https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 65| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-2/1-48/95 PDF Riigikohus 27.09.1995
III-2/1-63/95 PDF Riigikohus 12.10.1995
III-2/3-13/95 PDF Riigikohus 25.05.1995
3-2-1-111-96 PDF Riigikohus 12.12.1996

Moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Kas kehavigastusega kaasnes moraalne kahju, tuvastab kohus iga juhtumi puhul eraldi. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla.

3-2-3-24-96 PDF Riigikohus 10.10.1996

Hüvitamisele kuuluva kahju ulatus sõltub töövõime kaotuse astmest, endise sissetuleku ja invaliidsuspensioni suurusest. Kahju hüvitamise ulatus ei olene kannatanu praegusest töötasust. - vt. 3-2-1-14-02)

3-2-1-55-97 PDF Riigikohus 30.04.1997

Tulenevalt TsKS §-st 80 lg 2 peab seaduslik esindaja tegema protsessitoiminguid, millele on õigus esindataval, esindatava nimel.


Tervisekahjustuse tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise vajalikuks tingimuseks on põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahjutekitanu käitumise vahel.

3-2-1-94-97 PDF Riigikohus 18.09.1997

TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel toimida heas usus. See tähendab seda, et pooled, tunnetades oma õigusi ja kohustusi, täidavad neid vabatahtlikult.


Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a. määruse nr 172 p 1 kohaselt kannavad organisatsioonid varalist vastutust töötajatele tööülesannete täitmisel organisatsiooni süü läbi nii tema territooriumil kui ka väljaspool seda saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju eest.

3-2-3-16-98 PDF Riigikohus 08.12.1998

Kahju hüvitatakse TsK § 463 lõike 3 punkti 1 alusel alaealisele - kuni 18-aastaseks saamiseni (päevases õppevormis õppijatele - kuni 24-aastaseks saamiseni).

3-2-1-15-00 PDF Riigikohus 22.03.2000

Apelletsioonikohtu otsuse kohaselt tühistati linnakohtu otsus protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Otsuses ei ole viidatud, milliseid protsessiõiguse norme linnakohus rikkus ning milles nende rikkumine väljendub. Seega ei vasta apellatsioonikohtu otsus TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõudele: märkida otsuse põhjendavas osas seadused,mida ringkonnakohus kohaldas.


TsK § 462 lg 2 ja 463 lg 2 alusel on õigus kahju hüvitamisele isikuil, keda seadus käsitab ülalpeetavana ja kes surmasaanult ülalpidamist said ning isikuil, kes neilt ülalpidamist ei saanud, kuid kellel oli õigus seda saada surmasaanu eluajal.

3-2-1-54-00 PDF Riigikohus 09.05.2000

Õigusvastase teo ja tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, kui tööandja tegu, millel tema vastutus põhineb, on kutsehaiguse tekkimisega sellises seoses, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks.


Õigusvastase teo ja tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, kui tööandja tegu, millel tema vastutus põhineb, on kutsehaiguse tekkimisega sellises seoses, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks.

Kuni 25. juulini 1999. a kehtinud TKS § 5 lg 2 p 2 täitmine eeldas tööandja poolt tööprotsessi riskianalüüsi käigus võimalike tervistkahjustavate mõjude väljaselgitamist. Seda tegemata pole kostja tööprotsessi korraldamisel ilmutanud temalt oodatavat hoolsust.

3-2-1-139-00 PDF Riigikohus 22.12.2000

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227 alusel kohtuotsusele esitatavaid nõudeid, kui vähendas tervisekahjustuse hüvitist põhjusel, et kahest kutsehaigusest ühe tekkimises tööandja süü puudub, sest sellist hüvitise vähendamise alust seadus ette ei näe. TsK § 462 lg 1 alusel võib tervisekahjustuse hüvitise suurust vähendada sõltuvalt kannatanu süü astmest, kui tema enda raske ettevaatamatus soodustas kahju tekkimist või suurenemist.


Tööandja vastutab TsK § 464 alusel töötaja tervisele tekitatud kahju eest, kui ta ei tõenda, et töötajale on tagatud töökaitse normidele vastav töökeskkond ja töötingimused. Alates 01.07.1992 kehtestatud ja hageja töötamise ajal kehtinud Eesti Vabariigi töökaitse seaduse § 3 sätestab töökeskkonna mõiste ning § 3 lg 3 ja 4 kohaselt peavad töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid vastama piirnormidele, milliste mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

3-2-1-166-00 PDF Riigikohus 17.01.2001

Kui ringkonnakohus apellatsioonkaebuse puudumise tõttu esimese astme kohtu otsust teatud osas läbi ei vaata, siis selles osas esimese astme kohtu otsus jõustub (TsMS § 214 lg 1). Jõustunud esimese astme kohtu otsuse peale ei saa esitada kassatsioonkaebust (TsMS § 335 p 1).


Tööandja vastutab TsK § 464 lg 1 alusel tuletõrje-päästeameti väliõppel töötaja poolt õhubatuudi hüpet sooritades talle tekkinud vigastusega põhjustatud kahju eest. Arvestades asjaolu, et töötaja oli algaja tõrjujuja-päästja, tal puudus batuudihüppeks teoreetiline ettevalmistus ja ka praktiline kogemus, ei saa pidada oskamatust hüpet sooritada töötajapoolseks raskeks ettevaatamatuseks, mis annab tööandjale õiguse keelduda hüvitise maksmisest.

3-2-1-42-01 PDF Riigikohus 11.04.2001

Kui kannatanu enda raske ettevaatamatus soodustas kahju tekkimist või suurenemist, siis vastavalt TsK §-le 462 lg 1, sõltuvalt kannatanu süü astmest (kahjutekitaja süü korral aga - sõltuvalt tema süü astmest), tuleb hüvitise suurust vähendada või kahju hüvitamisest keelduda. Kahju tekitamisest tuleneva kohustise korral on võimalik kohaldada segavastutust siis, kui kannatanu süü esines raske ettevaatamatusena. Apellatsioonikohus kohaldas segavastutust, viitamata materiaalõiguslikule alusele ja andmata kannatanu süüle vastavat hinnangut.

Tekitatud kahju hüvitamisel on aluseks võetud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a määrus nr 172 "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta". Apellatsioonikohus on hüvitise kindlaksmääramisel õigesti rakendatud indekseerimist (määruse p 1) ning p 9 kohaselt võtnud arvesse toitjakaotuspensioni suuruse.

3-2-1-44-01 PDF Riigikohus 23.04.2001

Juriidilise isiku likvideerimisel pankrotimenetluses läheb kannatanule tervisekahjustuse hüvitise maksmise kohustus (TsK § 473) üle riigile juriidilise isiku lõpetamise otsuse kohtu määrusega kinnitamisest.

3-2-1-94-01 PDF Riigikohus 20.06.2001

TsK § 462 ja Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a määrusega nr 172 kinnitatud kahju hüvitamise ajutise korra p 10 kohaselt vähendatakse kannatanule väljamakstavat summat sõltuvalt tema süü astmest. Tulenevalt korra p-st 2 pidi apellatsioonikohus kõigepealt arvutama hageja sissetuleku suuruse, millest ta jäi ilma seoses kutsealase töövõime 80 %-lise kaotusega, saadud summat pidi kohus vähendama 50 % sõltuvalt hageja süü astmest ning viimasena pidi kohus maha arvama invaliidsuspensioni.

3-2-1-138-01 PDF Riigikohus 07.12.2001

Tööandja vastutab TsK § 464 lg 2 alusel süülise käitumisega töötaja surma põhjustamise eest. Tööandja süü seisnes selles, et ta ei näinud ette lahtises karjääris teostatavate lõhketööde ohtlikkust äikese ajal, kuiga võis ja pidi seda ette nägema, mistõttu töötaja sai surma teda tabanud pikselöögist. Tööandja rikkus TLS § 49 p-s 4 sätestatut, mille kohaselt on tööandja kohustatud looma ohutud töötingimused.


Kohus tõlgendas vääralt TLS § 49 p 4, mille kohaselt on tööandja kohustatud looma ohutud töötingimused. Töökaitse ja tervishoiu nõuetele vastavad töötingimused peavad olema tagatud ka siis, kui vastavad eeskirjad puuduvad või on puudulikud. Töötaja kohustamine töötada tingimustes, mis võivad olla ohtlikud tema elule ja tervisele on TLS § 49 p 4 rikkumine.

3-2-1-14-02 PDF Riigikohus 13.02.2002

TsK § 464 kohaldamise eelduseks on ka TsK §-s 448 sätestatud tingimused, sh kahju olemasolu kannatanul. Kuna tervisekahjustuse tagajärjel hageja keskmine kuutöötasu pole vähenenud, pole hagejal varalist kahju kaotatud töötasuna tekkinud ning TsK § 464 alusel esitatud hagi ei kuulu rahuldamisele.

3-2-1-79-02 PDF Riigikohus 13.06.2002

Kohus leidis põhjendatult, et hageja on maksejõuetu ja kohaldas TsMS § 57 lg-t 2. Hagi esitamise aluseks oli asjaolu, et hageja kaotas töövigastuse tagajärjel osaliselt töövõime. Kohus tuvastas hageja saadava pensioni suuruse ja selle, et hageja ei tööta.

Hageja on RLS § 16 lg 1 p 3 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel, mistõttu on õige kohaldada TsMS § 64 lg-t 2 ja kohus mõistab hagi rahuldamata jätmisel otsusega hagejalt riigilõivu välja riigituludesse.


Kohtud tuvastasid kahju tekkimises kannatanu enda raske ettevaatamatuse, seega oli õigustatud kahju kindlakstegemisel TsK § 462 lg 1 järgi hageja süü astmega arvestamine. Apellatsioonikohus leidis õigesti TsK §-dest 462 lg 1 ja 464 lg 1 ning " Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuste või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra" p-dest 2, 7, 20 lähtudes, et arvestades hageja keskmist kuupalka enne tööõnnetust, tema töövõime kaotust ja tema enda rasket ettevaatamatust kahju tekitamises, ületab hageja tegelikult saadav pension kostja tekitatud kahju. Seetõttu ei ole hagejal tekkinud hagiavalduses märgitud kahju.

3-2-1-107-02 PDF Riigikohus 07.11.2002

TsK § 448 lg 1 ja § 463 lg 1 alusel tuleb varaliseks kahjuks lugeda tervisekahjustuse tõttu kaotatud sissetulekut. Ka vanaduspensioniikka jõudnud isikul on tervisekahjustuse tõttu tekitatud kahju see osa sissetulekust, mis tal jääb saamata seoses tervisekahjustusega. TsK § 464 järgi on tööandja vastutuse eelduseks kannatanul kahju tekkimine ulatuses, mis ületab seoses tervisekahjustusega saadava toetuse ja pensioni summa. Vanaduspension on määratud muul alusel kui seoses tervisekahjustusega ja seega puudub selle mahaarvamiseks kahjust seaduslik alus.

3-2-1-109-02 PDF Riigikohus 31.10.2002

TsK § 448 lg 1 ja § 463 lg 1 alusel tuleb varaliseks kahjuks lugeda tervisekahjustuse tõttu kaotatud sissetulekut. Ka vanaduspensioniikka jõudnud isikul on tervisekahjustuse tõttu tekitatud kahju see osa sissetulekust, mis tal jääb saamata seoses tervisekahjustusega. TsK § 464 järgi on tööandja vastutuse eelduseks kannatanul kahju tekkimine ulatuses, mis ületab seoses tervisekahjustusega saadava toetuse ja pensioni summa. Vanaduspension on määratud muul alusel kui seoses tervisekahjustusega ja seega puudub selle mahaarvamiseks kahjust seaduslik alus.

Kokku: 65| Näitan: 1 - 20

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json