III-2/2-5/94
|
Riigikohus |
27.04.1994 |
|
|
| 3-2-2-11-96
|
Riigikohus |
22.05.1996 |
|
Abielu lahutamise ajaks kohtus veebruaris 1946. a. oli abielu lõppenud 13. jaanuaril 1946. a. ühe abikaasa surmaga. Nimetatud asjaolu on oluline asjaolu, mis on kohtuotsuse teistmise aluseks.
|
| 3-2-2-3-97
|
Riigikohus |
26.02.1997 |
|
Teistmise aluseks on otsuse või määruse tegemisel aluseks olnud kohtuotsuse või -määruse tühistamine.
|
| 3-2-2-3-99
|
Riigikohus |
10.02.1999 |
|
Teistmise aluseks on hageja suhtes jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud, et ta on toime pannud kuriteo, mis võis mõjutada kohtulahendi tegemist kostja kahjuks.
|
| 3-2-2-5-99
|
Riigikohus |
21.12.1999 |
|
Teistmise aluseks on kohtulahendi tühistamine, mis oli aluseks teistitavale kohtulahendile, kui see mõjutas kohtulahendi tegemist protsessiosalise kasuks või kahjuks.
|
| 3-2-3-2-99
|
Riigikohus |
20.09.1999 |
|
TsMS § 372 punktist 1 tuleneb põhimõte, et isik, keda väidetavalt seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, saab taotleda kassatsioonikohtult jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist siis, kui on välistatud asja menetlus alamaastme kohtus. Kohtuvea parandamist tagaseljaotsuses TsMS § 372 p 1 sätestatud asjaoludel võib seega nõuda, kui on jõustunud kohtumäärus kaja esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta.
|
| 3-2-2-3-00
|
Riigikohus |
18.10.2000 |
|
Kui asja menetluse lõpetamise aluseks olnud osaühingu äriregistrist kustutamise kanne on kandeotsusega tühistatud ja selle otsuse alusel on tehtud äriregistrisse kanne, siis tuleb võimaldada jõustunud määruse uuesti läbivaatamine.
|
| 3-2-3-1-00
|
Riigikohus |
11.01.2000 |
|
Kohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 168 lg 1 p 1 olukorras, kus hagi oli esitatud OÜ Farry vastu ilma, et oleks kaasanud TsMS § 77 alusel menetlusse AS NZN.
|
| 3-2-3-2-00
|
Riigikohus |
08.02.2000 |
|
TsMS § 27 lg 1 kohaselt kutsutakse isik kohtusse ajalehekuulutusega, kui registris ei ole andmeid isiku aadressi kohta või isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Lg 2 järgi kui hageja soovib, et kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega, peab ta kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata.
|
| 3-2-3-4-00
|
Riigikohus |
30.05.2000 |
|
Ringkonnakohus jättis kaasomandis oleva elamu kasutuskorra kindlaksmääramisel ekslikult asjasse kaasamata isiku, kes sai vaidlusaluse elamu kaasomanikuks peale esimese astme kohtu otsust.
|
| 3-2-3-6-00
|
Riigikohus |
21.06.2000 |
|
Kohus otsustas kohaliku omavalitsusüksuse õiguste ja kohustuste üle teda asja kaasamata.
|
| 3-2-3-7-00
|
Riigikohus |
10.10.2000 |
|
Jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist võib nõuda isik, kelle viibimiskohast avaldaja on teadlik, kuid varjab seda kohtu eest, mille tõttu kohus ei saanud seda isikut seaduse nõuete kohaselt kohtusse kutsuda (TsMS § 372 lg 1 p 1).
|
| 3-2-2-1-01
|
Riigikohus |
18.05.2001 |
|
TsMS § 366 lg 2 p 1 järgi on teistmise aluseks olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada.
|
| 3-2-3-2-01
|
Riigikohus |
02.05.2001 |
|
Kohalik omavalitsus kasutas AÕSRakS §-st 20 tulenevat ostueesõigust. AÕS § 265 kohaselt lähevad ostueesõiguse teostajale üle kõik õigused ja kohustused, mis ostu-müügilepingu järgi olid ostjal. Järelikult suunas hageja ostu-müügilepingut vaidlustades nõude ka valla vastu. Kohus on rikkunud TsMS § 77 lg-s 1 sätestatut, jättes valla kui antud õigussuhte osalise kostjana kaasamata.
|
| 3-2-3-3-01
|
Riigikohus |
03.04.2001 |
|
TsMS § 27 lg 2 sätestab, et kui hageja soovib kostja kutsumist kohtusse ajalehekuulutusega, siis ta peab kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata. Toimikus ei ole politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse vastavat õiendit. Kohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 27 lg 2 nõuded olid täitmata ja kutsus kostja ekslikult kohtusse ajalehekuulutusega.
|
| 3-2-3-4-01
|
Riigikohus |
08.06.2001 |
|
Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemisega ei tunnista kohus isikut õigustatud subjektiks ega lahenda seega ÕVVTK kohaliku komisjoni pädevusse antud asja. Lahendades küsimust, kes oli vara omanik selle õigusvastaselt võõrandamise hetkel, juhindub kohus omandireformi aluste seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest ning seadustest, mis kehtisid väidetava omandiõiguse tekkimise ajal.
Kohus tunnustas hagejate omandiõigust maatükile, millest osa asus avaldajale tagastatud ja kinnistatud maal. Seega otsustas kohus avaldaja õiguste ja kohustuste üle, kuid jättis ta tsiviilasja kaasamata. Kohus on rikkunud TsMS § 77 lg-s 1 sätestatut.
|
| 3-2-3-6-01
|
Riigikohus |
04.12.2001 |
|
TsMS § 26 lg 5 p 2 kohaselt märgitakse kohtukutses muuhulgas ka kohtu nimi ja aadress. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et kostjale või tema esindajale oleks enne määratud eelistungi toimumist teatatud kohtu õige aadress, kus eelistung tegelikult toimus. Kuna kostjat ei olnud TsMS ettenähtud korras kohtusse kutsutud, ei olnud kohus õigustatud asja lahendama tagaseljaotsusega.
|
| 3-2-3-1-02
|
Riigikohus |
16.04.2002 |
|
Linnakohtu otsus erakooli likvideerimise kohta puudutas selle mittetulundusühingu õigusi ja kohustusi, kelle asutusena erakool tegutses, ning ta tuli kaasata menetlusse.
|
| 3-2-3-3-02
|
Riigikohus |
11.11.2002 |
|
Kohtuvigade parandamise avaldus tuleb rahuldada pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu, mis võis viia selleni, et kohus otsustas avaldaja õiguste üle teda asja kaasamata.
Võib tekkida olukord, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördu. Sellist isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik ning järelikult ei ole vaja nõude tunnustamise kohta kohtuotsust.
Kohus ei saa tunnustada sellist nõuet või nõude rahuldamisjärku, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule, sest võlausaldajatel ja pankrotihalduril peab olema võimalus nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaielda. Seega puudub alus hageda kohtus nõude tunnustamist kõrgemas järgus, kui seda taotleti nõuete kaitsmise koosolekul.
|
| 3-2-3-4-02
|
Riigikohus |
29.10.2002 |
|
Kui kostja jätab hagile vastamata, peab kohus enne tagaseljaotsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud vastuväidetest või ei ole ta kutset kätte saanud. Kostja registreeritud elukoht erines kohtule hageja teatatud kostja elukohast ning kohus pidanuks tegema võimalikke toiminguid, saamaks teada kostja hagile vastamata jätmise põhjuse.
Kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud, kuna kohus on jätnud tegemata vajalikud toimingud, et tagada kostjale (põhiseaduslik) õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, st kasutada oma õigust olla ära kuulatud. Kui kostja jätab hagile vastamata, peab kohus enne tagaseljaotsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud vastuväidetest või ei ole ta kutset kätte saanud.
TsMS § 28 kohaselt saab teatud juhtudel kutse kättetoimetatuks lugeda ka näiteks protsessiosalise esindajale või protsessiosalisega koos elavale perekonnaliikmele kättetoimetamisega. Kohus ei pea põhimõtteliselt kontrollima, kas kutse kättetoimetamise hetkel elab kostja koos kutse vastu võtnud isikuga. Võimalikust kooselu lõppemisest tulenevat riisikot peab üldreeglina kandma kostja.
|
Facebook
Twitter