III-2/1-31/95
|
Riigikohus |
14.06.1995 |
|
|
| 3-2-1-95-96
|
Riigikohus |
19.09.1996 |
|
Pärijal on õigus ES § 23 lg 2 alusel vaidlustada kohtu korras temale väljamaksmisele kuuluva osamaksu suurust. Osaku suuruse määramisel tuleb juhinduda ES §-st 14 lg 2. Juhul kui ehitusmaksumuse alusel arvutatud osamaks on väiksem kui korteri harilik väärtus, tuleb tagastatav osamaks määrata AÕS § 29 kohaselt, lähtudes konkreetse korteri turuhinnast.
|
| 3-2-1-101-96
|
Riigikohus |
02.12.1996 |
|
Elamuühistu liikme endisel perekonnaliikmel ei ole ühistu liikmega samu õigusi ja kohustusi. Abikaasade ühisvaraks ei ole korter ega osamaks elamuühistus, sest need kuuluvad elamuühistule ja abikaasade ühisvaraks võib olla osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Osamaksu tagasinõude õigus on abikaasal, kes on ühistu liige. Teine abikaasa võib nõuda kompensatsiooni abikaasalt, kellele jäi osamaksu tagasinõude õigus. Selline vaidlus on abikaasade ühisvara jagamise vaidlus, mis eluruumist väljatõstmise vaidluses lahendamisele ei kuulu.
Korteri mittekasutamine ei ole korteri mittesihipärane kasutamine. Isikut, kes korteris ei ela, ei saa sealt ka välja tõsta. Elamuühistu liikmel on ühistu liikme õigused ja kohustused. Elamuühistu liikme endisel perekonnaliikmel ei ole ühistu liikmega samu õigusi ja kohustusi. Abikaasade ühisvaraks ei ole korter ega osamaks elamuühistus, sest need kuuluvad elamuühistule ja abikaasade ühisvaraks võib olla osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Osamaksu tagasinõude õigus on abikaasal, kes on ühistu liige. Teine abikaasa võib nõuda kompensatsiooni abikaasalt, kellele jäi osamaksu tagasinõude õigus. Selline vaidlus on abikaasade ühisvara jagamise vaidlus, mis eluruumist väljatõstmise vaidluses lahendamisele ei kuulu.
|
| 3-2-1-20-97
|
Riigikohus |
13.02.1997 |
|
Osamaksu suurus tuleb määrata juhindudes AÕS §-st 29.
|
| 3-2-1-59-97
|
Riigikohus |
08.05.1997 |
|
Elamukooperatiivi liikmel võis enne 24. aprilli 1994. a tekkida ES §-s 21 lg 1 sätestatud tingimustel omandiõigus tema kasutuses olevale korterile ja see võidi vormistada ka aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise seaduses sätestatud korras.
|
| 3-2-1-22-99
|
Riigikohus |
21.01.1999 |
|
Eesti Vabariigi põhiseadusele pole antud tagasiulatuvat jõudu.
TsMS § 353 lg 2 keelab expressis verbis kassatsioonkaebuses hagi aluse ja eseme muutmise ning nõuete esitamise, mida ei esitatud varem.
Vaidluse lahendamisel osamaksu üleandmise üle tuli juhinduda enne 1. juulit 1992. a kehtinud elamukoodeksist ja EK Kalda põhikirjast, mis kehtestas osamaksu üleandmise õigusele piirangud.
|
| 3-2-1-113-01
|
Riigikohus |
19.12.2001 |
|
Tulenevalt ES §-st 14 lg 1, ei põhine elamuühistu korteri kasutamise õigus omandiõigusel, vaid liikmelisusel. Osamaks on üksnes liikme omand, sellest on tehtud erand ES § 21 lg-s 1, kus tunnustatakse osamaksu kuulumist abikaasade ühisomandisse. Elamuühistu osamaksu omandamist kaasomandisse seadus ei võimalda.
ES § 4 kohaselt võib eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks olla omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus, eluruumi üürileping või mõni muu seaduses ettenähtud alus. Seadus ei sätesta ühise tegutsemise lepingut eluruumi kasutamise õigusliku alusena.
|
| 3-2-1-106-02
|
Riigikohus |
23.10.2002 |
|
Hagi erinevate kostjate vastu rahuldati, mistõttu on TsMS § 60 lg-s 1 sätestatuga vastuolus ringkonnakohtu otsus jätta kohtukulud hageja kanda.
Tulenevalt ES § 14 lg-st 1 ja 2 kuulub elamu elamuühistule ja elamuühistu liikmed kasutavad ühistule kuuluvas elamus vastavalt osamaksu suurusele tema valdusse antud omaette korterit. Elamuühistu liige ei ole tema kasutuses oleva korteri omanik, kuid talle kuulub ES § 21 lg 1 jägi osamaksu võõrandamise õigus.
|
| 3-2-1-129-08
|
Riigikohus |
05.01.2009 |
|
Hooneühistu asutamine ja registrisse kandmine ei sõltu sellest, kas asutatavale hooneühistule kuulub tema registrisse kandmise hetkel kinnisasi (ja sellel asuv hoone). Hooneühistut saab asutada ja registrisse kanda nii kinnisasja olemasolu kui ka selle hilisema omandamise korral. Viimasel juhul on aga asutatava hooneühistu registrisse kandmise eeldusena oluline tuvastada, et hooneühistul on reaalne võimalus kinnisasja omandada.
|
| 3-2-1-28-09
|
Riigikohus |
15.04.2009 |
|
Elamuühistu osamaks (osak) kuulus elamuühistu liikmele, mitte elamuühistule. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Elamuühistu osamaksu omandiõigus ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. PärS § 130 lg 1 järgi läksid pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt olid lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saanud ühelt isikult teisele üle minna. Olukorras, kus elamuühistu osamaks on abikaasade ühisomandis, on võimalik, et ühe abikaasa surma korral läheb osamaks tema pärija ja üleelanud abikaasa kaasomandisse.
Olukorras, kus puudub ühistuliikmest korterivaldaja, kes võiks saada korteriomandi omanikuks EES § 218 lg 2 järgi, kuid on olemas elamuühistu osamaksu omanik, kes ei ole elamuühistu liige, kuid kes elamuühistu liikmeks astumisel saaks kasutusõiguse sellele korterile, peaks elamuühistu erastatud maa korteriomanditena kinnistamisel saama korteriomandi omanikuks see elamuühistu osamaksu omanik.
TsMS § 429 lg 1 teise lause kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Maakohus ega ringkonnakohus ei ole hagist loobumist määrusega vastu võtnud.
|
| 3-2-1-117-12
|
Riigikohus |
28.11.2012 |
|
Postikulud on VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitatavad kulud juhul, kui need on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes.
Ühingulises tegevuses, kus üldkoosolekul otsustatakse muu hulgas ka ühinguliikmete mitmesuguste ühistegevuste korraldamise üle (valvamine, koristamine jms), on võimalik ja mõistlik kokku leppida ka alternatiivkohustustes (hüvitis, kompensatsioon) VÕS § 86 mõttes. Nimetatut ei saa käsitada leppetrahvina VÕS § 158 mõttes.
Ülal märgitud alternatiivne kohustus saab tekkida hooneühistu liikmetel üksnes juhul, kui hooneühistu liige osales üldkoosolekul, kus selle üle otsustati, ning nõustus selliste kohustustega (ei hääletanud otsuse vastu), s.o sõlmis alternatiivkohustuse kokkuleppe.
|
| 2-20-5520/36
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
25.05.2021 |
|
HÜS § 20 lg-st 9 tuleneb, et kõigi hooneühistu (HÜS § 1 lg-s 1 ja § 20 lg-s 1 nimetatud) tunnustele vastavate juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse HÜS-i ja TÜS-i sõltumata nende isikute põhikirjas sätestatust. Osas, milles selliste isikute põhikiri on vastuolus HÜS-i ja TÜS-iga, kohalduvad vastavalt HÜS-i ja TÜS-i sätted mh sõltumata sellest, kas asjaomane juriidiline isik on asutatud enne või pärast HÜS-i jõustumist.
Juhul, kui juriidiline isik vastab hooneühistu tunnustele, kuid ta on registri järgi mittetulundusühing, kohalduvad HÜS-i ja TÜS-i sätted ka liikmete väljaarvamise kohta niivõrd, kuivõrd juriidilise isiku põhikirja vastavad sätted on HÜS-i ja TÜS-i asjaomaste sätetega vastuolus. (p 12)
Kuni hooneühistu tunnustele vastav juriidiline isik ei ole oma põhikirja viinud seadusega kooskõlla, peab ta arvestama, et tema põhikirja sätete asemel võidakse kohaldada HÜS-i ja TÜS-i sätteid. Samuti peab ta arvestama, et vale registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. (p 14)
Hooneühistu liiget ei saa mh TÜS §-s 20 sätestatud korras hooneühistust välja arvata. Selline üldkoosoleku otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine. (p 12)
Ainsaks viisiks, kuidas hooneühistu saab ilma hooneühistu liikme nõusolekuta saavutada hooneühistu liikmele kuuluva liikmesuse lõppemise, on HÜS §-s 12 ette nähtud nõude esitamine. (p 13)
Hooneühistu liikmesus on spetsiifiline varaline õigus, millel on liikme ainukasutuses oleva hooneosa väärtusele vastav varaline väärtus. Liikmesus on tsiviilkäibe objektiks, see on vabalt võõrandatav ja koormatav. Hooneühistu liikmesusega seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud eluruumide või mitteeluruumide ning nende juurde kuuluvate hooneosade ainukasutusõigus on omandiks põhiseaduse § 32 tähenduses, mistõttu ei saa sellise õiguse kaotus kaasneda üksnes ühistu liikmete otsusega ja ilma õiglase ning kohese hüvitiseta.
Kui üldkoosoleku teates ei olnud üldkoosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. (p 15)
Hooneühistu liiget ei saa mh TÜS §-s 20 sätestatud korras hooneühistust välja arvata. Selline üldkoosoleku otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine. (p 12)
|
Facebook
Twitter