/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 382| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-3/1-10/94 PDF Riigikohus 11.11.1994
Rektori käskkirjad, mis puudutavad üliõpilaste immatrikuleerimist ja eksmatrikuleerimist, on haldusaktid. Üliõpilase eksmatrikuleerimine vääritu teo eest on oma olemuselt distsiplinaarkaristus. Eksmatrikuleerimine ei ole karistuslikku laadi siis, kui see toimub eksmatrikuleeritava isiku vaba tahteavalduse alusel, temast mitteolenevatel põhjustel (seoses surmaga, teadmata kadunuks tunnistamisel jms.) või ebarahuldava õppeedukuse tõttu.
III-3/1-17/94 PDF Riigikohus 21.12.1994
Kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on antud pädevust ületades, siis ei pea kohus kontrollima, kas see akt oli seadusevastane kaebuses märgitud põhjustel.
III-3/1-7/95 PDF Riigikohus 05.05.1995
Kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on antud pädevust ületades, siis ei pea kohus kontrollima, kas see akt oli seadusevastane kaebuses märgitud põhjustel.
Maakoodeksi § 14 alusel anti kodanikele individuaalehituskrunte tähtajata kasutamiseks. 15. aprillil 1993. a. vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse § 18 lõpetas maa tähtajata kasutamiseks andmise.
Põllumajandusliku maakasutuse lepingut puudutava vaidluse lahendamine ei kuulu HKS §-de 3 ja 4 järgi halduskohtu pädevusse.
III-3/1-23/95 PDF Riigikohus 20.10.1995
Dokumendid, millele on vaidlustatud haldusaktis viidatud, ei tohi olla dateeritud pärast vaidlustatud haldusakti andmist.
Jälitustegevusega saadud andmete (jälitusteabe) kasutamist reguleerib 22. veebruaril 1994. a. vastu võetud Jälitustegevuse seaduse § 16. Selles sättes loetletakse ammendavalt jälitusteabe kasutamise võimalused.
Tulenevalt halduskohtumenetluse olemusest ei tohi kohtuotsust põhjendada tõenditega, millega haldusorgan ise ei tohi oma haldusakti põhjendada. Vastasel korral moonduks halduskohtumenetluse eesmärk.
III-3/1-26/95 PDF Riigikohus 06.10.1995
Kohtutel on õigus ja kohustus kontrollida vaidlustatud haldusotsustuste tegemise korrast ja vorminõuetest kinnipidamist, samuti nende sisulisi aluseid. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 1994. a. määruses nr. 3-3/1-18/94 ja 13. jaanuari 1995. a. määruses nr. 3-3/1-19/94.
Kaubamärgiseaduse §-st 12 lg. 6 tuleneb, et Patendiamet peab põhjendama oma otsust juhul, kui ta keeldub kaubamärki registreerimast. Patendiamet on haldusorgan ja tema otsused on haldusaktid, mis peavad olema põhjendatud. Haldusakti peab põhjendama, sest ainult nii on tagatud akti sisuline kontrollitavus.
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on kaubamärgi keeldumisest tulenevate vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks ja tema poolt tehtud otsus on haldusotsus, mida saab vaidlustada halduskohtus.
III-3/1-35/95 PDF Riigikohus 10.11.1995
Kui aktis üksnes nõustutakse teise haldusasutuse ettepanekuga, siis sellega ei anta isikule õigusi ega tehta kohustuslikke ettekirjutusi. Nõustumisega ei saa kedagi millekski kohustada ega kellelegi mingeid õigusi anda.
Kui korraldusega määratakse kindlaks isiku avalikul õigusel rajanevad õigused ja kohustused, siis peab korraldus olema motiveeritud, st korralduses tuleb peale viite seaduse sättele esitada ka argumendid, miks korraldus anti. Et korraldust vaidlustada, on isikul õigus teada, millistel põhjustel on tema õigusi ja huvisid puudutav korraldus antud.
Lähtuvalt ORAS § 12 lg. 3 p. 5 sõnastusest tuleb õigusaktis, millega jäetakse tagastamata õigusvastaselt võõrandatud vara, põhjendada, millise punktis 5 loetletud objektiga on tegemist ja kas ja kuidas tagastamine kahjustab riigi või kohaliku haldusüksuse huve.
III-3/1-39/95 PDF Riigikohus 01.12.1995
Üksikakt, mis annab isikule subjektiivseid õigusi või paneb talle kohustusi, pole õigustloov akt HKS § 4 lg. 3 mõttes. Vastupidisel tõlgendamisel muutuks halduskohtusse kaebamine võimatuks, sest igasugune halduse üksikakt annab kellelegi õigusi või paneb kellelegi kohustusi.
Selleks, et ORAS 13. juuni 1991. a. redaktsiooni § 8 lg. 5 ja lg. 3 p. 2 oleksid mõistetavad ja kohaldatavad, tuleb nende sätete tõlgendamisel kasutada ORAS 13. aprilli 1994. a. redaktsiooni § 8 lg. 3 p. 2. Viimatinimetatud redaktsiooni kohaselt on testamendijärgse pärija surma korral omandireformi õigustatud subjektiks ka endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud (sõltumata surma ajast). Seega oli ORAS § 8 lg. 5 ja lg. 3 p. 2 esialgse mõtte kohaselt omandireformi õigustatud subjektiks isik, kes jäeti testamendiga pärandusest ilma.
Tehinguid õigusvastaselt võõrandatud maaga tehti nii pärast maade natsionaliseerimist 1940. a. kui ka Saksa okupatsiooni ajal. Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 5 lg. 2 aktsepteerib selliseid tehinguid. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee 7. septembri 1944. a. määrusega tühistati kõik seadused, otsused, määrused ja korraldused, mis anti Saksa okupatsioonivõimude või Eesti omavalitsuste poolt Eestis. Selliste aktide tühistamine on kujunenud olukorras faktiliselt käsitatav uue õigusvastase võõrandamisena.
3-3-1-18-96 PDF Riigikohus 31.05.1996
Linnavalitsuse korraldus on haldusakt, mis peab olema motiveeritud ja sisaldama viidet konkreetsele seadusesättele. Õigusliku aluse puudumisel on haldusakt ebaseaduslik.
Halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas rikub kaevatav akt kaebuse esitaja õigusi.
Halduskohtumenetluse seadustik ei anna halduskohtule õigust tunnistada haldusakte kehtetuks või neid tühistada. HKS § 20 kohaselt on halduskohus pädev tunnistama haldusakte üksnes seadusevastaseks.
Kui kaevatav õigusakt on tsiviil-, perekonna- või tööõiguslik, ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.
3-3-1-26-96 PDF Riigikohus 27.09.1996
Küla RSN Täitevkomitee õiend on tõend, mis ei loo kellelegi õigusi ega pane kellelegi kohustusi, mistõttu ta pole õigusakt HKS § 3 lg. 1 p. 1 mõttes ja ei kuulu halduskohtu pädevusse.
3-3-1-2-97 PDF Riigikohus 21.02.1997
Riigi vara munitsipaalomandisse andmise akt, millega vormistatakse omandiõiguse üleminek riigilt kohaliku omavalitsuse omandisse, ei ole haldusakt ega -toiming, mida saab vaidlustada halduskohtus. Halduskohtupidamise korras on võimalik vaidlustada vara munitsipaliseerimise otsust (korraldust), mis on riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti õiguslikuks aluseks.
3-3-1-8-97 PDF Riigikohus 21.03.1997
Linnavalitsuse korraldus on halduse üksikakt, mis tuleb teha teatavaks täitjatele ja teistele asjaosalistele.
HKS §-s 7 lg. 1 sätestatud tähtaja rikkumise korral, kui taotlust tähtaja ennistamiseks pole esitatud, jätab kohtunik määrusega kaebuse käiguta HKS § 10 lg. 1 alusel ja annab kaebuse esitajale võimaluse esitada kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise avaldus.
HKS §-s 7 lg. 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguseks on haldusakti kättesaamise päev.
Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 76 lg. 1 kohaselt võidakse kolmas isik protsessi kaasata kuni kohtuotsuse tegemiseni esimese astme kohtus. Kehtiva Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt ei või ringkonnakohus laiendada esimese astme halduskohtus olnud protsessiosaliste ringi.
3-3-1-14-97 PDF Riigikohus 30.05.1997
Kuna kõrgeim põhiseaduslik väärtus on igaühe elu, tuli kohaldada vastava seaduse puudumisel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud ajutisi relvaeeskirju, kuigi Põhiseaduse § 32 lg. 2 kohaselt saab sellised piirangud kehtestada üksnes seadusega.
Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on seadusevastane seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud.
3-3-1-16-97 PDF Riigikohus 06.06.1997
Välismaalase õigus elada Eestis ei tulene üksnes Välismaalaste seadusest, vaid ka Põhiseadusest ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist.
Kui pädev riigiasutus haldusmenetluses viivitab taotluse lahendamisega, siis ei saa seda viivitust tõlgendada taotleja kahjuks.
Kui Välismaalaste seadus pole kooskõlas Põhiseadusega ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, siis tuleb kohaldada Põhiseadust ning Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni. Välismaalase õigus elada Eestis ei tulene üksnes Välismaalaste seadusest, vaid ka Põhiseadusest ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist.
3-3-1-18-97 PDF Riigikohus 13.06.1997
HKS §-s 3 lg. 1 p. 1 märgitud "toiming", mille peale esitatud kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, võib väljenduda tegevuses või tegevusetuses.
Kui tähtaega pole määratud, siis peab avalik-õiguslik asutus tegema toimingu mõistliku aja jooksul. Vastupidine seisukoht tähendaks, et avalik-õigusliku asutuse viivitamine kohustuse täitmisel on õiguspärane. Selline viivitamine on sisult omavoli Põhiseaduse § 13 lg. 2 mõttes, mille eest on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku §-le 69 lg. 1 mõistab kohus kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõiv ja tasu õigusabi eest. Selles sättes märgitud "kantud kohtukulud" on sellised kohtukulud, mille eest on juba tasutud.
3-3-1-28-97 PDF Riigikohus 17.10.1997
HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. Kohus peab kontrollima kaebeõiguse olemasolu. Valitsusasutuste hallatav riigiasutus ei ole juriidiline isik, seetõttu puudub tal HKS §-s 5 lg. 1 ettenähtud kaebeõigus. Riigi huvisid esindab maakonnas maavanem, kellel on õigus pöörduda halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p. 1, 4 ja 10 ning § 85 lg. 1, 2, 3 ja 4 kohaselt esindab riigi huve maakonnas maavanem, kes teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle ja kellel on õigus pöörduda riigi huvides halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel.
Valitsusasutuste hallatav riigiasutus ei ole juriidiline isik, seetõttu puudub tal HKS §-s 5 lg. 1 ettenähtud kaebeõigus. Riigi huvisid esindab maakonnas maavanem, kellel on õigus pöörduda halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p. 1, 4 ja 10 ning § 85 lg. 1, 2, 3 ja 4 kohaselt esindab riigi huve maakonnas maavanem, kes teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle ja kellel on õigus pöörduda riigi huvides halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel.
Maavanemal on õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üle. KOKS § 7 lg. 2 kohaselt on volikogul õigus vastu võtta üksikaktidena otsuseid ja valitsusel anda korraldusi. Kui küsimuses, mille lahendamine nõuab üksikakti vastuvõtmist, on vastu võetud üldakt, siis tuleb käsitleda sellist üldakti üksikaktina vaatamata pealkirjale.
Maavanemal on õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üle. KOKS § 7 lg. 2 kohaselt on volikogul õigus vastu võtta üksikaktidena otsuseid ja valitsusel anda korraldusi. Kui küsimuses, mille lahendamine nõuab üksikakti vastuvõtmist, on vastu võetud üldakt, siis tuleb käsitleda sellist üldakti üksikaktina vaatamata pealkirjale.
3-3-1-30-97 PDF Riigikohus 07.11.1997
Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse.
Kohaliku omavalitsuse volikogu võib võtta oma pädevusse küsimusi, mis on seadusega või Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega normi adressaadiks olevat organit määratlemata antud kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kui aga mingi küsimus on antud valla- või omavalitsuse pädevusse, siis ei ole valla- või linnavolikogul õigust seda küsimust otsustada.
3-3-1-33-97 PDF Riigikohus 05.12.1997
Riigikogu otsus teenistusvahekorra lõpetamise kohta on avalik-õigusliku iseloomuga üksikakt ja halduskohus on pädev läbi vaatama kaebusi selle otsuse peale.
3-3-1-4-98 PDF Riigikohus 20.02.1998
Kui Eesti Panga Nõukogu otsus panga tegevuslitsentsi tühistamise kohta vormistatakse istungi protokollis üksnes resolutsioonina, siis on ta vormistatud ekslikult, kuna selline protokolliline otsus peab olema motiveeritud.
3-3-1-14-98 PDF Riigikohus 13.04.1998
Registriandmete saladuse hoidmine ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet.
Maksukorralduse seadusest ei tulene, et kolmandale isikule MKS § 20 lg. 1 alusel tehtud ettekirjutuse aluseks peaks olema maksuõiguserikkumine. Samuti ei tulene seadusest, et kolmandale isikule tehtud ettekirjutuse aluseks peaks olema konkreetse maksumaksja kontrollimine. MKS § 20 lg. 1 alusel kolmandale isikule tehtav ettekirjutus on olemuslikult erinev võrreldes sellise ettekirjutusega, mis tehakse maksumaksjale või maksu kinnipidajale. Maksukorralduse seaduse §-s 15 lg. 1 sätestatud nõuded ettekirjutusele laienevad aga ka MKS § 20 lg. 1 alusel tehtud ettekirjutusele Kolmandale isikule tehtud ettekirjutuses tuleb osundada ka põhjustele, miks nõutakse teavet kolmandalt isikult; isikule või isikute grupile, keda kontrollitakse; millise maksu tasumise õigsust kontrollitakse ja maksukohustuse õiguslikule alusele. Kuna Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 1 seostatakse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse vaidlustamisega maksuhalduri keskasutuses, siis tähendaks laiendavale tõlgendusele vastupidine seisukoht kaebeõiguse piiramist Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et laiendavale tõlgendusele vastupidise seisukoha alusel ei oleks Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel üldse võimalik ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine.
Maksukorralduse seaduse mõttest tuleneb, et ärisaladus ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Vastupidine seisukoht tähendaks, et riiklik järelevalve maksude tasumise üle muutub ebaefektiivseks.
Registriandmete saladuse hoidmine ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Haldussunni rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse printsiipi, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus.
Kuna Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 1 seostatakse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse vaidlustamisega maksuhalduri keskasutuses, siis tähendaks laiendavale tõlgendusele vastupidine seisukoht kaebeõiguse piiramist Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et laiendavale tõlgendusele vastupidise seisukoha alusel ei oleks Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel üldse võimalik ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine. Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 2 sätestatud kohtu volitus teha maksuhaldurile ettekirjutus endise olukorra taastamiseks seondub seaduse mõttest tulenevalt kaebuse esitaja taotlusega kõrvaldada kehtetuks tunnistatud ettekirjutuse täitmisest tekkinud ebasoovitavad tagajärjed. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, siis ei ole kohtu ettekirjutuse tegemata jätmine iseenesest kohtuotsuse tühistamise aluseks.
Haldussunni rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse printsiipi, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus.
Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 2 sätestatud kohtu volitus teha maksuhaldurile ettekirjutus endise olukorra taastamiseks seondub seaduse mõttest tulenevalt kaebuse esitaja taotlusega kõrvaldada kehtetuks tunnistatud ettekirjutuse täitmisest tekkinud ebasoovitavad tagajärjed. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, siis ei ole kohtu ettekirjutuse tegemata jätmine iseenesest kohtuotsuse tühistamise aluseks.
3-3-1-17-98 PDF Riigikohus 08.05.1998
iskretsioonivolitus ei tähenda täielikku otsustamisvabadust, kuna diskretsiooni teostamisel on õiguslikud piirid.
Ettekirjutuse tegemist ei saa käsitada maksuõigusrikkumise tunnuste tuvastamisena haldusõiguserikkumise asjas, kuna vastavalt MKS §-dele 29 lg. 2, 30 lg. 3 ja 31 menetletakse neid asju Haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud menetluskorda järgides. Ettekirjutuse tegemine ei tulene Haldusõiguserikkumiste seadustikust, vaid Maksukorralduse seadusest.
Haldusõiguserikkumise asjas maksuõiguse-rikkumise tunnuste tuvastamisena võib mõista haldusõiguserikkumise protokolli koostamist, kuna see on esimene menetlusõiguslik dokument, milles vastavalt HÕS §-le 229 lg. 1 p. 5 märgitakse haldusõiguserikkumise kirjeldus ja seaduse sätted, mida on rikutud.
Lähtudes haldusmenetluse põhimõtetest peab maksuhaldur tegema enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks otsuse, mitte aga toimingu. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine üksnes tegevusetusega - maksusumma tagastamata jätmisega - on seadusevastane. Enammakstud maksusumma tagastamist saab peatada ainult maksuamet. Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine eeldab tulenevalt MKS § 10 mõttest sellise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Maksuhaldur peab motiveerima, et sellel maksuõiguserikkumisel, mille tunnused tuvastati, on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga. Maksuhalduril on õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine üksnes siis, kui maksumaksja tegevuses on tuvastatud maksuõiguserikkumise tunnused ja on algatatud selline haldusõiguserikkumise- või kriminaalasi, mille lahendamisest sõltub enammakstud maksusumma tagastamine.

Kokku: 382| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json