III-2/1-26/94
|
Riigikohus |
29.06.1994 |
|
|
| III-2/1-27/95
|
Riigikohus |
16.05.1995 |
|
|
| III-2/1-42/95
|
Riigikohus |
06.09.1995 |
|
|
| 3-2-1-142-00
|
Riigikohus |
12.12.2000 |
|
TsK § 172 kohaselt võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, mille täitmist viimane võib nõuda, selle lepingu ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust.
|
| 3-2-1-61-01
|
Riigikohus |
20.04.2001 |
|
Ringkonnakohus leidis, et sõlmitud ostu-müügilepingu puhul oli tegemist lepinguga täitmisega kolmandale isikule, andmata hinnangut poolte poolt allkirjastatud maksegraafikule ning põhjendamata, miks lepingust tulenevalt ei kuulu kohaldamisele TsK § 172. Rigkonnakohus pole järginud TsMS §-st 95 tulenevaid nõudeid.
Ostu-müügilepingus palus müüja ostjal tasuda osa hinnast kolmandale isikule. Kolmas isik ja ostja allkirjastasid maksegraafiku, millega ostja tunnistas oma võlgnevust müüjale ja kolmas isik avaldas soovi täitmine temalt vastu võtta. Sellistel tunnustel sõlmitud leping tuleb lugeda lepinguks kolmanda isiku kasuks ning kohustise täitmist võivad TsK § 172 lg 1 järgi nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik.
|
| 3-2-1-61-03
|
Riigikohus |
22.05.2003 |
|
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4, jättes otsuses põhjendamata, miks ta leiab, et hagi tuleb tõendamatuse tõttu viiviste osas jätta osaliselt rahuldamata, kuigi lepingus oli müügihinna tasumise tähtaeg märgitud. Samuti rikkus apellatsioonikohus TsMS § 330 lg 6, kui ei vastanud apellatsioonkaebuse kõigile väidetele.
Vaidluse lahendamisel kohaldatav tsiviilkoodeks ei anna kohustuse rikkumise korral teisele poolele õigust oma kohustuse täitmisest keelduda.
|
| 3-2-1-82-03
|
Riigikohus |
08.09.2003 |
|
Kuna aktsiaseltsi nõukogu liikme töö tasustamise lepingus ei olnud ette nähtud, et aktsionäride üldkoosoleku otsusega loetakse lepingutingimused muudetuks, siis piiras hagejaga sõlmitud leping majandustulemuste halvenemisel aktsionäride üldkoosoleku õigust peatada hagejale nõukogu liikme tasu maksmine või jätta tasu maksmata.
Aktsionäridel on õigus otsustada nõukogu liikme tasu suuruse ja maksmise korra üle. Seejuures tuleb neil lähtuda nõukogu liikme ülesannetest ja aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast. Üldkoosoleku otsuse alusel võib aktsiaselts nõukogu liikmega sõlmida tasustamise osas eraldi lepingu.
|
| 3-2-1-16-04
|
Riigikohus |
10.02.2004 |
|
ÄS § 277 lg 2 lubab põhikirjas sätestada või üldkoosolekul otsustada dividendi väljamaksmise ühekordselt või osamaksetena teatud perioodi jooksul. Dividendi väljamaksmise korra kehtestamist saab piirata heade kommete või hea usu põhimõttega vastuolu korral.Kuna üldkoosolek ei otsustanud dividendi väljamaksmise korda, tekkis äriühingu ja aktsionäri vahel dividendi maksmisele suunatud võlasuhe, mille täitmist oli aktsionär õigustatud nõudma ÄS § 279 lg 1 alusel. Võlasuhte täitmise tähtaja osas tuli lähtuda kuni 01.07.2002 kehtinud TsK §-st 177, mille kohaselt muutus nõue sissenõutavaks 7 päeva jooksul selle esitamisest.Kuna TsK § 174 kohaselt tekkinud võlasuhet üldjuhul ühepoolselt muuta ei saa, siis ei saa aktsionäride üldkoosolek ilma asjassepuutuva aktsionäri nõusolekuta muuta dividendi väljamaksmise kohta tehtud otsuseid.
Kuna TsK § 174 kohaselt tekkinud võlasuhet üldjuhul ühepoolselt muuta ei saa, siis ei saa aktsionäride üldkoosolek ilma asjassepuutuva aktsionäri nõusolekuta muuta dividendi väljamaksmise kohta tehtud otsuseid. Võlasuhte osapoolte huvide tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt võib teatud erandjuhtudel olla võlasuhte ühepoolne muutmine lubatud.
ÄS § 277 lg 2 lubab põhikirjas sätestada või üldkoosolekul otsustada dividendide väljamaksmise ühekordselt või osamaksetena teatud perioodi jooksul. Dividendide väljamaksmise korra kehtestamist saab piirata heade kommete või hea usu põhimõttega vastuolu korral.
|
| 3-2-1-26-04
|
Riigikohus |
08.03.2004 |
|
Lepingu kohta käivate sätete kohaldamiseks tuleb tuvastada, et poolte tegelikuks vastastikuseks tahteks oli sõlmida just see leping.
Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Konkreetse lepingu kohta käivate sätete kohaldamiseks tuleb tuvastada, et poolte tegelikuks vastastikuseks tahteks oli sõlmida just see leping.
Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks kohus jätab õigussuhte kindlakstegemisel arvestamata poolte väited tagatislepingu sõlmimise kohta, miks ei kinnita kohtu arvates lepingupoolte esitatud tõendid tagatislepingu sõlmimist ja milliste tõendite põhjal on kohus teinud järelduse hoiulepingu sõlmimise kohta.
Kuni 01.09.1994 kehtinud TsK § 5 ei sätestanud võlasuhete tekkimise aluste ammendavat loetelu ega välistanud poolte kokkulepet sellises kohustise täitmise tagamise viisis, mida polnud seaduses nimetatud, kuid mis ei olnud sellega vastuolus. Samal ajal kehtinud AÕS §-de 1 ja 5 järgi said lepingupooled kokku leppida üksnes seaduses sätestatud asjaõiguslikes tagatistes.
Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Konkreetse lepingu kohta käivate sätete kohaldamiseks tuleb tuvastada, et poolte tegelikuks vastastikuseks tahteks oli sõlmida just see leping.
|
| 3-2-1-56-04
|
Riigikohus |
11.05.2004 |
|
Kui aktsiate ostu-müügilepingu täitmise tähtaja saabumisel on aktsiate väärtus langenud, saab analoogia alusel kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid, mis reguleerivad mittenõuetekohase kvaliteediga (puudustega) asja müüki.
Aktsiate ostu-müügilepingut tuleb täita, kui aktsiad on kohustuse täitmise tähtaja saabumisel olemas, kuid nende väärtus on langenud ning aktsiatega seotud õiguste maht on vähenenud.
|
| 3-2-1-85-06
|
Riigikohus |
04.10.2006 |
|
Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1992. a määrus nr 286 ja Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1992. a määrus nr 328 sätestasid abstraktselt kohaliku omavalitsuse võimaluse saada riigilt raha elanikkonnale soojusenergia hinna kompenseerimiseks. See võimalus ei anna aga kohalikule omavalitsusele subjektiivset õigust nõuda sellel otstarbel riigilt raha st tal ei ole riigi vastu nõudeõigust.
|
| 3-2-1-96-11
|
Riigikohus |
17.11.2011 |
|
Kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.
Kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud, ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale edasi kaevati. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu otsuse põhjenduste aluseks olla hagis, kostja vastuväidetes ega apellatsioonkaebustes esitamata asjaolud Apellatsioonkaebuse piiride ületamine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine.
Laenusaajal on kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud.
Laenulepingu võlakohustuse täitmise tõendamine on liigi- ja vormivaba.
Võlgnik võib võla tasumist tõendada nii VÕS § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud tõenditega kui ka muude kirjalike dokumentidega ja tunnistajate ütlustega.
Võla tasumise tõendamise kohustus on võlgnikul. Võlgnik peaks varustama end tõendiga kohustuse täitmise kohta. Võlgnik saab oma kohustuse täitmist tõendada üksnes TsK § 233 lg-s 3 märgitud tõenditega (tagastatud võladokument, pealdis võladokumendil või võlausaldaja allkiri).
|
Facebook
Twitter