuleb arvestada kuni 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS §-ga 108, mille kohaselt tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus.
Alates 1. juulist 2001. a kehtiva korteriomandiseaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt oleks tulnud käesolev vaidlus lahendada hagita menetluse korras. Ainuüksi hagita asja lahendamine hagimenetluses ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui sellega ei kaasnenud protsessiõiguse normi olulist rikkumist (vt tsiviilasi nr 3-2-1-34-00).
TsMS § 249 lg 2 järgi kaasab kohus hagita menetluses ise kõik asjast huvitatud isikud. Kõikide kaasomanike kaasamine võimaldab muu hulgas välja selgitada kaasomanike enamuse seisukoha vaidlusaluses küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi. Asjas tuleb välja selgitada ka vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse huvidele (AÕS § 72 lg 5, vt tsiviilasi nr 3-2-1-55-00).
Juurdeehitis iseenesest ei muuda valeks registrisse kantud andmeid kaasomanike kaasomandite kohta. Andmed korteriomandite suuruse kohta on jäänud pärast juurdeehitise tegemist samaks, sest toimiku andmetel ei ole juurdeehituse tõttu kinnistusraamatusse kantud muudatust kostja korteriomandi eseme reaalosa suurenemise kohta.
AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Erandjuhtudel võivad vähemuse huvid olla eelistatud enamuse huvidele (AÕS § 72 lg 5, vt tsiviilasi nr 3-2-1-55-00).
Kui juurdeehitis sisuliselt kellegi huve ei riku, ei saaks nõuda lammutamist ainuüksi karistusena omavolilise käitumise eest (vt ka haldusasi nr 3-3-1-64-02).
|
| 3-2-1-112-03
|
Riigikohus |
10.12.2003 |
|
Ringkonnakohtu otsuses puudub apellatsioonikohtu seisukoht apellatsioonkaebuse väite osas, et alus pankrotitoimkonna liikmete vabastamiseks puudus. Seega rikkus apellatsioonikohus TsMS § 330 lg 6.
Asjas, kus otsustatakse üldkoosoleku otsuse kehtivus, millega vabastati pankrotitoimkonna liikmed, ei ole pankrotitoimkonna liikmete kaasamine protsessiosalistena kohustuslik.
Võlausaldajate üldkoosoleku otsused jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud.
Kui pankrotitoimkonna liikme vabastamise aluseks olevad asjaolud ei selgu üldkoosoleku protokollist, siis saab nende olemasolu või puudumise teha kindlaks ka kohtumenetluses, järgides ausa kohtumenetluse ja poolte võrdsuse põhimõtet.
Asjas, kus otsustatakse üldkoosoleku otsuse kehtivus, millega vabastati pankrotitoimkonna liikmed, ei ole pankrotitoimkonna liikmete kaasamine protsessiosalistena kohustuslik.
|
| 3-2-1-118-03
|
Riigikohus |
01.12.2003 |
|
Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise menetlusel on hagita menetluse tunnused ja selle läbivaatamisel tuleb arvestada TsMS 9. osas sätestatud erisusi. TsMS § 250 järgi rahuldab kohus hagita asjas avalduse või jätab selle rahuldamata kohtuotsusega.
Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise menetlusel on hagita menetluse tunnused ja selle läbivaatamisel tuleb arvestada TsMS 9. osas sätestatud erisusi. TsMS § 250 järgi rahuldab kohus hagita asjas avalduse või jätab selle rahuldamata kohtuotsusega. TsMS § 377 kohaselt ei kontrolli Eesti Vabariigi kohus välisriigi vahekohtu otsuse materiaalõiguslikku õigsust ega lahenda vahekohtus lahendatud asja sisuliselt.
|
| 3-2-1-133-03
|
Riigikohus |
19.11.2003 |
|
Registrimenetluses ei saa tuvastada hagimenetluses tuvastatavaid asjaolusid. Isikul, kes ei pea end juhatuse liikmeks, on võimalik oma õigusi kaitsta, esitades tuvastushagi selle kindlakstegemiseks, et tema kui juhatuse liikme volitused on lõppenud. Samuti on võimalik kohustushagis nõuda kande kustutamise avalduse esitamist.
Kandeotsuse tegemise kohustus on registripidajal ÄS § 61 lg-st 2 tulenevalt ka siis, kui ettevõtja, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha, ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaielnud.
Registripidaja kiri ei ole ÄS §-st 731 korras vastulausega kaevatav, kuna sellest paragrahvist tulenevalt esitatakse vastulause vaid kohtunikuabi otsuse peale.
|
| 3-2-1-145-03
|
Riigikohus |
11.12.2003 |
|
Kui kohtutäitur on täitemenetluse algatanud TMS § 27 lg 1 rikkudes, on ta võlgniku taotluse alusel kohustatud andma täitedokumendi üle sissenõudja näidatud kohtutäiturile, kes on TMS § 27 lg 1 järgi täitmiseks pädev. Selline kohustus on analoogia alusel tuletatav TMS § 27 lg-st 2, mis sätestab kohtutäituri kohustuse saata täitedokument võlgniku lahkumisel teise elukohta võlgniku uue elukoha järgsele kohtutäiturile. TMS § 27 lg 1 rikkumine võib anda aluse võtta kohtutäitur distsiplinaarvastutusele kohtutäituri seaduse alusel.
Kaebus kohtutäituri otsuse peale esitatakse kohtule TsMS § 247 lg 2 tähenduses kui asi, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja.
Kaebus kohtutäituri otsuse peale esitatakse kohtule TsMS § 247 lg 2 tähenduses kui asi, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis tuleb läbi vaadata hagita menetluses.
|
| 3-2-3-3-03
|
Riigikohus |
30.10.2003 |
|
Asja läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 259 lg 2 sätestas, et teovõimetuks tunnistamise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, tuli kutsuda kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis. Neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid tuleb tõlgendada koostoimes PS § 24 lõikega 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi lõikega 5, mille järgi igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ning samuti EIÕK art 6 lõikega 1, mille kohaselt igaühel on õigus oma tsiviilõiguste ja -kohustuste üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele.
Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, oleks tulnud kaasata asja huvitatud isikuna, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle.
|
| 3-2-3-5-03
|
Riigikohus |
13.11.2003 |
|
Kuna isiku teovõimetus tuvastatakse alles jõustunud kohtuotsusega, tuleb menetluse kestel käsitada isikut teovõimelisena ning võimaldada tal teostada oma tsiviilprotsessiteovõimest tulenevaid protsessiõigusi ja -kohustusi.
Õigus omada tsiviilprotsessiõigusvõimet on isikul sõltumata sellest, kas kohus kaasab ta protsessi või mitte.
TsMS § 258 lg 1 alusel peab kohus eksperdile esitama muu hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud, siis ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata. Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema otsuse kätteandmisest arvates.
TsMS § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Selle sätte eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades ka kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda(ks) kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda.
Isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne 01.07.2002 taotleti või kellele pärast 01.07.2002 taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse.
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.
|
| 3-2-1-139-04
|
Riigikohus |
06.12.2004 |
|
Kinnistusraamatu toimingutelt makstava riigilõivu tagastamise küsimuse otsustamisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätetest.
Kuna kinnistusraamatumenetluses ei ole vaidlevaid pooli ning ei esitata ega lahendata materiaalõiguslikke nõudeid, tuleb küsimustes, mida ei ole kinnistusraamatuseaduses sätestatud, juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätetest. Seega tuleb sellise asja lahendamisel kohaldada sätteid, mis reguleerivad avalduse tõendamist hagita menetluses.
|
| 3-2-1-158-04
|
Riigikohus |
12.01.2005 |
|
Erikaebus, mille isik esitab kohtumääruse peale, mille peale edasikaebeõigust tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe, tuleb TsMS § 331 lg-st 1 lähtuvalt jätta määrusega läbi vaatamata.
Isikul, kelle suhtes on esitatud ärikeelu tühistamise avaldus, peab olema võimalus esitada esimese astme kohtule oma seisukoht ärikeelu tühistamise avalduse kohta. See isik tuleb TsMS § 249 lg 2 kohaselt menetlusse kaasata.
Kui ärikeelu kohaldamise alus on pankrotimenetluse ajal ära langenud, saab PankrS § 3 lg-st 2 ja TsMS § 4 lg-st 1 lähtuvalt taotleda ärikeelu tühistamist. Ärikeelu tühistamise avalduse menetluses tehtud kohtumääruse peale erikaebuse esitamisel tuleb lähtuda PankrS § 91 lg-st 4.
Isikul, kelle suhtes on esitatud ärikeelu tühistamise avaldus, peab olema võimalus esitada esimese astme kohtule oma seisukoht ärikeelu tühistamise avalduse kohta.
Esimese astme kohus on pädev läbi vaatama ärikeelu tühistamise avaldust. Seda ka juhul, kui apellatsioonikohus on isiku suhtes määranud ärikeelu kuni pankrotimenetluse lõpuni.
|
| 3-2-3-1-04
|
Riigikohus |
24.03.2004 |
|
Kaebus kohtutäituri otsuse peale esitatakse maa- või linnakohtule TsMS § 247 lg 2 tähenduses hagita asjana. Kohtutäituri otsuse tühistamise menetluses on huvitatud isikuteks võlgnik ja kohtutäitur, kelle otsuse tühistamist nõutakse, ning nad tuleb TsMS § 249 lg 2 kohaselt kaasata menetlusse ka siis, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud.
|
| 3-2-3-2-04
|
Riigikohus |
16.11.2004 |
|
Pärast isiku asja kaasamist peab kohus välja selgitama, kas piiratud teovõimega isiku vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks määrab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi. Kohus ei tohi jätta isikut ära kuulamata, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil, ei ole ta arvamust avaldanud.
Hagita menetluses peavad isiku õigused, kelle kohta on esitatud taotlus hoolekandeasutusse paigutamiseks, olema kaitstud kohtu aktiivse rolliga menetluses. Kohus kaasab kõik asjast huvitatud isikud menetlusse ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Samuti on kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus vastab seadusele ja on tõendatud, ka siis, kui vastuväited sellele puuduvad.
Kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis peab kohus TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrama talle esindajaks advokaadi.
Selgitamaks, kas piiratud teovõimega isiku vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta, peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema.
|
| 3-2-3-3-04
|
Riigikohus |
14.12.2004 |
|
Isik, kellele eestkostja määramist ja kelle hoolekandeasutusse paigutamist ilma tema nõusolekuta taotletakse, on asjast huvitatud isik ning tuleb kaasata asja läbivaatamisse, kui tema vaimne seisund seda võimaldab.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab ekspert kõne- ja kontaktivõimelist isikut isiklikult uurima.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-5-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
|
| 3-2-3-4-04
|
Riigikohus |
09.02.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-3-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
|
Facebook
Twitter