III-2/1-24/95
|
Riigikohus |
27.04.1995 |
|
|
| 3-2-1-98-96
|
Riigikohus |
23.09.1996 |
|
Kahju tekitamise ajal 22.03.1995 kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 29 lg 1 kohaselt piiratakse kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigust üksnes sama seduse alusel kindlustatud kindlustusvõtja vastu. Isik, kelle sõiduk oli kindlustamata vastutab regressi korras TsK § 460 kohaselt kahju hüvitanud kindlustaja ees.
Kahju tekitamise ajal 22.03.1995 kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 29 lg 1 kohaselt piiratakse kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigust üksnes sama seaduse alusel kindlustatud kindlustusvõtja vastu. Isik, kelle sõiduk oli kindlustamata vastutab regressi korras TsK § 460 kohaselt kahju hüvitanud kindlustaja ees.
|
| 3-2-1-117-96
|
Riigikohus |
24.10.1996 |
|
Kirjaliku menetluse rakendamist apellatsioonikohtus ei saa selles asjas käsitleda põhiseaduse § 24 rikkumisena, kuna apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud asja tõenduslikku külge, vaid materiaalõigusnormi tõlgendamist.
Liikluskindlustuse seadus piiras regressiõigust vaid kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu, mitte aga muude kahjutekitajate vastu. Kindlustamata sõiduki juht pidi regressi korras vastutama ELKF ees tekitatud liikluskahju eest üldistel alustel TsK § 460 järgi. LKindlS § 29 lg 2 sätestas vastutuse erandid seoses autojuhi õigusvastase käitumisega, aga mitte erandi sellest, kas auto oli kindlustatud või mitte.
|
| 3-2-3-36-96
|
Riigikohus |
18.12.1996 |
|
Isik, kelle sõiduk oli kindlustamata, peab regressi korras vastutama kindlustusseltsi või liikluskindlustuse fondi ees kahju eest, mida ta põhjustas. Kahju tekitanud süüdiolev isik peab olenemata oma süü vormist vastutama, kuna on jätnud oma vastutuse kindlustamata.
|
| 3-2-3-1-97
|
Riigikohus |
16.01.1997 |
|
Eesti Liikluskindlustuse Fondil on regressiõigus kahju tekitaja vastu üldistel alustel TsK § 460 järgi, kui sõiduk, millega kahju tekitati, oli kindlustamata.
|
| 3-2-3-2-97
|
Riigikohus |
16.01.1997 |
|
Kuni 30.06.1995 kehtinud liikluskindlustuse seaduse §-ga 29 lg 1 oli piiratud kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigust üksnes liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu. LKindlS § 29 lg 2 ei kuulu selle vaidluse puhul kohaldamisele seepärast, et see on erinormina käsitletav liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja suhtes.
|
| 3-2-3-7-97
|
Riigikohus |
08.05.1997 |
|
Eesti Liikluskindlustuse Fondil on regressiõigus kahju tekitaja vastu üldistel alustel TsK § 460 järgi, kui sõiduk, millega kahju tekitati, oli kindlustamata.
|
| 3-2-3-8-97
|
Riigikohus |
29.05.1997 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-7-97.
|
| 3-2-3-9-97
|
Riigikohus |
26.05.1997 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-35-96.
|
| 3-2-1-88-98
|
Riigikohus |
29.09.1998 |
|
Kindlustusseltsil oli õigus LKindlS § 29 lg 2 kohaselt esitada regressinõue sõiduki juhi vastu, kes oli tekitanud liikluskahju, juhtides sõidukit alkoholijoobes.
|
| 3-2-3-14-98
|
Riigikohus |
17.11.1998 |
|
Kahju tekitamise ajal 1993. a kehtinud LKS § 29 lg 1 kohaselt piiratakse kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigust üksnes liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu.
Kahju tekitamise ajal 1993. a kehtinud LKindlS § 29 lg 1 kohaselt piiratakse kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigust üksnes liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu.
|
| 3-2-3-17-98
|
Riigikohus |
03.12.1998 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-35-96.
|
| 3-2-1-102-99
|
Riigikohus |
04.11.1999 |
|
Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et LKindlS § 38 lg p 5 alusel saab esitada regressinõude sõidukit juhtinud isiku vastu, kui isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, kuid sellel alusel ei ole võimalik esitada regressinõuet kindlustusvõtja vastu, kes ei juhtinud sõidukit liiklusõnnetuse toimumise ajal.
|
| 3-2-1-129-00
|
Riigikohus |
06.11.2000 |
|
Tulenevalt LKindlS § 38 lg-st 1 tuleb järeldada, et kindlusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on regressi korras õigus nõuda sama paragrahvi teises lõikes märgitud juhtumitel nii liikluskahju hüvitamist kui ka juhtumi käsitlemise kulutusi.
|
| 3-2-1-164-00
|
Riigikohus |
21.12.2000 |
|
Ringkonnakohus on asunud õigesti seisukohale, et kindlustusvõtja rikkus LKindlS § 28 lg 12 ja 89. See annab kindlustusandjale LKindlS § 38 lg 2 p 5 ja 6 kohaselt regressiõiguse kindlustusvõtja vastu ning võimaldab panna vastutuse kannatanu ees kindlustusvõtjale kui kindlustusandja vabaneb vastutusest LKindlS §-de 28 lg 3 ja 27 lg 8 ning 34 lg 1 kohaselt.
|
| 3-2-1-84-02
|
Riigikohus |
12.06.2002 |
|
LKindlS § 38 on erisätteks LKindlS § 5 suhtes (kohaldatud 01.07.1995 kuni 01.07.2001 kehtinud red). LKindlS § 38 lg 1 annab Eesti Liikluskindlustuse Fondile õiguse nõuda tekitatud liikluskahju regressi korras hüvitamist ka sõiduki juhilt.
|
| 3-2-1-125-02
|
Riigikohus |
31.10.2002 |
|
Solidaarvastutus tekib TsK § 187 kohaselt juhul, kui see on ette nähtud seadusega. Kuni 31.05.2001 kehtinud LKindlS § 27 lg-st 5 ei tulene, et seadus käsitleks kahju tekitajat ja tema kindlustusandjat solidaarkohustuse subjektidena.
Kuni 31.05.2001 kehtinud LKindlS § 27 lg 5 ei ole erisäte TsK § 448 ja § 458 suhtes ning ei välista kahju tekitaja vastutust ega piira seda juhul, kui kannatanu ei saa hüvitist kindlustusandjalt.
Kuni 31.05.2001 kehtinud LKindlS § 27 lg-st 5 ei tulene, et seadus käsitleks kahju tekitajat ja tema kindlustusandjat solidaarkohustuse subjektidena.
|
| 3-2-1-97-05
|
Riigikohus |
11.10.2005 |
|
LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel tekib kindlustusandja tagasinõudeõigus siis, kui sõidukijuht lahkus õigusakte rikkudes süüliselt liiklusõnnetuse toimumise kohalt.
|
| 3-2-1-48-06
|
Riigikohus |
14.06.2006 |
|
LKindlS ei näe ette kahju tekitamise eest vastutavate isikute solidaarvastutust kindlustusandja ees. Kahju tekitamise eest vastutavad isikud saavad kindlustusandja ees vastutada üksnes osavõlgnikena.
LKindlS mõttes saab valdajaks lugeda nii isikut, kes vastab AÕS §-s 33 sätestatud valdaja tunnustele, kui ka isikut, kes teostab sõiduki üle tegelikku võimu sõltumata sellest, kas see võim kvalifitseerub valdusena asjaõigusseaduse tähenduses. Seega saab kindlustusandjal LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel olla regressiõigus mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud kolmanda isiku vastu.
LKindlS § 48 lg 2 p 2 ei anna alust omistada ühe isiku tegevuse tagajärgi teisele isikule ega esitada regressinõuet selles sättes nimetamata isikute vastu. Kohustusliku vastutuskindlustuse korral ei omanda kindlustusandja pärast kahju hüvitamist aga kannatanu õiguslikku positsiooni. Seega vastutab LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel hageja ees üksnes kahju tekitanud sõiduki juht.
LKindlS § 48 lg 2 p-i 3 ei saa kohaldada, kui tuvastatud ei ole sõiduki juhtimise üleandmine alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olnud isikule. LKindlS § 48 lg 2 p 3 kohaldamine ei eelda sõiduki tahtlikku üleandmist joobes isikule. See säte on rakendatav ka siis, kui tuvastatakse, et sõiduk anti joobes isikule üle hooletusest.
LKindlS ei näe ette kahju tekitamise eest vastutavate isikute solidaarvastutust kindlustusandja ees. Kahju tekitamise eest vastutavad isikud saavad kindlustusandja ees vastutada üksnes osavõlgnikena.
|
| 3-2-1-55-06
|
Riigikohus |
19.06.2006 |
|
LKindlS § 48 lg 2 p 2 ei anna alust omistada ühe isiku tegevuse tagajärgi teisele isikule ega esitada regressinõuet selles sättes nimetamata isikute vastu.
Sõidukit vallanud isik on kindlustatu vaatamata sellele, kas ta on teada või mitte. LKindlS § 5 lg 2 käsitab valdajana just sõidukit juhtinud füüsilist isikut. LKindlS mõttes on valdaja mõiste laiem kui asjaõigusseaduses. Nii saab LKindlS mõttes valdajaks lugeda nii isikut, kes vastab AÕS §-s 33 sätestatud valdaja tunnustele, kui ka isikut, kes teostab sõiduki üle tegelikku võimu sõltumata sellest, kas see võim kvalifitseerub valdusena asjaõigusseaduse tähenduses.
|
Facebook
Twitter