Kohtulahendite liigitus

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• hoiuleping
• ->
• hoiulepingu mõiste

LS § 59 alusel liiklusavariis osalenud auto säilitamisel tasulises parklas, võib riigil ja parkla omanikul tekkida tsiviilõiguslik suhe hoiulepingu näol. Kui liiklusõnnetuses viga saanud isiku sõiduauto paigaldati tasulisse parklasse parkla omaniku ja riigi vahel sõlmitud hoiulepingu alusel, siis ei saa sellest lepingust tuleneda kohustusi auto omanikule. Samas välistab sellise hoiulepingu sõlmimine nõuded auto omaniku vastu käsundita asjaajamise õiguse või alusetu rikastumise õiguse alusel, sest hageja soorituseks oli olemas alus. LS § 59 ei näe ette ka sõiduauto omaniku kohustust hüvitada riigile või muule isikule sõiduauto tasulisse hoiukohta paigutamise ja hoidmise kulud. Ka siis, kui liiklusõnnetuses saadud kehavigastuste tõttu haiglasse toimetatud mootorsõiduki juht oli olnud mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes, ei saa kohaldada LS § 202 ja määrust nr 279. Mootorsõiduki juhi paigutamine liiklusõnnetuses saadud kehavigastuste tõttu haiglasse ei tähenda tema kõrvaldamist mootorsõiduki juhtimiselt LS § 202 lg 1 alusel.

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• hoiuleping
• ->
• hoiulepingu mõiste

Kuna seadusandja ei ole KrMS § 8 p 5 järgset hoidu eraldi reguleerinud, tuleb vahistatu vara hoiuleandmisel juhinduda võlaõigusseaduses sätestatust. KrMS § 8 p 5 sätestab vahistatu vallasvara hoiuleandmise. VÕS §-st 883 tulenevalt saab kohalik omavalitsus vastutada vaid selliste vahistatu vallasasjade hoidmise eest, mis on talle üle antud, st KrMS § 8 p 5 järgi hoiusuhte tekkimiseks peab menetleja andma kohalikule omavalitsusele üle vahistatu vallasasja valduse (tagatud peab olema kohaliku omavalitsuse tegelik võim vallasasja üle). Vahistatu kinnisvara valvamise või hoolduse kohustust ei saa kohalikule omavalitsusele KrMS § 8 p-st 5 lähtudes panna. Vahistatu kinnisvara valvamise ja hoolduse kohustus saab tuleneda nt käsundus- või töövõtulepingust või vahistatu varale TsMS § 516 kohaselt kohtu seatud hooldusest. (p 11)

Juhul kui KrMS § 8 p 5 alusel vahistatu vara üleandmine kohaliku omavalitsuse hoiule ei toimu vahistatu käsundi alusel, tuleb hoiusuhe lugeda tekkinuks riigi (hoiuleandja) ja kohaliku omavalitsuse (hoidja) vahel. (p 12)

Kuna KrMS § 8 p 5 paneb vahistatu järelevalveta vara kaitsmise kohustuse uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule (st riigile), võib hagejale tekitatud kahju eest olla riigivastutuse seaduses sätestatud juhtudel vastutav riik. (p 13)

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• hoiuleping
• ->
• hoiulepingu mõiste

Poolte vahel sõlmitud sadama kaikoha üürileping ei anna iseenesest alust järeldada, et see leping sisaldab ka sadama omaniku hoiukohustust. Poolte ühist tegelikku tahet sadama omaniku hoiukohustuses kokku leppida ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et sadama omaniku avaldatud teabe (sh hoiatussiltide) kohaselt valvab sadama territooriumi ööpäevaringselt turvafirma. Valvel on ka muid eesmärke kui klientide vara säilimise eest vastutuse võtmine. Samuti ei saa järeldada sadama omaniku hoiuteenuse osutamist asjaolust, et sadama kodulehel on üldinfo all märgitud, et sadamas on ööpäevaringne valve. Arvestades kaikoha kasutamise tasu, ei ole sellise tasu eest hoiuteenuse osutamine usutav ega majanduslikult mõeldav. (p 13-16)