III-2/1-6/94
|
Riigikohus |
16.03.1994 |
|
|
| III-2/1-13/94
|
Riigikohus |
13.05.1994 |
|
|
| III-2/1-26/94
|
Riigikohus |
29.06.1994 |
|
|
| III-2/1-45/94
|
Riigikohus |
15.11.1994 |
|
|
| III-2/1-27/95
|
Riigikohus |
16.05.1995 |
|
|
| III-2/1-42/95
|
Riigikohus |
06.09.1995 |
|
|
| III-2/1-75/95
|
Riigikohus |
03.11.1995 |
|
|
| III-2/1-82/95
|
Riigikohus |
14.11.1995 |
|
|
| III-2/1-96/95
|
Riigikohus |
14.12.1995 |
|
|
| 3-2-1-11-96
|
Riigikohus |
24.01.1996 |
|
Enne rahareformi rublades võetud laen, mille tagastamise tähtaeg saabus pärast reformi, tuli pooltevahelise teistsuguse kokkuleppe puudumisel Eesti kroonideks ümber arvestada vahekorras 10 rbl = 1 EEK.
Nõude selgust pankrotimenetluses hindab kohus, kui pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei ole vaidlustatud teises menetluses.
|
| 3-2-1-129-96
|
Riigikohus |
05.12.1996 |
|
TsK § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse sätetele või lepingu tingimustele.
|
| 3-2-1-88-00
|
Riigikohus |
12.09.2000 |
|
TsK § 175 lg 2 näeb üldise põhimõttena ette kreeditori kohustuse võtta vastu täitmine, mida on võlgniku eest pakkunud kolmas isik.
|
| 3-2-1-142-00
|
Riigikohus |
12.12.2000 |
|
TsK § 172 kohaselt võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, mille täitmist viimane võib nõuda, selle lepingu ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust.
|
| 3-2-1-61-01
|
Riigikohus |
20.04.2001 |
|
Ringkonnakohus leidis, et sõlmitud ostu-müügilepingu puhul oli tegemist lepinguga täitmisega kolmandale isikule, andmata hinnangut poolte poolt allkirjastatud maksegraafikule ning põhjendamata, miks lepingust tulenevalt ei kuulu kohaldamisele TsK § 172. Rigkonnakohus pole järginud TsMS §-st 95 tulenevaid nõudeid.
Ostu-müügilepingus palus müüja ostjal tasuda osa hinnast kolmandale isikule. Kolmas isik ja ostja allkirjastasid maksegraafiku, millega ostja tunnistas oma võlgnevust müüjale ja kolmas isik avaldas soovi täitmine temalt vastu võtta. Sellistel tunnustel sõlmitud leping tuleb lugeda lepinguks kolmanda isiku kasuks ning kohustise täitmist võivad TsK § 172 lg 1 järgi nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik.
|
| 3-2-1-80-02
|
Riigikohus |
16.10.2002 |
|
Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Seadus laenulepingus kokkulepitava intressimäära osas kitsendusi ei tee ja selles lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku.
Kuigi hagiavaldusele lisatud volikirja järgi oli esindaja volitus istungi toimumise ajaks, kus ta osales, lõppenud, võib esindamise lugeda kehtivaks TsÜS § 103 lg-st 2 tulenevalt.
TsÜS § 74 alusel tehingu liigkasuvõtjalikuks ja kehtetuks tunnistamiseks tuleb tehingut vaadelda tervikuna, arvestades lepingu sõlmimise ja selle täitmise tingimusi, tagatiste olemasolu, intressi suurust, tehingupoolte varasemat praktikat sarnaste tehingute tegemisel ja nende täitmist jne. Ka peab kohus kontrollima selliste asjaolude esinemist, nagu ühe lepingupoole kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu, mis samuti annavad aluse pidada intressikokkulepet sõlmituks raskete asjaolude kokkusattumise mõjul.
Olemuslikult katab TsÜS § 66 lg 1 muuhulgas TsÜS §-des 69, 70, 72-74 sätestatud koosseise ning on kohaldatav juhtudel, mis ei ole kaetud TsÜS-i nimetatud §-dega. Need sätted on TsÜS §-st 3 lähtuvalt kohaldatavad erinormina TsÜS § 66 lg 1 suhtes.
Leping sõlmiti hageja elukohas, järelikult oli kostja hageja elukohast teadlik. Seega, kui täitmise koht ei olnud kindlaks määratud, tuli rahaline kohustis TsK § 179 lg 2 p 2 kohaselt täita kreeditori elukohas. Ka rahasumma deponeerimist loeti TsK § 181 järgi kohustuse täitmiseks.
Laenulepingus sätestatavas intressimääras lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku ning seadus siin kitsendusi ei tee. 60 %-line aastaintressi puhul on vahe laenatava ja tagasimakstava summa vahel küll ebaproportsionaalne, kuid intresside kindlat ülempiiri ei ole siiski võimalik kindlaks määrata.
|
| 3-2-1-94-02
|
Riigikohus |
02.10.2002 |
|
Sõlmitud kindlustuslepingu alusel tekkis kindlustusjuhtumi saabudes kostjal kindlustusandjana kohustus hüvitada soodustatud kolmandale isikule kindlustusvõtja poolt maksejõuetuse tõttu tähtaegselt kauba eest tasumata jäänud müügihind. Hilisem sellise olemuselt tagatislepingule sarnase kindlustuslepingu muutmine kaaskindlustuslepinguks polnud soodustatud isikule siduv, kuna lepingu muutmine tema nõusolekuta ei ole soodustatud isiku suhtes kooskõlas TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatud kohustusega kasutada oma tsiviilõigusi heas usus.
Sõlmitud kindlustuslepingu alusel tekkis kindlustusjuhtumi saabudes kostjal kindlustusandjana kohustus hüvitada soodustatud kolmandale isikule kindlustusvõtja poolt maksejõuetuse tõttu tähtaegselt kauba eest tasumata jäänud müügihind. Tulenevalt TsK § 172 lg- st 1 pole kindlustuslepingu muutmiseks vajalik soodustatud isiku nõusolek, kuid sellise olemuselt tagatislepingule sarnase kindlustuslepingu puhul tuleb lepingu muutmist soodustatud isiku nõusolekuta pidada mittekooskõlas olevaks TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatud kohustusega kasutada oma tsiviilõigusi heas usus.
|
| 3-2-1-108-02
|
Riigikohus |
22.10.2002 |
|
Põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ja millest lähtuva intressiarvestusega ta laenu annab ning kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ja kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta intressi suurust.
TsÜS § 74 annab poolele võimaluse hageda tehingu kehtetuks tunnistamist, kui füüsilisest isikust lepingupool tõendab, et ta tegi tehingu talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, et ta oli sunnitud tehingu tegemiseks raskete asjaolude kokkusattumise mõjul ning et teine pool kasutas seda olukorda ära (käitus liigkasuvõtjalikult laenulepingu intressi või viivist kehtestades).
TsÜS § 66 lg 1 kohaldamine tuleb kõne alla juhtudel, mis ei ole olemuslikult kaetud TsÜS §-dega 69, 70, 72-74, kuid millega on moraalinorme jämedalt eiratud muul põhjusel. Need sätted on TsÜS §-st 3 lähtuvalt kohaldatavad erinormina TsÜS § 66 lg 1 suhtes.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 319 lg-s 1 sätestatut, rahuldades apellatsioonkaebuse suuremas ulatuses, kui apellant seda taotles.
Kui viivis ületab ilmselgelt tekkinud kahju, ei tähenda veel sellise kokkuleppe vastuolu seadusega. TsK § 194 annab kohtule võimaluse leppetrahvi vähendada.
Pooled on vabad leppima kokku laenuintressi suuruses, samuti selles, kuidas ja millest lähtudes intresse arvestatakse. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta intressi suurust.
|
| 3-2-1-61-03
|
Riigikohus |
22.05.2003 |
|
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4, jättes otsuses põhjendamata, miks ta leiab, et hagi tuleb tõendamatuse tõttu viiviste osas jätta osaliselt rahuldamata, kuigi lepingus oli müügihinna tasumise tähtaeg märgitud. Samuti rikkus apellatsioonikohus TsMS § 330 lg 6, kui ei vastanud apellatsioonkaebuse kõigile väidetele.
Vaidluse lahendamisel kohaldatav tsiviilkoodeks ei anna kohustuse rikkumise korral teisele poolele õigust oma kohustuse täitmisest keelduda.
|
| 3-2-1-82-03
|
Riigikohus |
08.09.2003 |
|
Kuna aktsiaseltsi nõukogu liikme töö tasustamise lepingus ei olnud ette nähtud, et aktsionäride üldkoosoleku otsusega loetakse lepingutingimused muudetuks, siis piiras hagejaga sõlmitud leping majandustulemuste halvenemisel aktsionäride üldkoosoleku õigust peatada hagejale nõukogu liikme tasu maksmine või jätta tasu maksmata.
Aktsionäridel on õigus otsustada nõukogu liikme tasu suuruse ja maksmise korra üle. Seejuures tuleb neil lähtuda nõukogu liikme ülesannetest ja aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast. Üldkoosoleku otsuse alusel võib aktsiaselts nõukogu liikmega sõlmida tasustamise osas eraldi lepingu.
|
| 3-2-1-15-04
|
Riigikohus |
18.02.2004 |
|
Apellatsioonikohus on rikkunud TsMS § 330 lg 4 ja § 231 lg 4, jättes hindamata kostjate seletused ja tunnistaja ütlused.
Kauba vastuvõtmine juba sõlmitud ostu-müügilepingu alusel ei olnud selle sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi käsitatav tehingu või õigustoiminguna. Seetõttu ei oma tähtsust, kas kauba vastuvõtjal oli volitus tehingute või õigustoimingute tegemiseks. Vaidlus võib olla selle üle, kas müüja on lepingut kohaselt täitnud, sh kas kaup on antud üle lepingus kokku lepitud isikule.
|
Facebook
X.com