III-2/1-11/94
|
Riigikohus |
09.05.1994 |
|
|
| 3-2-1-29-99
|
Riigikohus |
04.03.1999 |
|
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsused kuuluvad täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel.
|
| 3-2-1-74-01
|
Riigikohus |
20.04.2001 |
|
Ringkonnakohus, jättes oma määruses märkimata, millistest seadustest tulenevalt peab taotluse esitaja tasuma riigilõivu, rikkus TsMS § 212 lg 1 p 5, millest tulenevalt peab kohus kirjalikus määruses märkima põhjendused, mille alusel ta järeldusteni jõudis, samuti seadused, millest kohus juhindus.
Riigilõivuseaduse § 37 ei näe ette riigilõivu tasumist taotluselt, mis on esitatud seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta § 7 lg 1 kohaselt Arbitraažikohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium leiab, et riigilõivuseaduse laiendav tõlgendamine ei ole lubatav.
|
| 3-2-1-38-02
|
Riigikohus |
28.03.2002 |
|
TsMS § 217 p 6 järgi lõpetab kohus asjas menetluse, kui pooled on sõlminud lepingu selle kohta, et annavad vaidluse vahekohtu lahendada. Kokkulepe vaidluse üleandmise kohta arbitraažikohtu lahendada peab olema selge, sest sellega jätab pool end ilma võimalusest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.
Poolte käitumise põhjal võib järeldada, et sõlmitud käenduslepingus puudus kokkulepe vaidluse vahekohtu lahendada andmiseks. Sellises olukorras ei olnud apellatsioonikohtul alust tõlgendada pooltest erinevalt nendevahelist käenduslepingut vaidluste lahendamise korra osas.
|
| 3-2-1-104-02
|
Riigikohus |
10.10.2002 |
|
Poolte omaksvõtuks TsMS § 116 tähenduses saab lugeda üksnes poole selgesõnalist ja tingimusteta nõustumist vastaspoole väitega, mis on kohtule esitatud kirjalikus avalduses või protokollitud kohtuistungil.
Ringkonnakohtu otsus on vatuoluline ja ei vasta TsMS § 330 lg- s 4 otsuse põhjendavale osale kehtestatud nõuetele.
Sõltumata lepingus ette nähtud kokkuleppest lahendada vaidlused Rootsi seaduse alusel Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtus, saab kohus hinnata siiski vahekohtu kokkuleppe kehtivust, st tehingu kehtetuse aluste olemasolu, muuhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, lähtudes seejuures 10. juunil 1958. sõlmitud Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New York'i konventsiooni art-st 2. Kui vahekohtu kokkulepe on kehtiv, saab lepingu kehtivust muus osas ja selle täitmisega seonduvat hinnata vaid kokkulepitud vahekohus.
Ainuüksi asjaolu, et leping sõlmiti formaalselt viie isiku vahel, ei tähenda veel seda, et sellest ühele lepingupoolele tulenevaid kohustusi teise poole suhtes ei võiks täpsustada või ka muuta, kui sellega ei mõjutata teiste lepingupoolte õigusi ega kohustusi. Samadel tingimustel võib tunnistada lepingust tulenevat võlga või selle asendada TsK § 238 lg 1 alusel, samuti võib lepingupool võtta vastu ka kolmanda isiku poolse kohustuse täitmise.
TsK § 272 lg 3 võimaldab pooltel iga võlga vormistada laenulepinguna. Võla ümbervormistamise õiguslikuks tagajärjeks on TsK § 276 lg-st 1 tulenevalt tõenduskoormuse ümberpööramine, st et pärast võla ümbervormistamist peab võlgnik (laenaja) tõendama, et ta laenu ei saanud. Ringkonnakohus peab vaidlusaluse lepingu ja võlakirja rahatuse hindamisel tuvastama, kas sõlmitud lepingus, millest tulenes kohustus ja mis vormistati ümber laenuks, sisalduv kokkulepe oli kehtiv.
|
| 3-2-1-34-04
|
Riigikohus |
15.04.2004 |
|
Vahekohtu kokkulepe on vormipuuduse tõttu tühine, kui kirjaliku vormi nõue ei ole täidetud.
Põhilepingu tühisus ei too reeglina iseenesest kaasa vahekohtu kokkuleppe tühisust. Vahekohtu kokkuleppe tühisus tuleb tuvastada põhilepingust eraldi.
New Yorki konventsiooni art 2 p 3 väljendab rahvusvaheliselt tunnustatud vahekohtu kokkuleppe iseseisvuse põhimõtet, mille kohaselt ei too põhilepingu tühisus reeglina iseenesest kaasa vahekohtu kokkuleppe tühisust. Vahekohtu kokkulepe on vormipuuduse tõttu tühine, kui kirjaliku vormi nõue ei ole täidetud.
|
| 3-2-1-132-04
|
Riigikohus |
18.11.2004 |
|
Kindlustuse vahekohus on vaidluse lahendamise kohtueelne komisjon, mille pädevus on sarnane töövaidluskomisjoniga. Seetõttu saab kindlustuse vahekohtu otsuste vaidlustamise korral kohaldada senist kohtupraktikat töövaidluskomisjoni otsuste vaidlustamise kohta.
Kindlustusandjale läheb VÕS § 492 lg 1 kohaselt tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nõude omandajale lähevad VÕS § 167 lg-st 3 tulenevalt üle ka kõik senise võlausaldaja kõrvalnõuded. Seega läheb kindlustusandjale üle ka õigus nõuda viivist.
|
| 3-2-1-139-05
|
Riigikohus |
21.12.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-132-04
LKindlS § 45 lg 2 kohaselt peatub tähtaja kulgemine kindlustusjuhtumi kohta toimuva tsiviilkohtu-, kriminaal- või haldusmenetluse või kindlustuse vahekohtu menetluse ajaks, kui sellisel menetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus.
LKindlS § 35 lg 1 ei välista VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 kohaldamist. Seetõttu peaks kindlustusandja tegema otsuse selle kohta, kas ja missuguses ulatuses ta peab kahju suurust tõendatuks.
LKindlS § 35 lg 1 ei välista VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 kohaldamist. Seetõttu peaks kindlustusandja tegema otsuse selle kohta, kas ja missuguses ulatuses ta peab kahju suurust tõendatuks.
|
| 3-2-1-9-07
|
Riigikohus |
14.02.2007 |
|
Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 8 on kohtutel on kohustus kontrollida omal algatusel hagi lubatavust.
TsMS § 371 lg 1 p-s 6 ja TsMS § 423 lg 1 p-s 6 viidatud hagi all peetakse silmas nii hagisid, mille ese on ainult vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine, kui ka hagisid, mille ese on muu hulgas vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine.
TsMS annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks, kui pool ei ole sellele õigel ajal tuginenud.
Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 8 on kohtutel on kohustus kontrollida omal algatusel hagi lubatavust.
TsMS § 371 lg 1 p-s 6 ja TsMS § 423 lg 1 p-s 6 viidatud hagi all peetakse silmas nii hagisid, mille ese on ainult vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine, kui ka hagisid, mille ese on muu hulgas vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine.
|
| 3-2-1-90-07
|
Riigikohus |
02.11.2007 |
|
Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju.
Ringkonnakohtul kui teise astme kohtul puudub õigus kohaldada TsMS § 371 lg 2 p-d 1, kuna tal ei ole õigus ise otsustada, kas hagi tuleb võtta maakohtu menetlusse või mitte. Küll on ringkonnakohtul õigus lahendada määruskaebust määruse peale, millega maakohus jättis hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata.
Solidaarvõlgnikud ei ole juhul, kui neist ühe või mitme vastu esitatakse hagi, kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 tähenduses.
Vahekohtu kokkulepe on kohustuslik üksnes vahekohtu kokkuleppe pooltele. Isikutele, kes ei ole kokkuleppe pooleks, see ei laiene.
Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarvõlgnikud ei ole juhul, kui neist ühe või mitme vastu esitatakse hagi, kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Hageja ei pea esitama hagi kõikide solidaarvõlgnike vastu samasse kohtusse.
|
| 3-2-1-130-07
|
Riigikohus |
16.01.2008 |
|
Juhul kui hageja vaidlustab vahekohtu kokkulepet ja hagiavaldus võetakse menetlusse, siis oleks otstarbekas vaidlus vahekohtu kokkuleppe kehtivuse üle lahendada vaheotsusega. Kuigi TsMS § 449 ei sätesta sellisel juhul otseselt vaheotsuse tegemise võimalust, on menetlusökonoomia kaalutlusel võimalik kohaldada analoogia korras TsMS § 449 lg 3, mis käsitleb vaheotsuse tegemist aegumise vastuväite esitamise korral.
Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Kohus võib TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest siis, kui hagi alusena esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise.
TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust.
TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-34-04.
TsMS § 84 on kooskõlas EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I määrus) vastava sättega ja nimelt artikliga 60, mille lõike 1 punkti c kohaselt võib olla juriidilise isiku asukohaks ka tema peamine äritegevuse koht.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-34-04.
|
| 3-2-1-100-10
|
Riigikohus |
15.11.2010 |
|
Tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamise ja täitmise menetluse (62. ptk, §-d 619-627) kõrval on kehtestatud erisätted ka vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise menetlusele (77. ptk, §-d 753-754). TsMS § 754 lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb taotluse lahendamiseks vahekohtu otsuse osas juhinduda eelkõige 16. juunil 1993 Riigikogus ratifitseeritud (jõustunud 28. novembril 1993) New Yorgi 1958. aasta konventsioonist. Brüsseli I määruse art 1 p 2 lit-s d nimetatakse otsesõnu, et kõnealune määrus ei kohaldu vahekohtute suhtes.
Tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamise ja täitmise menetluse (62. ptk, §-d 619-627) kõrval on kehtestatud erisätted ka vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise menetlusele (77. ptk, §-d 753-754). TsMS § 754 lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb taotluse lahendamiseks vahekohtu otsuse osas juhinduda eelkõige 16. juunil 1993 Riigikogus ratifitseeritud (jõustunud 28. novembril 1993) New Yorgi 1958. aasta konventsioonist. Brüsseli I määruse art 1 p 2 lit-s d nimetatakse otsesõnu, et kõnealune määrus ei kohaldu vahekohtute suhtes.
Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-09, p 9 ja 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Eeltoodut kohaldatakse TsMS § 477 lg 1 järgi ka hagita asja läbivaatamisel.
|
| 3-2-1-95-13
|
Riigikohus |
09.10.2013 |
|
TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei hinda kohtud tõendeid (vt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13).
Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge. Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata. (p 12)
TsMS annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks vaid juhul, kui kostja ei ole sellele õigel ajal tuginenud. TsMS § 330 lg 2 kohaselt tuleb hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Hagi lubatavuse kriteeriumid sätestab eelkõige TsMS § 371, mille lg 1 p 8 kohaselt tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest muu hulgas siis, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07, p 12). (p 10)
Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata. Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge. (p 12)
TsMS annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks vaid juhul, kui kostja ei ole sellele õigel ajal tuginenud. TsMS § 330 lg 2 kohaselt tuleb hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Hagi lubatavuse kriteeriumid sätestab eelkõige TsMS § 371, mille lg 1 p 8 kohaselt tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest muu hulgas siis, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07, p 12). (p 10)
MTÜS § 24 lg-s 7 on peetud silmas, et üldkoosoleku otsusega samas korras võib vaidlustada MTÜS § 31 lg-s 1 ettenähtud organite otsuseid.
MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on oma olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga nn sisesuhtes olevad isikud. (p 11)
|
| 3-2-1-113-13
|
Riigikohus |
30.10.2013 |
|
TsMS § 282 lg 1 alusel on võimalik dokumendiga tutvumise nõude rahuldamine isiku suhtes, kelle valduses peab dokument seaduse järgi olema, kuid kes väidab, et dokumenti tema valduses pole (vt Riigikohtu 17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 15). (p 18)
Ringkonnakohtul tuleks asja uuel arutamisel kaaluda ekspertiisi määramist S.L allkirja võltsituse kahtluse kõrvaldamiseks või kinnitamiseks olukorras, kus toimikus olevad väidetavalt S.L allkirjastatud dokumendid on esitatud ärakirjadena, mitte algdokumentidena ja nendel dokumentidel olevad S.L allkirjad visuaalselt erinevad üksteisest ning arvestades ka kassatsioonimenetluses esitatud uuringuaktis toodud asjatundja arvamust.
NB! Seisukoha muutus! Vt RKTKm 12.05.2014, nr 3-2-1-27-14.
Kohus saab keelduda TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel tõendi vastuvõtmisest üksnes siis, kui asjaolu positiivse tõendatuse kohta on juba piisavalt tõendeid kogutud, mitte aga siis, kui väidetava asjaolu kohta ei ole tõendeid kogutud. Nimetatud säte on mõeldud tagama menetlusökonoomiat olukorras, kus asjaolu kohta tõendite edasine kogumine oleks tarbetu ajakulu. (p 15)
|
| 3-2-1-27-14
|
Riigikohus |
12.05.2014 |
|
NB! Seisukoha muutus!
TsMS § 756 lg 4 kohaselt võib esitada määruskaebuse vahekohtu otsuse tühistamise määruse ja vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumise määruse peale. Muu TsMS-i 14. osas (vahekohus) sätestatu kohaselt tehtud määruse peale ei saa edasi kaevata. See säte võimaldab kaevata edasi üksnes määruse peale, millega vahekohtu otsus tühistati, mitte aga määruse peale, millega jäeti vahekohtu otsuse tühistamise avaldus rahuldamata. Selline edasikaebeõiguse piirang on põhiseadusega kooskõlas. Samuti on põhiseadusega kooskõlas TsMS § 755 lg 4, mille kohaselt tuleb avaldus vahekohtu otsuse tühistamiseks esitada ringkonnakohtule (p 8).
|
| 3-2-1-150-14
|
Riigikohus |
11.02.2015 |
|
Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et pooled on sõlminud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks vahekohtus, ning seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 6). Seda normi ei saa kohaldada pärast vahekohtu menetluse toimumist. TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Sellest, kumb säte asjas kohaldub, sõltub, milliseid õiguskaitsevahendeid saab hageja oma väidetud õiguste rikkumisel kasutada. (p 10).
Kohtud jätsid lahendamata küsimuse, kas Eesti Jalgpalliliidu apellatsioonikomisjon on vahekohus ja kas vahekohtumenetlus on toimunud või mitte. Kui apellatsioonikomisjon on vahekohus, saab ringkonnakohtus taotleda selle otsuse tühistamist (TsMS § 751 ja 752). (p 11)
TsMS § 718 sätestab, milliste vaidluste lahendamiseks (vahekohtu kokkuleppe ese) ei ole vahekohtu kokkuleppe sõlmimine lubatav. Viidatud sätte lg 1 järgi võib vahekohtu kokkuleppe esemeks olla varaline nõue, kuid vahekohtu kokkulepe mittevaralise nõude kohta kehtib üksnes juhul, kui pooled võivad vaidluse eseme suhtes sõlmida kompromissi. Pooled ei saa kompromissilepinguga ümber kujundada seadusest pooltele tulenevaid kohustusi. (p 14)
Lisaks TsMS § 718 nõuetele tuleb kohtutel vahekohtu kokkuleppe kehtivuse hindamisel arvestada võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsiooniga. Kui tüüptingimused on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes, tuleb hinnata eelkõige VÕS § 42 lg 3 p 10 ja olenevalt asjaoludest ka VÕS § 44 järgi nende kehtivust. Eeltoodud asjaolusid peavad kohtud hindama omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-05, p 26; 28. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 21; 12. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-08, p 13). (p 14)
MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud ning hagejal on õigus eelnimetatud korras kostja kui mittetulundusühingu otsust vaidlustada vaid juhul, kui ta on kostja liikmeks või selle organi liikmeks. Mittetulundusühingu otsusega samas korras võib vaidlustada MTÜS § 31 lg-s 1 ettenähtud organite otsuseid. (vt selle kohta Riigikohtu 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 11). (p 12)
|
| 3-2-1-154-14
|
Riigikohus |
04.02.2015 |
|
|
| 3-2-2-1-14
|
Riigikohus |
03.12.2014 |
|
TsMS § 703 lg 1 mõte on välistada teistmise võimalus eelkõige selliste määruste puhul, millega korraldatakse ja juhitakse menetlust ning mille võimalikele õiguslikele puudustele saab tugineda asjas tehtud lõpplahendi peale kaevates. (p 9)
Asjaolu, et maakohus ei teatanud menetlusosalisele vahekohtu otsuse tunnustamise menetlusest, kuigi lahend tehti tema suhtes, saab olla maakohtu määruse tühistamise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt. (p 12)
Maakohtu jõustunud määruse peale, millega tunnistati täidetavaks Eestis tehtud vahekohtu otsus, võib esitada teistmisavalduse.
Kuna vahekohtumenetlus riivab isiku põhiõigust kohtulikule kaitsele, tuleb kohtul olla vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisel tähelepanelik ja kontrollida, ega isiku põhiõigusi ei olnud vahekohtumenetluses rikutud. Minimaalselt tuleb selgitada, kas kostjat on vahekohtumenetlusest teavitatud ja kas tal on olnud võimalik selles oma õigusi kaitsta. Selleks tuleb kitsendavalt tõlgendada TsMS § 756 lg 1 teist lauset, mille järgi tuleb vastaspool enne otsustamist ära kuulata, kui see on mõistlik. Olukorras, kus on esitatud avaldus just selle asja lahendamiseks loodud (nn ad hoc) vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamiseks, eriti kui tegu on ühe vahekohtuniku otsusega ning vahekohtunik on või on olnud ühtlasi ühe poole esindajaks, tuleb vastaspool alati ära kuulata. Lisaks tuleb sellise menetluse jaoks kitsendavalt kohaldada TsMS § 477 lg 9 esimest lauset, mis lubab avaldusi edastada hagita menetluses kohtu valitud viisil. Kostjale vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisega kaasnev õiguste riive eeldab, et tehtud oleks kõik võimalik tema menetlusest teavitamiseks. Seega peaks kohtul olema kõrvaldatud mõistlik kahtlus, et kostja ei ole avaldust kätte saanud. Selleks on õige lähtuda eelkõige kättetoimetamise sätetest. (p 13)
|
| 3-2-1-142-15
|
Riigikohus |
20.04.2016 |
|
TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi on Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täitmise eelduseks üldjuhul nende eelnev tunnustamine ning täidetavaks tunnistamine. Eestis ei ole loodud riiklikku süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milline vahekohus on alaliselt tegutsev ja milline mitte. Sellest ei saa aga järeldada, et kuna vahekohtu alalisuse kontrollimiseks süsteemi ei ole, siis ei saa kahelda selles, et vaidlusalune vahekohus on alaline. Üksnes nime järgi ei ole võimalik tuvastada, kas tegu on alalise vahekohtuga. Üheski seaduses ei ole kriteeriume, mis võimaldaksid tuvastada, kas vahekohus on TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes alaliselt tegutsev. Vahekohtu alalisuse kriteeriumide puudumise tõttu ei ole ka kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev vahekohus. Seetõttu ei saa kohtutäitur selliseid vahekohtu otsuseid käsitada täitedokumendina ja neid täitmiseks võtta. Küll aga saab kohtutäitur TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi täita vahekohtu otsuseid, mida kohus on tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud. (p 15)
Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, siis on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita. Kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel ehk täitemenetluse korraldamisel, sh täitedokumendi täitmiseks võtmist, saab täitemenetluse osaline vaidlustada eelkõige TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (vt RKTKm nr 3-2-1-42-08, p 16; RKTKm nr 3-2-1-1-14, p 18). (p 16)
Kui isik vaidleb täitemenetlusele vastu põhjusel, et vahekohtu lahend, mida täitur täidab, ei ole alaline, tuleb tal esitada kaebus kohtutäituri otsuse peale, millega täitur alustas täitemenetlust. (p 16)
TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada järgmiselt. Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kõrgema astme kohtud jätavad alama astme kohtute lahendid muutmata, siis määrab iga maakohtule järgnev kohtuaste selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse, s.o apellatsioonikohus määrab ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse ja kassatsioonikohus määrab Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Selline tõlgendus on mõistlik ja kõige enam kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega. Kui aga maakohus määrab kindlaks ainult ühe poole menetluskulude rahalise suuruse, jättes määramata vastaspoole menetluskulude rahalise suuruse, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Ringkonnakohus võib selliselt toimida iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama kehtib ka juhul, kui Riigikohus muudab alama astme kohtute otsuseid või teeb ise uue otsuse. Selline tõlgendus on kõige paremini kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ning see tagab pooltele ka edasikaebeõiguse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale. (p 21)
TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 ei ole mõistlik koostoimes tõlgendada selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse. (p 22)
Hagita asja lahendamine hagimenetluses ei ole vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Seda kinnitavad ka TsMS § 631 lg 4 ja § 668 lg 4. (vt ka RKTKm nr 3-2-1-42-10, p 20). (p 17)
Olukorras, kus isik tugineb sellele, et vahekohtu lahend on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga ning vahekohtu moodustamisel on rikutud olulisi menetluspõhimõtteid, on õige õiguskaitsevahend TsMS § 751 järgi vahekohtu otsuse tühistamise avaldus. (p 14)
|
| 3-2-1-186-15
|
Riigikohus |
02.03.2016 |
|
Kui maakohus tühistab vahekohtu otsuse, saab selle määruse peale TsMS § 756 lg 4 esimese lause kohaselt kaevata ringkonnakohtule ning ringkonnakohtu maakohtu lahendit tühistava ning vahekohtu otsust tunnustava määruse peale saab TsMS § 696 lg 1 teise lause järgi kaevata Riigikohtule. (p 11)
Kui maakohus tühistab vahekohtu otsuse, saab selle määruse peale TsMS § 756 lg 4 esimese lause kohaselt kaevata ringkonnakohtule ning ringkonnakohtu maakohtu lahendit tühistava ning vahekohtu otsust tunnustava määruse peale saab TsMS § 696 lg 1 teise lause järgi kaevata Riigikohtule. (p 11)
TsMS § 751 lg 2 p 2 hõlmab lisaks vahekohtu otsuse erandlikele, kuid olemuslikele materiaalõiguslikele probleemidele (nt otsus, millega mõistetakse välja karistuslik kahjuhüvitis vms) mh ka need olulised menetlusreeglite rikkumised, mida ei ole kirjeldatud TsMS § 751 lg-s 1. (p 12)
TsMS § 751 lg 2 p 2 tähenduses oleks heade kommete ja Eesti avaliku korraga (public policy, ordre public) vastuolus, kui vahekohtu otsuse langetaks vahekohtunik, kes samal ajal esindab ühe vahekohtumenetluse poole huve. (p 12)
Vahekohtu otsuse tühistamise aluse olemasolu peab tühistamise või tunnustamise menetluse iseloomu arvestades (vahekohtu otsuse tühistamise võimalused on erandlikud) tõendama isik, kellele vahekohtu otsuse tühistamine kasuks tuleks. (p 13)
Vahekohtu otsuse tühistamine või selle tunnustamisest keeldumine vahekohtuniku erapoolikuse tõttu on võimalik, kui poolel ei olnud võimalik asjakohast vastuväidet varem maksma panna (nt TsMS § 726 ja § 727 alusel). (p 14)
|
Facebook
Twitter