/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 87| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-2/1-6/94 PDF Riigikohus 16.03.1994
III-2/1-13/94 PDF Riigikohus 13.05.1994
3-2-1-44-96 PDF Riigikohus 27.03.1996
Lisaks rendiseaduses sätestatud rendilepingu lõppemise alustele lõpeb rendileping TsK § 241 lg 1 p 3 alusel ka rendileandja likvideerimisega.
3-2-3-14-96 PDF Riigikohus 09.05.1996
TsK § 238 lg. 1 alusel võib kohustis lõppeda kreeditori loobumisega nõudest või esialgse kohustise asendamisel teisega. Kokkuleppe kohustise lõpetamiseks peab vastama seaduses tehingutele sätestatud vorminõuetele ning poolte tahe peab olema selgelt väljendatud. Endine kohustis lõpeb hetkest, mil uus omandab juriidilise jõu.
3-2-1-134-97 PDF Riigikohus 18.12.1997
Apellatsioonikohus ei ole rikkunud EIÕK art 6 p-is 1 ega põhiseaduse §-is 24 sätestatut lahendades asja TsKS § 298 p 2 kohaselt kirjalikus menetluses, sest apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud asja tõenduslikku külge vaid üksnes materiaalõiguse normide kohaldamist.
Tasaarvestus on võimalik kui mõlema vastastikuse tähtajalise nõude tähtpäev on saabunud. Võlgniku viivitust rahalise kohustise täitmisel reguleerib TsK § 231.
3-2-1-133-98 PDF Riigikohus 28.12.1998
TsKS § 230 lg 2 kohaselt ei võinud kohus kohaldada omal algatusel hagi aegumist, kui pooled sellele ei viita. Kuna seadus ei sätesta, mil viisil peab aegumise nõude esitama, on ebaõige kaebuse väide, et hagi aegumise kohaldamise nõue peab olema esitatud taotlusena.
TsK § 241 lg 1 p 2 kohaselt lõpeb kohustis kreeditori surmaga, kui täitmine on ette nähtud isiklikult kreeditorile. Nimetatud säte laieneb ainult nendele kohustistele, mis on lahutamatult seotud kreeditori isiksusega.
3-2-1-103-99 PDF Riigikohus 08.11.1999
Krediidiasutuses hoitavale kliendi varale võib sissenõuet pöörata ainult seaduses ettenähtud korras. TsK §-st 234 ei tulene krediidiasutuse õigust ilma kontoomaniku nõusolekuta kontolt raha mahakandmiseks.
3-2-1-81-00 PDF Riigikohus 06.06.2000
Kui tasaarvestusavalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue või et tasaarvestus oli seadusega keelatud, saab ta oma õigusi kaitsta esitades tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi. Selle hagi lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu ja vastavust TsK §-s 234 lg 1 kehtestatud tingimustele, samuti seda, kas tasaarvestamine pole TsK §-s 235 sätestatud alustel lubamatu. Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõdmiseks esitatud hagi rahuldamata.
3-2-1-19-01 PDF Riigikohus 08.03.2001
TsK § 233 lg 1 kohaselt lõpetab nõuetekohane täitmine kohustise. Kuna tööettevõtulepingust tulenev kohustis oli täidetud, ei saanud hageja enam kostja vastu samal lepingul põhinevaid nõudeid esitada. Põhinõude rahuldamata jätmisel on alusetu ka sellele rajatud kõrvalnõue.
3-2-1-24-02 PDF Riigikohus 04.03.2002
TsK
Kolleegium jääb 17. veebruaril 1999. a otsuses nr 3-2-1-26-99 avaldatud seisukoha juurde, mille kohaselt võla tasumise tõendamise kohustus on võlgnikul. Võlgnik saab seda teha üksnes TsK § 233 lg 3 tõenditega, muud tõendid ei ole asjas TsMS § 93 kohaselt lubatavad.
TsK § 233 lg 3 järgi on võlgnikul õigus nõuda kohustise täitmise vastu võlausaldajalt allkirja täitmise vastuvõtmise kohta. Kolleegium jääb 17. veebruaril 1999. a otsuses nr 3-2-1-26-99 avaldatud seisukoha juurde, mille kohaselt võla tasumise tõendamise kohustus on võlgnikul. Võlgnik saab seda teha üksnes TsK § 233 lg 3 tõenditega, muud tõendid ei ole asjas TsMS § 93 kohaselt lubatavad.
3-2-1-34-02 PDF Riigikohus 17.04.2002
TsK
Poolte vahel sõlmiti käsundusleping, mis kokkuleppel lõpetati asendades selle TsK § 238 lg 1 kohaselt uue kohustisega (laenuleping). Üheks kohustise lõpetamise viisiks selle uuega asendamise teel on TsK §-s 272 lg 3 sätestatud võimalus vormistada laenulepinguna ka muust alusest, sh käsunduslepingust ja vara alusetu omandamise kohustisest tekkinud võlg.
3-2-1-92-02 PDF Riigikohus 11.12.2002
Poolte kokkulepe juhinduda vaidluste lahendamisel õigusaktidest, mis on kooskõlas "NSV Liidu ja liiduvabariikide tsiviilseadusandluse alustega" poleks vastuolus seaduse, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades ega ka tavaga. Ringkonnakohtul tuleb lahendada küsimus, millise õiguse kohaldamises on pooled kokku leppinud ning vaidlus selle alusel lahendada.
Kui hageja taotleb aegumise kohaldamist, pole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine, seda ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kui kõrgema astme kohus leiab, et hagi ei ole aegunud võib nõude kindlakstegemiseks tekkida vajadus saata asi tagasi alama astme kohtusse.
Apellatsioonikohus on rikkunud TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut, jättes vastamata apellatsioonkaebuse väidetele aegumise osas kohaldatava õiguse kohta ning tehingu teinud esindaja voltuste kontrollimise vajaduse kohta.
Kohustise lõppemine TsK § 240 alusel eeldas seda, et võlgnik on teinud kõik temast oleneva kohustise täitmiseks. Kohtul tuleb võtta seisukoht, kas esines asjaolu, mille eest võlgnik ei vastuta ja mis tingis kohustise lõppemise täitmise võimatuse tõttu.
Laenuleping loeti TsK § 272 lg 2 kohaselt sõlmituks raha üleandmise momendist. Pangalepingu sai seega lugeda sõlmituks kokku lepitud summa laenusaaja kontole ülekandmise momendist. Raha üleandmiseks saab pidada ja laenulepingu sõlmituks lugeda ka näiteks siis, kui laenuandja on laenusaaja käsundi alusel teinud makseid kolmandale isikule.
3-2-1-93-02 PDF Riigikohus 30.09.2002
Müüja nõuab omandireservatsiooniga müüdud asjale omandiõiguse tunnustamist ja asja valduse väljaandmist. Sellise nõude eelduseks on müügilepingu lõpetamine, sest müügilepingut lõpetamata jääb ostjale seaduslik alus asja müügilepingu alusel vallata.
AÕS § 92 lg 1 näeb vallasasja omandiõiguse üleminekuks ette võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise. Siinkohal ei piira seadus vallasomandi üleandmiseks tingimuslike asjaõiguslepingute sõlmimist ning müüja võib reserveerida endale omandiõiguse kuni ostuhinna täieliku tasumiseni (omandireservatsioon).
TsK §-st 249 tulenevalt on lepingujärgsed kohustused täitnud müüjal õigus leping ühepoolselt lõpetada, kui ostja rikub oluliselt oma kohustust asja eest tasuda. Lepingu lõpetamiseks piisab sel juhul ostjale lepingu lõpetamise tahteavalduse edastamisest.
Müüja nõuab omandireservatsiooniga müüdud asja valduse väljaandmist pankrotimenetluses. Müüdud asja valdusest väljanõudmise eelduseks on müügilepingu lõpetamine ning sellise müügilepingu lõpetamise eelduseks ostja pankrotimenetluses on, et haldur keeldub võlgniku kohustuste täitmisest ja õiguste teostamisest vastavalt PankrS §-le 22. Kui haldur keeldub lepingu täitmisest ja müüja lõpetab seetõttu lepingu, tekib müüjal muuhulgas õigus talle kuuluv asi tagasi nõuda.
3-2-1-144-02 PDF Riigikohus 02.12.2002
Tulenevalt TsK § 191 lg-st 1 on viivise maksmine ettenähtud kuni kohustise lõppemiseni, sh võlgniku poolt oma kohustuse nõuetekohase täitmiseni. See, et pooled lõpetasid kokkuleppel rendilepingu, ei lõpetanud rendilepingust tekkinud kohustist ning tuleb eeldada ka viivise kui kohustise täitmise tagamise vahendi püsimajäämist. Eelnev ei välista aga poolte kokkulepet lõpetada võlgnetavalt rahasummalt edaspidi viivise arvestamine.
RenS § 10 lg 3 andis hädavajaliku remondi teinud rentnikule õiguse nõuda remondi maksumuse hüvitamist või teha tasaarvestus rendileandja rendinõudega. Kui rentnik oleks esitanud kohtusse remondi maksumuse nõude ja kohus oleks selle põhjendatuks lugenud, siis oleks saanud tasaarvestuse teha kohus. Rentnik pole esitanud kohtusse remondimaksumuse hüvitamise nõuet, seega ei saanud kohus tasaarvestust teha. Tasaarvestuseks piisas TsK § 234 lg 2 kohaselt ühe poole avaldusest ja tasaarvestuse tulemusel lõppevad kattuvas ulatuses nii rentniku nõue hädavajaliku remondimaksumuse hüvitamiseks kui rendileandja rendi ja viivise nõue. Kuni tasaarvestuse tegemiseni oli teisel poolel õigus arvestada oma rahaliselt nõudelt kokkulepitud viivist.
RenS § 10 lg 3 andis hädavajaliku remondi teinud rentnikule õiguse nõuda remondi maksumuse hüvitamist või teha tasaarvestus rendileandja rendinõudega. Tasaarvestuseks piisas TsK § 234 lg 2 kohaselt ühe poole avaldusest ja tasaarvestuse tulemusel lõppevad kattuvas ulatuses nii rentniku nõue hädavajaliku remondimaksumuse hüvitamiseks kui rendileandja rendi ja viivise nõue. Kuni tasaarvestuse tegemiseni oli teisel poolel õigus arvestada oma rahaliselt nõudelt kokkulepitud viivist. Kohus saab otsuses tasaarvestada samaliigilisi vastastikusi nõudeid, mis otsustatakse sama otsusega.
3-2-1-43-04 PDF Riigikohus 28.04.2004
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-75-03.
Kui vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud, peab ringkonnakohus kontrollima, miks ta ei ole seda teinud, ja andma vastustajale vastamise võimaluse, kui esimese astme kohus on seda nõuet rikkunud või ei ole seda nõuetekohaselt täitnud (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-150-03).
Kui võlausaldaja on tunnistanud, et võlasuhet ei ole, siis lakkab olemast ka võlgniku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Pärast võlasuhte lõpetamist puudub võlausaldajal nõue, mida loovutada.Kuigi võlausaldaja esitatud kreeditarvest tulenevad muudatused peab võlgnik kajastama kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonis (KMS § 13 lg 4), ei lõpeta kreeditarve iseenesest pooltevahelist võlasuhet.
3-2-1-47-04 PDF Riigikohus 01.04.2004
VÕS § 329 lg-s 1 kehtestatud üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kord on kohaldatav siis, kui üürnik leiab, et ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 326 lg 1).
Kui üürileandja ei taga VÕS § 276 lg 1 järgi lepingu kehtivuse ajal üüritud asja hoidmist samas seisundis, kui see oli üürnikule üleandmise ajal ja seetõttu on eluruumi kasutamine seotud olulise ohuga inimese tervisele ning üürileping öeldakse VÕS § 317 alusel erakorraliselt üles, siis võib üürnikul tekkida üürilepingu lõpetamisel kahju hüvitamise nõue.
Üürileandja võib üürilepingu VÕS § 317 sätete alusel üles öelda. VÕS § 329 lg-s 1 kehtestatud üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kord on kohaldatav siis, kui üürnik leiab, et ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 326 lg 1). Kui üürnik ei väida, et üürilepingu erakorraline ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, siis ei pea ta üürilepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustama VÕS § 329 lg-s 1 ettenähtud korras. Kui üürnik leiab, et ülesütlemiseks ei ole mõjuvat põhjust, võib ta esitada sellekohase vastuväite üürileandja algatatud kohtuvaidluses.
3-2-1-50-04 PDF Riigikohus 23.04.2004
Ringkonnakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 229 lg 2, mille kohaselt ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.
Tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata. TsMS §-s 153 sätestatud vastuhagi vastuvõtmise tingimused tähendavad üksnes võimalust esitada tasaarvestuse avaldus soovi korral hagina.
Apellatsioonikohus ei taganud pooltele võimalust esitada oma põhjendusi ja tõendeid TsÜS § 68 kohaldamiseks vajalike asjaolude kohta.
TsK §-s 258 sätestatud eeldust vahetatavate asjade hindade võrdsuse kohta saab kohaldada üksnes juhtudel, kui pooled ei ole hinnas kokku leppinud.
Tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata.
3-2-1-58-04 PDF Riigikohus 10.05.2004
TsK § 234 lg 2 järgi piisas ja VÕS § 198 järgi piisab tasaarvestuseks ühe poole avaldusest. Tasaarvestuse avalduse tegija võib tugineda avalduses sellele, et tasaarvestuse tulemusena ei ole selles osas enam rahalist nõuet tema vastu. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-81-00 nr 3-2-1-139-01, nr 3-2-1-144-02 ja nr 3-2-1-50-04.
3-2-1-102-04 PDF Riigikohus 13.09.2004
Võlausaldajal ei ole õigust keelduda kolmanda isiku poolt rahalise kohustuse täitmisest.
Võlgnik saab võlausaldaja suhtes vahetuda üksnes viimase teadmisel ja tahtel. Kirjalikul tehingul põhineva võla ülekandmine peab olema kirjalik (TsK § 221).
Tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu.
3-2-1-119-04 PDF Riigikohus 07.02.2005
Käenduslepingu tagatust hüpoteegiga ei välista asjaolu, et käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud käendaja enam kinnisasja omanik.
TsK § 241 lg 1 p 3, mille kohaselt kohustis lõpeb juriidilise isiku likvideerimisega, tuleb alates äriseadustiku jõustumisest 01.09.1995 tõlgendada nii, et kohustis ei lõppenud juriidilise isiku likvideerimisega, kui seda sai täita ilma võlgniku osavõtuta ja kohustise täitmine oli tagatud.

Kokku: 87| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json