3-2-1-31-96
|
Riigikohus |
13.03.1996 |
|
Kassatsioonkaebusele alla kirjutanud kassaatori esindaja peab lisama kaebusele volikirja või esindaja volitusi tõendava muu dokumendi (TsKS § 325 lg 5 ja 6). Dokumentidele allakirjutamise õigus ei ole samastatav volitusega asjaajamiseks kohtus.
|
| 3-2-1-65-96
|
Riigikohus |
15.05.1996 |
|
Registreerimiskaart ja ettevõtte põhikiri olid Eesti NSV ettevõtete registreerimise ja tegutsemislubade väljaandmise ajutise juhendi (kehtis kuni 28.07.1995.a.) p. 4 alapunkt 2 kohaselt vajalikud dokumendid ettevõtte registreerimiseks, mitte aga ettevõtte juriidiliseks isikuks olemise aluseks.
TsKS § 83 lg 1 kohaselt volitus asjaajamiseks esimese astme kohtus annab esindajale õiguse kõigi protsessitoimingute tegemiseks volitaja nimel, sealhulgas kohtuotsuse peale kaebuse esitamiseks.
|
| 3-2-1-31-97
|
Riigikohus |
13.03.1997 |
|
Volitus asjaajamiseks kohtus (TsKS § 83) annab esindajale õiguse kõigi protsessitoimingute tegemiseks volitaja nimel. Volituste piiramine peab olema volikirjas märgitud.
Tõendite hindamine põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel (TsKS § 92). Kõik põhjendused tuleb esitada esimese astme kohtus
Tõendite hindamine põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel (TsKS § 92).
Kõik põhjendused tuleb esitada esimese astme kohtus.
Hagi õigeksvõtt tuleb protokollida ja sellele peab alla kirjutama kostja. Protsessitomingute tagajärgi tuleb pooltele selgitada.
|
| 3-2-1-103-98
|
Riigikohus |
02.11.1998 |
|
TsMS § 85 lg 2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks Riigikohtus olla vaid vandeadvokaat, kelleks seaduse Eesti Advokatuuri kohta § 3 lg 1 ja 2 kohaselt saab olla vaid Eesti Advokatuuri kuuluv isik.
|
| 3-2-1-118-98
|
Riigikohus |
25.11.1998 |
|
TsKS § 83 alusel edasivolituse saanud isik esindab tsiviilmenetluses poolt, mitte aga viimase esindajat.
Kui kaasomanike kokkulepe asja kasutamiseks puudub, siis tuleb kasutuskord määrata AÕS § -s 72 lg 1 sätestatud alustel ja kaasomanikul on õigus nõuda kasutuskorra määramist kohtus sama paragrahvi lg 5 alusel.
|
| 3-2-1-89-99
|
Riigikohus |
19.10.1999 |
|
Esimese astme kohtu otsuse peale on õigus edasi kaevata poolel ja teisel protsessiosalisel (TsMS § 297 lg 1 ).
Volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale TsMS § 87 lg 1 kohaselt õiguse teha kõiki protsessitoiminguid volitaja nimel, sealhulgas kohtulahendi peale kaebuse esitamine.
|
| 3-2-3-3-99
|
Riigikohus |
13.10.1999 |
|
Viimsi metskond ei saa olla tsiviilasjas kostjaks, kuna metskond on valitsusasutuste hallatav riigiasutus, ega ole juriidiline isik ja ei oma tsiviilprotsessiteovõimet.
TsÜS § 101 lg 1 p 7 kohaselt lõpeb tehingust tuleneva esinduse korral volitus esindatava surmaga. Vastavalt TsKS §-le 222 p 3 pidi kohus jätma avalduse läbi vaatamata, kui avalduse oli isiku nimel esitanud teine isik, kellel ei olnud volitusi asja ajamiseks.
|
| 3-2-1-31-00
|
Riigikohus |
23.03.2000 |
|
Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri (TsMS § 86 lg 2). Kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, kui avalduse on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust (TsMS § 149 lg 2 p 10).
|
| 3-2-1-143-07
|
Riigikohus |
29.01.2008 |
|
Esindaja võimalikud minetused esindamisel saavad olla aluseks vaid esindatava võimalikele nõuetele tema vastu, kuid ei saa mõjutada menetlustulemust.
Ainuüksi üürilepingu ülesütlemise kehtivaks lugemine ei välista üürniku võimalikku kahju hüvitamise nõuet üürileandja vastu, kui üürilepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud olid põhjustatud üürileandja poolsest üürilepingu rikkumisest.
Kohtul ei ole kohustust ka menetluses kompromissi sõlmimise väljavaate olemasolul kutsuda pooli kohtuistungil isiklikult osalema, kuna kompromissi sõlmimiseks on esindajal TsMS § 222 lg 1 p 8 kohaselt piisav esindusõigus.
Kohtu tehtud diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.
Lähtuvalt TsMS § 444 lg 1 teine lause tähendab esmajoones lühikokkuvõtet hagi veenvuse kontrollist TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1 järgi. Viidata tuleb sellele, millist liiki hagiga on tegemist ja millise õigusnormi (ja nt võimaliku lepingutingimuse) alusel tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväiteid tuleb tagaseljaotsuses nimetada ulatuses, milles see on vajalik õigusliku põhjenduse mõistmiseks. Tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi. Tagaseljaotsuse tegemise muid seaduslikke eeldusi peab kohus küll kontrollima, kuid nende olemasolu ei tule tagaseljaotsuses eraldi märkida.
Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses ja ainuüksi selline rikkumine ei anna ringkonnakohtule õigust tühistada kaja rahuldamata jätmise määrust ning taastada kaja alusel menetlust, sest selline puudus ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu poolt kõnealuse puuduse kõrvaldamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 ega lg 2 tähenduses ning selle saab kõrvaldada Riigikohus.
Lähtudes TsMS § 417 lg-st 4, ei saa Riigikohtule esitatud määruskaebuses enam tugineda väitele, et kostjal oli tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingu tegemata jätmiseks või sellest teatamiseks mõjuv põhjus.
Kaja tähtaegne esitamine tagaseljaotsuse peale ei ole automaatselt menetluse taastamise aluseks maakohtus. Muu hulgas puudutab see hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli. Selle käigus tuleb kontrollida, kas hagi saab rahuldada selles (või TsMS § 376 lg 5 p 1 kohaselt) esitatud väidete omaksvõtu tingimusel (TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1).
Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, mida kohus peab kontrollima omal algatusel tagaseljaotsuse tegemisel, tuleb kohtu omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Muu hulgas puudutab see hagi veenvuse kontrolli. Siiski ei tähenda eelnev seda, et sõltumata kaja ja kaebuste väidetest peab maakohus kaja lahendamisel või ringkonnakohus või Riigikohus määruskaebuse lahendamisel määruses alati eraldi märkima kontrolli tulemusi, mh hagi veenvuse kohta. Määrustes tuleb vastata esmajoones kaja või määruskaebuse väidetele. Sarnaselt ei pea nt ringkonnakohus otsust tehes otsuses eraldi märkima, et ei esine otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata tühistamise aluseid TsMS § 656 lg 1 kohaselt, kuigi tühistamise aluseid tuleb kontrollida. Kui tagaseljaotsust ei ole siiski nõuetekohaselt õiguslikult põhjendatud, tuleb õiguslik põhjendus märkida kaja kohta tehtud määruses või kõrgema astme kohtu määruses.
Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses ja ainuüksi selline rikkumine ei anna ringkonnakohtule õigust tühistada kaja rahuldamata jätmise määrust ning taastada kaja alusel menetlust, sest selline puudus ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu poolt kõnealuse puuduse kõrvaldamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 ega lg 2 tähenduses ning selle saab kõrvaldada Riigikohus.
|
| 3-2-1-78-08
|
Riigikohus |
13.10.2008 |
|
Kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja, siis menetlus TsMS § 354 lg 2 järgi ei peatu. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel. Sellises olukorras, kus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud ja seda ei olnud ka ennistatud, ei saa maa- ega ringkonnakohus otsustada menetluse peatamise üle, sest kohtumenetlust sel ajal ei toimunud. Isik sai nõuda kohtult menetluse peatamist enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist.
TsMS § 222 lg 1 p 10 kohaselt annab esindusõigus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sh esitada kohtulahendi peale kaebuse. Põhimõtteliselt võib menetlusosaline esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust TsMS § 223 järgi piirata, kuid see säte ei võimalda piirata esindaja esindusõigust lahendi peale kaebamise õiguse osas.
Volitus ei lõpe TsMS § 225 lg 3 järgi ka volitaja surmaga, tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks muutumisega ega tema seadusliku esindaja muutumisega. Seega ei muuda kostja lepingulise esindaja esindusõigust kohtus ka asjaolu, et kostja seaduslik esindaja suri pärast maakohtu otsuse kättesaamist.
Kostja lepinguline esindaja pidi tulenevalt TsMS § 68 lg-st 2 esitama koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusega ka apellatsioonkaebuse. Seda esitamata ei olnud võimalik ringkonnakohtul tähtaja ennistamise üle otsustada. Apellatsioonkaebuseta esitatud tähtaja ennistamise avalduse pidi ringkonnakohus jätma läbi vaatamata ja tagastama kostja lepingulisele esindajale mitte jätma rahuldamata.
|
| 3-2-1-58-09
|
Riigikohus |
09.06.2009 |
|
TsMS § 217 lg 4 järgi kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. TsMS §-s 225 ei ole sätestatud ammendavat loetelu volituse lõppemise aluseks olevatest asjaoludest. Viidatud sättes on üksnes täpsustatud volituse lõppemist nimetatud juhtudel. Seetõttu võib esindaja volitus lõppeda ka muudel TsÜS §-s 125 nimetatud juhtudel, kui see ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega. Muu hulgas võib kohtumenetluse esindaja volitus lõppeda juhul, kui volituse andmise aluseks olev leping lõppeb (TsÜS § 125 lg 1 p 8). Sellisel juhul tuleb lisaks arvestada asjaoluga, et kui lepingu alusel on volitus antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus TsÜS § 127 lg 1 järgi kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Seega juhul, kui kohtumenetluses lepingulise esindaja volituse aluseks olev leping lõppeb, kehtib lepingulise esindaja volitus kohtu suhtes seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Pärast seda, kui menetlusosaline või esindaja on kohtule volituse lõppemisest teatanud, osaleb menetlusosaline menetluses isiklikult.
|
| 3-2-1-85-09
|
Riigikohus |
26.10.2009 |
|
VÕSRS § 12 lg 1 alusel kohaldatakse vaidlusaluse eluruumi üürilepingule alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 310 lg 2 kohaselt, kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks. VÕS § 310 lg-s 2 sätestatud üürilepingu lõpetamise teade ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena VÕS § 325 tähenduses. VÕS §-s 310 ei ole ette nähtud tähtajalise üürilepingu lõpetamise teate vorminõuet. Üürilepingu pikenemise välistamiseks piisab teisele poolele lepingu lõpetamise tahteavalduse tegemisest TsÜS § 69 järgi enne üürilepingu tähtaja möödumist.
TsK § 172 lg-st 1 tuleneb, et isikul, kelle kasuks leping sõlmiti, on eelduslikult õigus nõuda lepingu täitmist. Täitmisnõuet ei ole kolmandal isikul üksnes juhul, kui seaduse või lepinguga on teisiti ette nähtud või see tuleneb kohustise olemusest. TsK § 172 lg-st 1 tulenev täitmisnõue võib kolmandal isikul olla ka juhul, kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu aluseks olev õigussuhe on täitmisnõude esitamise ajaks lõppenud.
Kahju hüvitamise eesmärgiks on luua olukord, milles võlausaldaja oleks siis, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-34-08.
Kui riigi õigusabi osutajal ei ole võimalik seadusest tulenevalt jätkata riigi õigusabi saajale õigusteenuse osutamist, peab ta kooskõlas RÕS § 20 lg-ga 2 esitama kohtule taotluse uue riigi õigusabi osutaja määramiseks.
|
| 3-2-1-129-10
|
Riigikohus |
06.12.2010 |
|
TsMS § 314 lg-st 5 nähtub, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus menetlusosalise esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja menetlusosalise esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et menetlusosalise esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. TsMS § 314 lg 2 järgi eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 9; 17. mai 2010. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).
Vt Riigikohtu 9. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09.
Kui menetlusosalise esindaja volitus on toimingu või tahteavalduse tegemise ajal kehtiv, siis tuleb selline toiming või tahteavaldus lugeda tehtuks esindatava poolt ja on kehtiv pärast esindajale antud volituse lõppemist.
TsMS § 314 lg-st 5 nähtub, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus menetlusosalise esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja menetlusosalise esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et menetlusosalise esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. Kuna eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel (TsMS § 314 lg 2) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 9; 17. mai 2010. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).
|
| 3-2-1-102-11
|
Riigikohus |
25.11.2011 |
|
Menetluskulude kindlaksmääramist (väljamõistmist) saab menetlusosaline kulujaotuse kohta tehtud lahendi alusel nõuda 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus on jäetud rahuldamata (vt ka Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-18-11, p 15).
Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Juhul kui hüvitist soovitakse toimingute eest, saavad pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega.
Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses võib menetlusosaline esitada Riigikohtule määruskaebuse kas ise või advokaadi vahendusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlust saab lugeda iseseisvaks hagita menetluseks TsMS § 218 lg 3 teise lause tähenduses (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-18-11, p 11).
Lepingulise esindaja kulude hüvitamise korral ei saa üldistavalt eeldada, et kui mitmel kostjal (või ka hagejal) on menetluses olnud ühine esindaja, siis tuleb kehtestatud piirmäärad jagada vastavalt nende menetlusosaliste arvule. Kehtestatud piirmäärade suurus sõltub hagi hinnast. Kui hageja on esitanud hagi mitme kostja vastu, siis peab ta arvestama, et igal kostjal võivad tekkida menetluse tõttu oma kulud.
Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses võib menetlusosaline esitada Riigikohtule määruskaebuse kas ise või advokaadi vahendusel.
|
| 3-2-1-107-11
|
Riigikohus |
07.11.2011 |
|
TsMS § 218 lg 1 p 6 järgi ei kehtestata seaduse alusel piiranguid sama paragrahvi eelnevates punktides märgitud isikute esindusõigusele, vaid sätestatakse võimalus, et esindajaks võib olla ka sama paragrahvi eelnevates punktides märkimata isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb mõnest seadusesättest.
1. märtsist 2010 kehtiva AdvS § 55 lg 2 alusel ei olnud advokaadibüroo töötajale, kes ei olnud advokaat, sätestatud keeldu osutada õigusteenust advokaadibüroo vahendusel, kui selline isik esindas klienti viimase antud volikirja alusel. Küll aga oli viidatud sätte järgi keelatud olukord, kus selline isik esindas klienti advokaadibüroo pidaja antud volikirja alusel. Alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva AdvS § 40 lg 3 alusel keelustati advokaadibüroo töötajal, kes ei ole advokaat, õigusteenuse osutamine advokaadibüroo vahendusel täielikult, st kui selline isik esindab klienti viimase antud volikirja alusel, siis saab ta esindada klienti ainult enda nimel, mitte aga advokaadibüroo vahendusel, ning advokaadibüroo või selle pidaja ei tohi saada sellisest teenusest tulu.
Juhul, kui advokatuuriseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku esindust reguleerivad sätted oleksid omavahel vastuolus, tuleb kohaldada viimast, kui autonoomset tsiviilkohtumenetlust reguleerivat seadust.
|
| 3-2-1-62-14
|
Riigikohus |
18.06.2014 |
|
Korteriühistu võib volitada ennast kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama ka oma juhatuse liiget, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud tingimustele, või äriühingut, mille kaudu osutab juhatuse liige korteriühistule õigusabiteenust (p 13).
Lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendamatud üksnes seetõttu, et lepinguline esindaja esindab menetlusosalist kohtumenetluses nii seadusliku kui ka lepingulise esindajana. Sellisel juhul tuleb hinnata, millises ulatuses olid lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja (p 14).
|
| 3-2-1-184-15
|
Riigikohus |
23.03.2016 |
|
Kui advokaadibüroo lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, kes on ühtlasi sama advokaadibüroo töötaja, kuid temaga on sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt osutab vandeadvokaat advokaadibüroole kohtuasjas õigusteenust, siis kohaldub lepingulise esindaja kulude hüvitamisele TsMS § 175 lg 1 ning ei kohaldu TsMS § 175 lg 2, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. (p 13)
|
| 3-2-1-189-15
|
Riigikohus |
09.03.2016 |
|
Kliendilepingu lõppemine ei mõjuta iseenesest esindaja volitusi. TsMS § 225 ei välista esindaja volituse lõppemist ka selles paragrahvis märgitust erinevatel alustel. Lepingulise esindaja volitus kehtib kohtu suhtes siiski seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Kuni volituse lõppemisest teatamiseni on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1). (p 10)
TsMS § 3141 lg 1 puhul on tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. TsMS § 3141 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. (p 13)
TsMS § 3141 lg 1 kohaldamisel võib kohus menetlusdokumendi saatmiseks kasutada ka samas kohtumenetluses kättetoimetamiseks kasutatud elektronpostiaadressi. Võimalik on kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses tavapäraselt lubatavaid viise ja vahendeid dokumentide kättetoimetamiseks. (p 14)
Kuigi TsMS § 3141 lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega peab kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg-st 5 tuleneb kohustus märkida toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. (p 15)
Kohus ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt. (p 16)
|
| 3-2-1-48-16
|
Riigikohus |
13.06.2016 |
|
Kui menetlusosalist esindanud isikul ei olnud TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmise tõttu õigust olla kohtus lepinguliseks esindajaks, ei ole kohtul ka põhjust mõista teiselt menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulud (v.a erandlikel juhtudel). Nii on see ka juhul, kui kohus teadlikult sellise isiku menetlusse lasi või jättis isiku kvalifikatsiooni kontrollimata. Kohtul on kohustus kontrollida esindaja esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu menetluse vältel ja seda sõltumata vastaspoole väidetest. Esindajaks olemise lubatavust saab kontrollida ka menetluskulude kindlaksmääramise faasis, iseäranis, kui vastaspool on esitanud sellekohase vastuväite. (p 11)
TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmisest hoolimata isiku lepingulise esindajana menetlusse lubamine ei mõjuta iseenesest selle isiku poolt esindatava nimel tehtud menetlustoimingute kehtivust. (p 11)
Kui menetlusosalist esindanud isikul ei olnud TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmise tõttu õigust olla kohtus lepinguliseks esindajaks, ei ole kohtul ka põhjust mõista teiselt menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulud (v.a erandlikel juhtudel). Nii on see ka juhul, kui kohus teadlikult sellise isiku menetlusse lasi või jättis isiku kvalifikatsiooni kontrollimata. Kohtul on kohustus kontrollida esindaja esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu menetluse vältel ja seda sõltumata vastaspoole väidetest. Esindajaks olemise lubatavust saab kontrollida ka menetluskulude kindlaksmääramise faasis, iseäranis, kui vastaspool on esitanud sellekohase vastuväite. (p 11)
Kui esindaja jätab menetlusosalisele teatamata, et esindajale esinduslepingu alusel tasutud õigusabikulusid ei saa hagi rahuldamise korral teiselt poolelt välja nõuda, võib tegemist olla esindaja ja esindatava vahelise lepingu rikkumisega, mida ei saa lahendada menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise käigus. (p 11)
|
| 3-2-1-94-16
|
Riigikohus |
12.10.2016 |
|
Kaasomanikud võivad enampakkumise korra ja korraldaja määrata kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikud kokkulepet ei saavuta, siis TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus määrata kaasomandi lõpetamisel kindlaks ka selle, kes enampakkumise korraldab ja kes kannavad kulud. Samuti on kaasomanikel võimalik pöörduda enampakkumise korraldamiseks kohtutäituri poole. (p 17)
Kui kohtu hinnangul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna nõue ei tulene seadusest, siis tuleks eelkõige jätta hagiavaldus menetlusse võtmata või see hiljem läbi vaatamata (TsMS § 371 lg 2 p 2, § 423 lg 2 p 2). Samas on eelviidatud sätete alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine või hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus. Olukorras, kus hageja ei suuda ka menetluse käigus formuleerida seadusele vastavat nõuet, saab kohus jätta hagi rahuldamata. (p 16)
TsMS § 45 lg 2 alusel on kohtul õigus, kuid mitte kohustus esindaja menetlusest kõrvaldada. Sealjuures tuleb kaalutlusõiguse kasutamisel siiski arvestada, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus ning pooled on seaduse ja kohtu ees võrdsed (TsMS § 7). (p 13)
TsMS § 45 lg 2 alusel esindaja kõrvaldamise peamiseks tagajärjeks on kohtu õigus jätkata asja menetlemist nii, nagu menetlusosalise esindaja oleks istungilt vabatahtlikult lahkunud (TsMS § 45 lg 3). Menetlusosalisel endal on jätkuvalt õigus menetluses oma seisukohti esitada. Esindaja võimalikud minetused esindamisel saavad olla eelkõige aluseks vaid menetlusosalise võimalikele nõuetele tema vastu, kuid ei saa mõjutada kohtumenetluse tulemust. Üldjuhul ei saa esindaja võimalik asjatundmatus tuua kaasa otsuse tühistamist. (p 15)
Kui ringkonnakohtu hinnangul osales menetluses asjatundmatu esindaja TsMS § 45 lg 2 mõttes, ei ole iseenesest tegemist ärakuulamise põhimõtte rikkumisega, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti. (p 14)
|
Facebook
Twitter