3-2-1-135-04
|
Riigikohus |
25.11.2004 |
|
Eluruumide erastamise korrast tulenevalt võib elamu üleandmise-vastuvõtmise aktis kokkulepitud remondikulude võlgnevuse summat vaidlustada ning samuti on võimalik tõendada võla puudumist.
|
| 3-2-1-137-04
|
Riigikohus |
07.12.2004 |
|
Kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 28 lg 2 alusel ning pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitab erikaebuse võlausaldaja, on apellatsioonikohtul õigus vaadata erikaebus läbi kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata, kui võlausaldaja ei ole kaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil.
Kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 28 lg 2 alusel ning pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitab erikaebuse võlausaldaja, tuleb kaebus läbi vaadata kohtuistungil, kui võlausaldaja on kaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil.
Osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamine tahtlikult või raske hooletuse tõttu on käsitatav raske juhtimisveana.
|
| 3-2-1-138-04
|
Riigikohus |
20.12.2004 |
|
Audiitorkontrolli eesmärk on mh audiitori kutseoskustele tuginedes võimaldada väikeaktsionäril leida vastust küsimusele, kas ülevõetavate aktsiate eest makstav hüvitis on õiglane, ja sellest tulenevalt otsustada nõude esitamise üle põhiaktsionäri vastu õiglase hüvitise saamiseks. ÄS § 3634 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt tuleb audiitori kirjalikus aruandes eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri määratud hüvitise suurus vastab ÄS §-s 3632 sätestatule, ei tähenda, et audiitor nimetatu kontrollimisega võibki piirduda. Ainuüksi ÄS §-s 3632 sätestatut kontrollides ei ole võimalik saavutada audiitorkontrolli eelnimetatud eesmärki.
Ülevõetavate aktsiate eest makstav hüvitis on õiglane, kui see kompenseerib vähemusaktsionärile täielikult tema aktsiaosaluse kaotuse aktsiaseltsis. Vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid selgitatakse ja põhjendatakse ülevõtmisaruandes, mida peab kontrollima audiitor (ÄS § 3634 lg 1 ja 2).
Kui audiitor rikub süüliselt oma äriseadustikust tulenevat kohustust kontrollida, kas põhiaktsionäri pakutav hüvitis on õiglane ja rikkumisega tekitab kahju aktsionärile, siis võib tekkida kahju hüvitamise küsimus TsK § 448 või VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja äriseadustiku vastavate sätete alusel.
|
| 3-2-1-145-04
|
Riigikohus |
21.12.2004 |
|
Eraõigusnormide puhul võib teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat arvestada võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ka juhul, kui tegemist ei ole rahvusvahelise eraõiguse suhtega. Eelkõige kehtib see olukorras, kus Eesti rakenduspraktika puudub, kuid riikides, kellega Eestil on sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, on see sarnase sätte puhul välja kujunenud.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-75-01.
Kõigil aktsionäridel on ÄS § 272 valguses vastavalt osalusele võrdsed õigused aktsiatelt tulu teenida. Seega tuleb aktsionäre kohelda võrdselt ka aktsiate eest hüvitise määramisel.
Audiitoril on kohustus avaldada seisukohta aktsiate ülevõtmisel makstava hüvitise õigluse kohta (ÄS § 3634 lg-d 1, 2 ja 21).
Aktsiate ülevõtmisel makstav hüvitis peab olema õiglane. Aktsionäre tuleb aktsiate eest hüvitise määramisel kohelda võrdselt.
Hüvitise määramisel tuleb arvestada aktsiate börsikurssi, s.t aktsionärid ei tohi saada hüvitist vähem, kui nad teeniksid aktsiaid vabalt võõrandades. Õiglase hüvitise määramisel tuleb arvestada ka aktsiate keskmist turuhinda ning aktsionäride võimalust oma aktsiatest tulevikus kasu saada. Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-138-04.
Kuna ÄS § 3631 lg-st 1 ja § 3638 lg-st 2 tulenevalt on vähemusaktsionäridel aktsiate ülevõtmisel igal juhul õigus selle õiglasele hüvitamisele, ei või kohus jätta nende nõudel õiglast hüvitist määramata.
raõigusnormide puhul võib teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat arvestada võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ka juhul, kui tegemist ei ole rahvusvahelise eraõiguse suhtega. Eelkõige kehtib see olukorras, kus Eesti rakenduspraktika puudub, kuid riikides, kellega Eestil on sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, on see sarnase sätte puhul välja kujunenud.
|
| 3-2-1-149-04
|
Riigikohus |
15.12.2004 |
|
Äriühing peab endale teadvustama ümberkujundamise vajadust juba bilansi koostamise ajal ning esitama majandusaasta aruande kinnitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Sel juhul on võimalik ümberkujundamise protsess ühe kalendriaasta jooksul läbi viia.
|
| 3-2-1-2-05
|
Riigikohus |
23.02.2005 |
|
Korteriühistul on õigus otsustada kohustusi rikkunud korteriomanike kohustamise üle korteriomandi võõrandamiseks ka siis, kui tegemist on vallasasjana käibes oleva korteriga.
|
| 3-2-1-8-05
|
Riigikohus |
08.03.2005 |
|
TsMS § 91 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited.
Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja lahendab ise asja sisuliselt, siis tuleb tal TsMS § 231 lg-st 4 tulenevalt otsuse tegemisel arvestada ka esimese astme kohtu otsuse põhjendava osa kohta kehtestatud nõudeid.
ÄS § 309 lg 3 järgi on nõukogul õigus kutsuda juhatuse liige tagasi ka enne pooltevahelises lepingus sätestatud etteteatamistähtaega. Sel juhul on nõukogul kohustus maksta juhatuse liikmele lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist, kui lepingus on sellise sanktsiooni kohaldamises kokku lepitud.
|
| 3-2-1-10-05
|
Riigikohus |
03.03.2005 |
|
Munitsipaalettevõtte põhimääruse p-s 7 ettenähtud maksejõuetuse kriteeriumit tuleb sisustada pankrotiseaduse kui maksejõuetuse õiguslikke tagajärgi reguleeriva põhilise õigusakti abil. Maksejõuetus on faktiline seisund, mille tõendamiseks on võlausaldaja käsutuses kõik tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendid, mis veenavad kohut selles, et võlausaldajal ei ole õnnestunud rahuldada oma nõuet munitsipaalettevõtte vara arvel. Näiteks tõendavad maksejõuetust pankrotiotsus ja kohtumäärus pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemisega vara puudumise tõttu. Ajutine maksejõuetus ei ole põhimääruse p 7 järgi kohaliku omavalitsuse garantiivastutuse rakendamise eelduseks. Vara olemasolu munitsipaalettevõttel ei pruugi tähendada, et see on piisav võlausaldaja nõuete katteks. Likvideerimise lõpuleviimata jätmine pikema aja jooksul võib kinnitada maksejõuetust.
|
| 3-2-1-29-05
|
Riigikohus |
23.03.2005 |
|
Hagita menetluses likvideerija määramiseks ei saa selle menetluse iseloomu arvestades tuvastada nõude olemasolu või selle puudumist. ÄS § 513 lg 31 p-s 4 sätestatud kohustus esitada andmed ja tõendid nõude suuruse kohta tähendab seda, et esitatud andmete alusel kontrollitakse likvideerimismenetluse alustamise ja likvideerija määramise eeldusi. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-125-98.
Äriregistrisse kantud ettevõtjate lõpetamisele tuleb lisaks äriseadustiku vastavatele sätetele kohaldada ka TsÜS § 45 lg-t 2, mille kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Äriregistrisse kantud ettevõtja lõpeb vastava kande tegemisega.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-125-98.
Võlausaldajal on õigus esitada avaldus likvideerija määramiseks ka pärast ÄS § 513 lg-s 31 sätestatud tähtaja möödumist, kui seda tehakse enne võlgniku äriregistrist kustutamist. Pärast äriühingu äriregistrist kustutamist saab likvideerimise ennistada ja likvideerija määrata võlausaldaja nõudel üksnes juhul, kui võlausaldaja esitab kohtule tõendid, mis võimaldavad eeldada, et tal on kustutatud äriühingu vastu nõue, ja kohus peab vajalikuks avalduse esitamise tähtaja ennistada.
|
| 3-2-1-38-05
|
Riigikohus |
11.05.2005 |
|
Elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis. Seega valdavad ja kasutavad korteriomanikud AÕS § 72 järgi keskküttesüsteemi püstikuid kaasomanikena ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest.
VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel saab kahjuhüvitist vähendada ka siis, kui kannatanu polnud kahju tekkimises süüdi.
Korteriühistu üheks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Seega võib korteriomanike kaasomandis olevate elamusiseste küttesüsteemi püstikute rikkest põhjustatud kahju eest vastutada ka korteriühistu. Korteriühistu ja teiste vastutavate isikute vastutus on sellisel juhul solidaarne.
Elamusisese küttesüsteemi püstikute kaasomanik kannab AÕS § 75 lg 1 järgi vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
|
| 3-2-1-39-05
|
Riigikohus |
26.04.2005 |
|
Kuna juhatuse liikme enda nimel esitatud avaldust tema juhatuse liikmena registrist kustutamiseks ei saa lugeda kandeavalduseks, ei saa registripidaja teha selle rahuldamata jätmise kohta kandeotsust.
Juhatuse liikme kohustused lõpevad hiljemalt kolme aasta möödumisel tema valimisest. Ametiaja lõppemisel peab osaühing esitama avalduse juhatuse liikme äriregistrist kustutamiseks ÄS § 33 lg 1 teise lause järgi.
|
| 3-2-1-41-05
|
Riigikohus |
11.05.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-96-03.
Kuriteo toimepanek sisaldab endas karistusõiguslikku hinnangut isiku teole, kuid ei saa olla aluseks isiku vastu tsiviilnõuete esitamiseks. Tsiviilnõude esitamise aluseks on konkreetsed teod, esmajoones kohustuste rikkumine.
Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada, kas võlausaldaja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada. Seejuures saab lähtudes TsK § 229 lg-st 2 vähendada võlgniku vastutuse määra, kui võlausaldaja tahtlikult või ettevaatamatult soodustas täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju suurenemist või ei võtnud tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem.
Nõukogu otsusele võib analoogia korras kohaldada üldkoosoleku otsuse kohta käivat ÄS § 296 ja lugeda otsuse tühiseks.
Teo asetleidmine TsMS § 94 lg 3 tähenduses hõlmab üksnes isiku faktilist tegevust või tegevusetust, mitte aga õiguslikku hinnangut teo koosseisupärasusele, õigusvastasusele ja süülisusele. Seega on tsiviilkohtumenetluses kohtule siduvad üksnes kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud, millest lähtudes on isik süüdi tunnistatud, kuid mitte hinnang isiku toimepandu õigusvastaseks lugemisel.
Kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib faktiliste asjaolude tõendamiseks kasutada tsiviilkohtumenetluses dokumentaalse tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega.
Kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei muuda poolte vahel üldist tõendamiskoormist, küll aga saab selle alusel lugeda mitmed kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud tsiviilkohtumenetluses siduvalt tuvastatuks.
Ainuüksi vara müük alla turuhinna ei tähenda automaatselt juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Äriühing peab tõendama, et vara müümisel ei järginud juhatuse liige hoolsust, mida temalt sellises olukorras oodatakse, või rikkus näiteks lojaalsuskohustust.
Kohus ei ole asja lahendamisel seotud hageja antud õigusliku kvalifikatsiooniga.
Lepingulise esindaja seletuse võib lugeda poole enda seletuseks ja seega tõendiks üksnes siis, kui pool või tema seaduslik esindaja viibib vahetult lepingulise esindaja seletuse andmise juures ja kinnitab selgesõnaliselt kohtule, et ta nõustub lepingulise esindaja seletusega.
Ainuüksi kahju arvestamise metoodika muutmine ei ole hagi eseme muutmiseks, kui jätkuvalt tuginetakse samale kahjule.
Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja kohaldada ei saa lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. Vastutusest vabanemiseks peab juhatuse liige tõendama, et kohustuse rikkumine oli vabandatav.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-41-03. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 108 lg-st 1 tulenes juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Viimati nimetatust lähtub muu hulgas juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti ehk nn üldine lojaalsuskohustus.
Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja kohaldada ei saa lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. Vastutusest vabanemiseks peab juhatuse liige tõendama, et kohustuse rikkumine oli vabandatav.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-41-03. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 108 lg-st 1 tulenes juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Viimati nimetatust lähtub muu hulgas juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti ehk nn üldine lojaalsuskohustus.
Ainuüksi vara müük alla turuhinna ei tähenda automaatselt juhatuse liikme kohustuste rikkumist.
|
| 3-2-1-63-05
|
Riigikohus |
15.06.2005 |
|
Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimub korteriühistuseaduse sätete alusel. KÜS § 13 lg 3 järgi tuleb hagi esitada kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.
KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine võib olla aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele, kuna nende sätete eesmärk ei ole täidetud, kui ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda alles vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal.
Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimub korteriühistuseaduse sätete alusel. KÜS § 13 lg 3 järgi tuleb hagi esitada kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.
|
| 3-2-1-79-05
|
Riigikohus |
22.09.2005 |
|
Enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 187 lg 2 kohaselt on äriühingu võlausaldajal isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu. Samuti peab võlausaldaja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu. Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi.
Kui nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud on tekkinud pärast 01.07.2002, siis saab äriühingu võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist äriühingule. Erandina saab võlausaldaja nõuda pärast 01.07.2002 õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist otse endale juhul, kui äriühingu juhtorgani liige on rikkunud seadusest tulenevat kohustust.
Erandina saavad äriühingu juhatuse liikmel tekkida kohustused võlausaldajate ees ka seaduses sätestatud juhul. Selliseks erandiks võib olla näiteks ka 7. juulil 2001. a jõustunud ÄS § 180 lg-s 51 ja § 306 lg-s 31 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, millega võib kaasneda ka juhatuse liikmete otsene isiklik vastutus osaühingu võlausaldajate ees. Sellisel juhul käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Sel alusel esitatud hagi puhul tuleb kohaldatav seadus valida, lähtudes VÕSRakS § 22 lg-st 1.
Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kui äriühingu juhtorgani liige on võlausaldajale õigusvastaselt kahju tekitanud pärast 1. juulit 2002. a, siis sellise kahju hüvitamist saab võlausaldaja nõuda otse endale. Sellisel juhul ei kohaldata alates 1. juulist 2002. a kehtiva ÄS § 315 lg-t 2 ega § 187 lg-t 2.
Seadusandja ei ole andnud rakendussätetes ÄS § 315 lg-le 2 tagasiulatuvat jõudu, mistõttu ei saa alates 01.07.2002 kehtiva seaduse kohaldamise aluseks olla hagi esitamise aeg. (p 10)
|
| 3-2-1-83-05
|
Riigikohus |
26.09.2005 |
|
Tehingu võib täitmisega heaks kiita eeldusel, et täitmisega saadi aru või oleks pidanud aru saama sellest, et täitmine toob endaga kaasa tehingu kehtivuse. Ainult makseülekannetel märgitud lepingu number ei ole piisavaks tõendiks, et kostja on lepingu täitmisele asunud ning sellega volituseta sõlmitud tehingu heaks kiitnud.
Ainuüksi asjaolu, et mõlemad pooled on tehingut täitnud, ei muuda tehingut kehtivaks. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-81-02.
Kui laenaja soovib laenulepingut vaidlustada, peab ta tõendama, et tal tegelikult laenutaja ees mingit kohustust ei ole.
Äriühingu ümberkujundamisel äriühingu võlausaldajatele ÄS § 483 kohaselt ettenähtud kahekuuline tähtaeg tähendab, et ümberkujundatav äriühing peab tähtaja jooksul esitatud võlausaldajate nõuded kas piisavalt tagama või rahuldama. Võlausaldajad, kes nõudeid selle tähtaja jooksul ei esita, saavad oma nõuded esitada üldkorras.
|
| 3-2-1-96-05
|
Riigikohus |
14.10.2005 |
|
Registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale ning tal säilib selles osas tsiviilprotsessiõigusvõime ja -teovõime.
Vastulause kohtunikuabi kandeotsuse peale vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.
Registripidaja kustutab äriühingu äriregistrist, kui hoiatuse tegemisest 4 kuu jooksul ei ole äriühing esitanud registripidajale andmeid nõutava netovara olemasolu kohta. Registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale.
ÄS § 731 lg-s 1 sätestatud korras on huvitatud isikul vastulause esitamise võimalus ka sellisele ÄS § 60 lg 5 järgsele kandeotsusele, mille teeb kohtunikuabi. Vastulause esitamise tähtajaks on sellisel juhul 30 päeva otsuse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded või üldkasutatavas arvutivõrgus.
Registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale.
|
| 3-2-1-106-05
|
Riigikohus |
30.11.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-97-99.
KÜS § 2 lg 1 kohaselt võib korteriühistu korteriomanike huvides oma nimel sõlmida ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingu. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-111-04.
ÜVVKS § 3 lg 1 tähenduses mõeldakse korteriomandite korral kinnistu all maatükki, mitte iga korteriomandit. ÜVVKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi.
|
| 3-2-1-114-05
|
Riigikohus |
02.11.2005 |
|
Aktsiate eest õiglase hüvitise määramise metoodika valikul ei ole ainsaks kriteeriumiks, et see tagaks vähemusaktsionärile suurema hüvitise. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-145-04.
|
| 3-2-1-145-05
|
Riigikohus |
19.12.2005 |
|
Vaidluses ostueesõiguse teostamise üle ei tule menetlusse kaasata kolmandate isikutena aktsiad võõrandanud isikuid, kuna tulenevalt VÕS § 244 lg-st 1, ei muuda ostueesõiguse teostamine kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi.
Aktsionäri ostueesõigus ei tulene seadusest, vaid selle võib ette näha aktsiaseltsi põhikirjas. Seetõttu on ostueesõiguse kehtestamisel põhikirjas kokkuleppeline tähendus ning ei saa kohaldada VÕS § 244 lg-t 6.
Aktsiate ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil ostueesõigust omav aktsionär saab aktsiate võõrandamisest ja selle tingimustest teada. Ostueesõiguse teostamise tähtaega ei saa siduda ajaga, mil aktsiate võõrandamisest teatati aktsiaseltsi juhatusele.
Kui ostja on omandanud aktsiad seaduslikult, ei saa aktsiate müüja esitada nõuet aktsiate tagastamiseks ning tal pole võimalik täita ostueesõigust omava isikuga seonduvat müügilepingut. Ostueesõigust omaval isikul on võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid tulenevalt sellest, et müüjad rikkusid müügilepingut.
|
| 3-2-1-153-05
|
Riigikohus |
18.01.2006 |
|
Otsustades omandada korteriomandi elamus, mille haldamiseks on moodustatud korteriühistu, nõustub isik ka liikmelisusega korteriühistus. Sel viisil korteriühistu liikmeks arvamisel ei ole rikutud tema põhiseaduse §-s 48 sätestatud õigust.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-31-03.
Elamusisene küttesüsteem on tarbijapaigaldis. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-111-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-109-99. Korteriomanikud annavad korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi.
|
Facebook
Twitter