/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 369| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-2/1-31/95 PDF Riigikohus 14.06.1995
3-2-1-65-96 PDF Riigikohus 15.05.1996
Registreerimiskaart ja ettevõtte põhikiri olid Eesti NSV ettevõtete registreerimise ja tegutsemislubade väljaandmise ajutise juhendi (kehtis kuni 28.07.1995.a.) p. 4 alapunkt 2 kohaselt vajalikud dokumendid ettevõtte registreerimiseks, mitte aga ettevõtte juriidiliseks isikuks olemise aluseks.
TsKS § 83 lg 1 kohaselt volitus asjaajamiseks esimese astme kohtus annab esindajale õiguse kõigi protsessitoimingute tegemiseks volitaja nimel, sealhulgas kohtuotsuse peale kaebuse esitamiseks.
3-2-1-95-96 PDF Riigikohus 19.09.1996
Pärijal on õigus ES § 23 lg 2 alusel vaidlustada kohtu korras temale väljamaksmisele kuuluva osamaksu suurust. Osaku suuruse määramisel tuleb juhinduda ES §-st 14 lg 2. Juhul kui ehitusmaksumuse alusel arvutatud osamaks on väiksem kui korteri harilik väärtus, tuleb tagastatav osamaks määrata AÕS § 29 kohaselt, lähtudes konkreetse korteri turuhinnast.
3-2-1-101-96 PDF Riigikohus 02.12.1996
Elamuühistu liikme endisel perekonnaliikmel ei ole ühistu liikmega samu õigusi ja kohustusi. Abikaasade ühisvaraks ei ole korter ega osamaks elamuühistus, sest need kuuluvad elamuühistule ja abikaasade ühisvaraks võib olla osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Osamaksu tagasinõude õigus on abikaasal, kes on ühistu liige. Teine abikaasa võib nõuda kompensatsiooni abikaasalt, kellele jäi osamaksu tagasinõude õigus. Selline vaidlus on abikaasade ühisvara jagamise vaidlus, mis eluruumist väljatõstmise vaidluses lahendamisele ei kuulu.
Korteri mittekasutamine ei ole korteri mittesihipärane kasutamine. Isikut, kes korteris ei ela, ei saa sealt ka välja tõsta. Elamuühistu liikmel on ühistu liikme õigused ja kohustused. Elamuühistu liikme endisel perekonnaliikmel ei ole ühistu liikmega samu õigusi ja kohustusi. Abikaasade ühisvaraks ei ole korter ega osamaks elamuühistus, sest need kuuluvad elamuühistule ja abikaasade ühisvaraks võib olla osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Osamaksu tagasinõude õigus on abikaasal, kes on ühistu liige. Teine abikaasa võib nõuda kompensatsiooni abikaasalt, kellele jäi osamaksu tagasinõude õigus. Selline vaidlus on abikaasade ühisvara jagamise vaidlus, mis eluruumist väljatõstmise vaidluses lahendamisele ei kuulu.
3-2-1-13-97 PDF Riigikohus 30.01.1997
Kohtuotsus ei vasta TsKS § 232 lg 4 nõuetele kuna ringkonnakohus ei andnud olulistele seletustele ja õigusaktidele juriidilist hinnangut.
Aktsiaseltsi põhimääruse p. 24 kohaselt, kui aktsionär hilineb sissemaksega aktsiate eest, siis on ta kohustatud maksma viivist vastavalt asutamislepingule.
3-2-1-20-97 PDF Riigikohus 13.02.1997
3-2-1-51-97 PDF Riigikohus 22.04.1997
3-2-1-59-97 PDF Riigikohus 08.05.1997
Elamukooperatiivi liikmel võis enne 24. aprilli 1994. a tekkida ES §-s 21 lg 1 sätestatud tingimustel omandiõigus tema kasutuses olevale korterile ja see võidi vormistada ka aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise seaduses sätestatud korras.
3-2-1-66-97 PDF Riigikohus 22.05.1997
Erastamisel ettevõtte aktsiate müügiga ei lähe kõik ettevõtte kohustused automaatselt üle aktsiate ostjale.
3-2-1-78-97 PDF Riigikohus 12.06.1997
ÄS §-s 296 nähakse ette tagajärg, kui on rikutud aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise protseduurilist korda või kokkukutsumise tähtaega. Üldkoosoleku katkestamise otsus pole päevakorra täiendamine ega nõua ÄS §-s 293 lg 3 sätestatu järgimist. Kui üldkoosoleku jätkumisel otsustatakse küsimusi, milles enne katkestamist oli otsus vastu võetud, siis on tegemist päevakorra täiendamisega.
3-2-1-139-97 PDF Riigikohus 23.12.1997
Aktsiaseltsi nõukogu ei saa seadusevastaselt võtta juhatuselt viimase pädevusse kuuluvat esindusõigust oma pädevusse.
3-2-1-4-98 PDF Riigikohus 22.01.1998
Panga maksejõuetuse korral rakendatakse pankrotiseadust üksnes koos teiste seaduste erisätetega (Eesti Vabariigi Pangaseaduse sätted).
Vaidluse lahendamisel kohaldas Riigikohus õigusakte, mis kehtisid Tartu Kommertspanga sundlikvideerimise ajal alates 19. detsembrist 1992. a kuni pankroti väljakuulutamiseni 21. septembril 1994. a. Panga sundlikvideerimine on kohustise lõppemise erijuhtum, kus kohustise täitmisevõimatuse tagajärgi ei reguleeri leping, vaid Eesti Panga õigusakt panga likvideerimise kohta. Sundlikvideerimise korrast pidi pank kinni pidama sõltumata lepingulisest kohustisest. Pärast tegevuslitsentsi tühistamist ei ole pangal õigust teha uusi pangaoperatsioone (intresse arvestada). Panga maksejõuetuse korral rakendatakse pankrotiseadust üksnes koos teiste seaduste erisätetega (Eesti Vabariigi Pangaseaduse sätted).
3-2-1-7-98 PDF Riigikohus 29.01.1998
Osamaksu omandaja ühistu liikmeks võtmise ühe tingimusena peab osamaksu võõrandmisel olema järgitud seaduse ja ühistu põhikirja nõudeid.
3-2-1-18-98 PDF Riigikohus 12.02.1998
Äriregistrisse kandmata ettevõte, mis ei ole ettevõte ettevõtteseaduse mõttes ja ta ei ole muud liiki juriidiline isik ei tsiviilseadustiku üldosa seaduse ega teiste õigusaktide järgi, ei saa end ümber kujundada äriseadustikus sätestatud äriühinguks.
3-2-1-27-98 PDF Riigikohus 09.03.1998
Alates 01.09.1995 oli äriregistrisse kandmata aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse vaidlustamise hagi aegumise tähtaeg kolm kuud äriseadustiku jõustumisest, kui varasem aegumise tähtaeg polnud möödunud (ÄS § 302). Aegumise tõttu hagi rahuldamata jätmine eeldab selle kindlakstegemist, et hagejate õigusi rikuti.
Alates 01.09.1995 oli äriregistrisse kandmata aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse vaidlustamise hagi aegumise tähtaeg kolm kuud äriseadustiku jõustumisest, kui varasem aegumise tähtaeg polnud möödunud (ÄS § 302).
3-2-1-45-98 PDF Riigikohus 02.04.1998
3-2-1-49-98 PDF Riigikohus 16.04.1998
ÄS § 144 lg-ga 3 ei ole vastuolu kui osaühingu äriregistrile esitatavale juhatuse liikme kande muutmise avaldusele kirjutab alla asutamisotsusest nähtuva osaniku otsusega määratud uus juhatuse liige, kes ei ole juhatuse liige äriregistri järgi.
3-2-1-79-98 PDF Riigikohus 18.06.1998
Äriseadustiku jõustumisest 1. septembril 1995. a alates võib kohus aktsiaseltsi aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse (ÄS § 302).
3-2-1-96-98 PDF Riigikohus 30.09.1998
Väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määramist on kohtus õigustatud taotlema aktsionär, aktsiaseltsi nõukogu ÄS §-des 321 lg 2 ja 322 lg 1 ja 2 või 323 sätestatud korras vastuvõetud otsuse alusel või muu huvitatud isik. Nõukogu liige ei ole muuks huvitatud isikuks olukorras, kus nõukogu kollegiaalse organina ei suuda korraldada aktsiaseltsi juhtimist.
3-2-1-125-98 PDF Riigikohus 14.12.1998
Sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramine toimub hagita menetluse eeskirjade järgi, arvestades äriseadustikust tulenevaid erisusi. Likvideerija määramise menetluses ei kuulu lahendamisele vaidlus ettevõtte sundlõpetatud ettevõtete nimekirja kandmise põhjendatuse üle.

Kokku: 369| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json