III-3/1-18/95
|
Riigikohus |
06.10.1995 |
|
Varemkehtinud Maksukorralduse seaduse § 65 rakendamine ei ole käsitatav maksuvõla sissenõudmisena kehtiva Maksukorralduse seaduse mõttes.
|
| 3-3-1-32-99
|
Riigikohus |
18.10.1999 |
|
Mõiste "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja teenused" on määratlemata õigusmõiste, selle sisu on määratud kaupade ja teenuste soetamise eesmärgiga.
Maksuhalduri poolt maksumaksjale tasumisele kuuluva käibemaksu summa määramisel on maksuhalduril õigus arvutada ümber enammakse summa ja lähtuda enammakse tagastamisel tegelikust enammakse summast.
Maksuvõla tekkimise aluseks on maksukohustuse mittekohane täitmine, mitte maksuhalduri ettekirjutus.
Ettekirjutuse tühistamine ei kustuta maksuvõlga ning uue ettekirjutuse tegemine maksumaksjale tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks ei muuda maksumaksja maksukohustust.
Maksuhalduri poolt maksumaksjale tasumisele kuuluva käibemaksu summa määramisel on maksuhalduril õigus arvutada ümber enammakse summa ja lähtuda enammakse tagastamisel tegelikust enammakse summast.
Ettekirjutuse tühistamine ei kustuta maksuvõlga ning uue ettekirjutuse tegemine maksumaksjale tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks ei muuda maksumaksja maksukohustust.
|
| 3-3-1-33-99
|
Riigikohus |
05.10.1999 |
|
Tollimaakleri teenuse kasutamisel on maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha vaid maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril.
Riigilõivu võlgnevus ei ole maksuvõlg Maksukorralduse seaduse § 2. p. 7 tähenduses ja seda ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda.
Maksuhalduri ettekirjutus peab sisaldama viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadustele. Tolliseadus ei ole maksuseadus ja viide üksnes Tolliseadusele ei anna maksuhaldurile õigust teha maksualaseid ettekirjutusi.
|
| 3-3-1-39-99
|
Riigikohus |
18.10.1999 |
|
Tollimaakleri teenuse kasutamisel on maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha vaid maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril.
Tolli ülesanne on jälgida Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja nõuetekohast täitmist tollimaakleri poolt. Tollimaakleri kliendil on õigus heas usus eeldada, et tollimaakler tasub kliendilt saadud maksusummad tollile
Riigilõivu võlgnevus ei ole maksuvõlg Maksukorralduse seaduse § 2. p. 7 tähenduses ja seda ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda.
Maksuhalduri ettekirjutus peab sisaldama viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadustele. Tolliseadus ei ole maksuseadus ja viide üksnes Tolliseadusele ei anna maksuhaldurile õigust teha maksualaseid ettekirjutusi.
Kolmanda isikuna protsessi kaasatud äriühingu pankrotihalduri kiri on käsitletav protsessiosalise seletusena, mis on asjas tõendiks.
|
| 3-3-1-33-01
|
Riigikohus |
27.06.2001 |
|
Maksuhaldur peab maksuvõla tasumise ettekirjutuse tegemisel kontrollima nii maksudeklaratsiooni alusel selle vormilist õigsust kui ka maksulaekumisi. Maksuvõla suuruse kindlaksmääramine on maksuhalduri kohustus. Selle kohustuse täitmine väljendub maksumaksja või maksu kinnipidaja jaoks maksuhalduri ettekirjutusena maksuvõla tasumiseks.
Vastavalt Maksukorralduse seaduse §-le 15 lg. 1 p. 5 peab maksuhalduri ettekirjutus sisaldama ka ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viidetega vastavate seaduste sätetele. Selle nõude täitmiseks tuleb maksuvõla tasumise ettekirjutuses näidata maksuvõla kujunemine erinevate maksude, maksustamisperioodide ning maksustamisperioode ja muutuvat intressi määra arvestava intressi lõikes või põhjendada ettekirjutus teisel sobival viisil. Nimetatud andmete puudumisel ei ole maksuhalduri ettekirjutus maksumaksja või maksu kinnipidaja, samuti kohtu poolt kontrollitav.
|
| 3-3-1-7-06
|
Riigikohus |
29.03.2006 |
|
MKS § 128 lg 2 p 2 alusel on maksuvõla sundtäitmine lubatud pärast maksu- ja intressinõuet sisaldava haldusakti maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tegemist. Järelikult saab sundtäitmise hoiatust anda vaid pärast sissenõutava maksu- ja intressisumma määramist. Kui sundtäitmise hoiatus on antud seoses sellise intressivõlaga, mille sundtäitmine on aegunud, on hoiatus on õigusvastane.
Võrreldes varemkehtinud MKS-ga on 1. juulist 2002 kehtivas MKS-s aegumine sätestatud osaliselt teisiti. Regulatsiooni on tihendatud ning lisandunud on aegumise peatumise ja katkemise reeglid, mistõttu on vajalik arvestada ka MKS üleminekusätteid.Enne 1. juulit 2002 tekkinud maksuvõlg nõutakse MKS § 164 lg 1 järgi sisse kehtivas MKS-s sätestatud korras, kusjuures ka enne 1. juulit 2002 alustatud sissenõudmist võib jätkata kehtivas MKS-s sätestatud korras.
MKS §-s 118 kasutatud mõiste "intressi arvestamise aegumine" tähendab ka intresside määramise aegumist, milline järeldus tuleneb MKS § 115 lg-st 1, mis sätestab maksukohustuslase kohustuse arvestada ja tasuda intressi. Kui intressi ei pea enam arvestama (intressi arvestamise aegumine), siis lõpeb ka intressi tasumise kohustus, mis tähendab, et intressi ei saa enam aegumise tõttu määrata. Kuna MKS § 118 lg 1 järgi saab intressi määrata ühe aasta jooksul, arvates maksusumma tasumise või tasaarvestamise päevast, on sellistes asjades oluline, kas ja millal maksusumma, s.t põhivõlg, tasuti. Tasumata või tasaarvestamata maksusumma alusel intressisumma määramise aegumisele kohaldatakse MKS § 118 lg 2 alusel sama seaduse §-des 98 ja 99 sätestatut. Arvestades MKS § 98 lg-t 1, tuleb intressisumma MKS § 118 lg 2 alusel määramise aegumise kindlakstegemiseks arvestada samamoodi kui põhivõla puhul intressisumma kujunemist kõigi asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegade järgi. Sellel alusel intresside määramine aegub koos maksusumma määramise aegumisega.
Intressivõla sundtäitmise aegumistähtaeg on sätestatud MKS § 132 lg-s 2, kusjuures silmas on peetud tavapärast olukorda, kus lõpliku intressivõla sundtäitmine toimub pärast põhivõla tasumist.
|
| 3-3-1-9-06
|
Riigikohus |
27.04.2006 |
|
Enammakstud intressi tagastusnõude põhjendatus eeldab, et maksukohustuslane on tasunud seadusega ettenähtust rohkem intresse. Selle selgitamiseks tuleb kontrollida intresside arvestust ja intresside tasumist. Maksuhalduri ülesannetest ja maksukohustuslase tagastusnõude õigusest tuleneb maksuhalduri kohustus esitada tagastusnõude rahuldamata jätmisel andmed intressi arvestuse ja tasumise kohta, mille alusel peab olema võimalik kontrollida, kas intresse on tasutud õigesti, s.t tagastusnõude põhjendatust.
Äriühingu majandusaasta aruanne, samuti tema raamatupidamis- ja maksuarvestus ei ole määrav vaidluses tagastusnõude üle. Tegemist võib olla maksukohustuslase eksimusega, mis tuleneb raamatupidamisarvestuses kehtivast konservatiivsuse nõudest.
Ainuüksi intressivõla määramata jätmine pole iseenesest tagastusnõude rahuldamise aluseks. Tasutud intressivõla puhul pole tagastusnõude lahendamisel oluline ka see, et maksukohustuslasele pole esitatud intressinõuet. Intressivõla määramisel või intressinõude esitamisel tuleb maksukohustuslasel vaidlustada neid haldusakte, mitte aga loota võimalusele saavutada nimetatud aktide õiguspärasuse hindamine tagastusnõude esitamisega (vt ka Riigikohtu 08.12.2008 otsust nr 3-3-1-64-04).
Äriühingu majandusaasta aruanne, samuti tema raamatupidamis- ja maksuarvestus ei ole määrav vaidluses tagastusnõude üle. Tegemist võib olla maksukohustuslase eksimusega, mis tuleneb raamatupidamisarvestuses kehtivast konservatiivsuse nõudest.
Ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt. Ajatamisotsus on selline lubava sisuga haldusakt, mis annab aluse tasuda maksuvõlg hiljem. Näiteks on võimalik ajatada ka vaidlustatud maksuvõlga.
Maksuhalduri ülesannetest ja maksukohustuslase tagastusnõude õigusest tuleneb maksuhalduri kohustus esitada tagastusnõude rahuldamata jätmisel andmed intressi arvestuse ja tasumise kohta, mille alusel peab olema võimalik kontrollida, kas intresse on tasutud õigesti, s.t tagastusnõude põhjendatust.
Enammakstud intressi tagastusnõude põhjendatus eeldab, et maksukohustuslane on tasunud seadusega ettenähtust rohkem intresse. Selle selgitamiseks tuleb kontrollida intresside arvestust ja intresside tasumist. Maksuhalduri ülesannetest ja maksukohustuslase tagastusnõude õigusest tuleneb maksuhalduri kohustus esitada tagastusnõude rahuldamata jätmisel andmed intressi arvestuse ja tasumise kohta, mille alusel peab olema võimalik kontrollida, kas intresse on tasutud õigesti, s.t tagastusnõude põhjendatust.
Äriühingu majandusaasta aruanne, samuti tema raamatupidamis- ja maksuarvestus ei ole määrav vaidluses tagastusnõude üle. Tegemist võib olla maksukohustuslase eksimusega, mis tuleneb raamatupidamisarvestuses kehtivast konservatiivsuse nõudest.
Ainuüksi intressivõla määramata jätmine pole iseenesest tagastusnõude rahuldamise aluseks. Tasutud intressivõla puhul pole tagastusnõude lahendamisel oluline ka see, et maksukohustuslasele pole esitatud intressinõuet. Intressivõla määramisel või intressinõude esitamisel tuleb maksukohustuslasel vaidlustada neid haldusakte, mitte aga loota võimalusele saavutada nimetatud aktide õiguspärasuse hindamine tagastusnõude esitamisega (vt ka Riigikohtu 08.12.2008 otsust nr 3-3-1-64-04).
|
| 3-3-1-11-06
|
Riigikohus |
18.05.2006 |
|
MKS § 132 lg -t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes sundtäitmist alustada. Vastupidisel juhul peab ka siis, kui maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt (vt MKS § 130 lg 2), selline 2-etapiline menetlus lõppema aegumistähtaja jooksul. See oleks maksuhaldurile ja kohtutäituritele liialt koormav, mõnel juhul aga ka praktiliselt võimatu. Selline seisukoht tuleneb ka aegumise katkemise regulatsioonist Maksukorralduse seaduses. MKS § 132 lg 4 p 4 järgi katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral ning lõike 5 järgi tuleb uut aegumistähtaega hakata arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumise katkemise aluse äralangemine tähendab lõikes 4 nimetatud aluse äralangemist, näiteks täitemenetluse lõpetamist. Lõike 6 kohaselt kehtib aegumise katkemine ainult selle summa osas, millega on seotud aegumise katkemise põhjustanud asjaolu.
Maksukorralduse seadus ei piira sundtäitmise ajalist kestvust aegumisega. MKS § 132 lg 2 sätestab aegumispiirangu ainult sundtäitmise alustamise osas.
(NB! Seisukoha muutus! Vt RKEKm 10.10.2018, nr 2-17-12525/53)
Intressinõude sundtäitmise aegumise osas vt Riigikohtu 29.03.2006. a otsust nr 3-3-1-7-06.
MKS § 132 lg 2 lauseosa "arvates selle esitamise" tuleb mõista nii, et silmas peetakse intressinõude esitamist MKS §-de 128 ja 129 mõttes. Intressinõude esitamine on küll otseselt seotud sundtäitmisega, kuid selle nõude esitamisega sundtäitmine veel ei alga. Kui maksukohustuslane ei tasu intressivõlga intressinõudes märgitud aja jooksul, siis alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist (vt MKS § 130 lg 1 esimene lause). Intressinõuet esitamata ei saa alustada sundtäitmist (MKS § 128 lg 2 p 2 ja lg 3). Sundtäitmine algab MKS § 130 lg 1 teises lauses nimetatud toimingute sooritamisega.
Intressinõude sundtäitmise aegumise osas vt Riigikohtu 29.03.2006. a otsust nr 3-3-1-7-06.
Maksukohustuslasel on võimalik MKS § 14 lg 4 alusel taotleda maksuhaldurilt andmeid maksuvõlgade suuruse, samuti intressivõla kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud.
|
| 3-3-1-25-06
|
Riigikohus |
11.05.2006 |
|
|
| 3-3-1-75-06
|
Riigikohus |
15.11.2006 |
|
Maksuvõla tasumise ajatamist tuli varemkehtinud Maksukorralduse seaduse ja tuleb kehtiva seaduse kohaselt mõista kui maksuhalduri kaalutlusõigusel põhinevat otsustust, millega rahuldatakse maksukohustuslase taotlus. Selline otsustus on maksukohustuslase suhtes tehtud soodustav haldusakt. Ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt (vt Riigikohtu 27.04.2006. a otsuse nr 3-3-1-9-06 p-i 17).
Sundtäitmise aegumine (vt MKS § 132) tähendab maksukohustuse ja kõrvalkohustuse lõppemist. Kuigi see põhimõte sätestati esmakordselt MKS § 31 lg-tes 1 ja 3, oli see kohaldatav ka enne Maksukorralduse seaduse kehtimahakkamist 1. juulil 2002. Asjaolu, et aegumise instituut oli varemkehtinud Maksukorralduse seaduses reguleeritud teisiti, ei sea kahtluse alla nimetatud põhimõtte kehtivust ka varem. Varemkehtinud Maksukorralduse seadus ei sätestanud nimetatud põhimõttega vastuolus olevat menetlust. Seisukohta, et hoolimata maksukohustuse ja kõrvalkohustuse lõppemisest puudub kaebajal tagastusnõude esitamise õigus, pole võimalik maksuõiguses mõistlikult põhjendada (tagastamisnõude ja aegumise kohta vt ka Riigikohtu 05.02.2004. a otsust nr 3-3-1-3-04, 30.10.2004. a otsust nr 3-3-1-64-04, 08.12.2004. a otsust nr 3-3-1-63-04, 29.03.2006. a otsust nr 3-3-1-7-06, 27.04.2006. a otsust nr 3-3-1-9-06, 18.05.2006. a otsust nr 3-3-1-11-06).
|
| 3-3-1-89-06
|
Riigikohus |
05.02.2007 |
|
Maksukohustuse aegumine on sätestatud kaheastmeliselt. Maksukohustuse õiguslikult siduv tuvastamine (maksu määramine) on vastavalt MKS §-dele 98 ja 99 üldjuhul lubatud kolmeaastase tähtaja jooksul, maksu tahtliku tasumata jätmise korral kuue aasta jooksul. Tuvastatud maksukohustuse (maksuvõla) sundtäitmise aegumistähtaeg on vastavalt MKS §-le 132 seitse aastat, sealjuures näeb MKS § 132 lg 4 ette aegumise katkemise juhud.
Kõrvalkohustuste aegumine on sätestatud kaheastmeliselt. Intresside kui rahalise kõrvalkohustuse tuvastamiseks (intressinõude esitamiseks) näeb MKS § 118 ette üheaastase tähtaja. Sellele järgnevalt rakendub intressinõude täitmiseks MKS § 132 lg 2 kohaselt samuti üheaastane aegumistähtaeg.
Maksukohustuse ja kõrvalkohustuse aegumine on sätestatud kaheastmeliselt selliselt, et maksu määramine on vastavalt MKS §-dele 98 ja 99 üldjuhul lubatud kolmeaastase tähtaja jooksul, maksu tahtliku tasumata jätmise korral kuue aasta jooksul. Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on vastavalt MKS §-le 132 seitse aastat, sealjuures näeb MKS § 132 lg 4 ette aegumise katkemise juhud.
MKS § 33 lõikes 1 on sätestatud vaid üks tähtaeg, mille jooksul peab õigustatud isik teavitama maksuhaldurit enammakstud maksusumma tagastusnõudest, esitades kas maksudeklaratsiooni või kirjaliku taotluse, millest nähtub nõude suurus, tekkimise aeg ja asjaolud. Seejärel peab maksuhaldur võtma seisukoha tagastusnõude õigsuse osas. Kinnitanud tagastusnõude õigsust teeb maksuhaldur selle kohta kande maksukohustuslaste registris peetavasse maksuarvestusse ning tagastusnõue on esitatud ja tuvastatud. Kuna MKS § 106 ega ka ükski muu Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse säte ei näe ette tagastusnõude täitmise tähtaega on maksukohustuslasel õigus nõuda tagastusnõude täitmist tähtajatult.
Õigustatud isik peab MKS § 33 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul teavitama maksuhaldurit tagastusnõudest, esitades selleks kas maksudeklaratsiooni või kirjaliku taotluse, millest nähtub tagastusnõude suurus, selle tekkimise aeg ja asjaolud. Seejärel peab maksuhaldur võtma seisukoha tagastusnõude õigsuse osas ning kui maksuhaldur on kinnitanud tagastusnõude õigsust, teeb ta selle kohta kande maksukohustuslaste registris peetavasse maksuarvestusse. Maksuhaldurile teatavaks tehtud ja maksuhalduri tuvastatud tagastusnõude täitmise kord on sätestatud MKS §-s 106.
|
| 3-3-1-30-07
|
Riigikohus |
13.06.2007 |
|
Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seadusega täiendatud maksukorralduse seaduse § 163 lõike 21 kohaldamisel on oluline, kas maksukohustuslane on intressinõude vaidlustanud või mitte (vt Riigikohtu 05.02.2004 otsust haldusasjas nr 3-3-1-3-04, 29.11.2006 otsust haldusasjas nr 3-3-1-74-06). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.11.2002 otsus asjas nr 3-4-1-8-02 ei anna maksumaksjale õigust taotleda enne 5. novembrit 2002 tasutud maksuintresside tagastamist, kui maksumaksja ei ole tähtaegselt intresside määramist vaidlustanud (vt ka Riigikohtu 09.09.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-03).
Pärast 5. novembrit 2002 tasutud intresside tagastamist saab maksukohustuslane nõuda siis, kui ta on tasunud intresse rohkem, kui kehtivas intressinõudes on tasumiseks määratud või kui intresside sissenõudmine on MKS § 132 kohaselt aegunud. Aegunud nõude tasumise korral tekib tagastusnõue (vt ka Riigikohtu 15.11.2006 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-75-06, p-i 12). Tagastusnõude esitamise tähtajast tulenevalt jäetakse tagastusnõue rahuldamata intresside osas, mis on tasutud enam kui kolm aastat enne tagastusnõude esitamist.
Kuigi MKS § 165 lg 3 puudutab intressi määramise aegumist ning on rakendussätteks MKS § 118 lg-le 1, tuleb analoogia korras sama sätet kohaldada ka MKS § 132 lg 2 rakendamiseks. Sellest järeldub, et enne 1. juulit 2002 esitatud intressinõuete sundtäitmise 1-aastane aegumistähtaeg lõppes 1. juulil 2003. Pärast nimetatud kuupäeva tasutud intressid tuleb tagastada.
Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seadusega täiendatud maksukorralduse seaduse § 163 lõike 21 kohaldamisel on oluline, kas maksukohustuslane on intressinõude vaidlustanud või mitte (vt Riigikohtu 05.02.2004 otsust haldusasjas nr 3-3-1-3-04, 29.11.2006 otsust haldusasjas nr 3-3-1-74-06). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.11.2002 otsus asjas nr 3-4-1-8-02 ei anna maksumaksjale õigust taotleda enne 5. novembrit 2002 tasutud maksuintresside tagastamist, kui maksumaksja ei ole tähtaegselt intresside määramist vaidlustanud (vt ka Riigikohtu 09.09.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-03).
Pärast 5. novembrit 2002 tasutud intresside tagastamist saab maksukohustuslane nõuda siis, kui ta on tasunud intresse rohkem, kui kehtivas intressinõudes (1997. ja 1999. aasta ettekirjutuses) on tasumiseks määratud või kui intresside sissenõudmine on MKS § 132 kohaselt aegunud. Aegunud nõude tasumise korral tekib tagastusnõue (vt ka Riigikohtu 15.11.2006 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-75-06, p-i 12). Tagastusnõude esitamise tähtajast tulenevalt jäetakse tagastusnõue rahuldamata intresside osas, mis on tasutud enam kui kolm aastat enne tagastusnõude esitamist.
Kuigi MKS § 165 lg 3 puudutab intressi määramise aegumist ning on rakendussätteks MKS § 118 lg-le 1, tuleb analoogia korras sama sätet kohaldada ka MKS § 132 lg 2 rakendamiseks. Sellest järeldub, et enne 1. juulit 2002 esitatud intressinõuete sundtäitmise 1-aastane aegumistähtaeg lõppes 1. juulil 2003. Pärast nimetatud kuupäeva tasutud intressid tuleb tagastada.
|
| 3-3-1-56-07
|
Riigikohus |
28.11.2007 |
|
Maksuvõla kustutamine vastavalt MKS § 114 lg-le 3 on võimalik siis, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha.
Tulumaksuga maksustamisel ei ole oluline, kas raha laekub vahetult tulu saajale või kantakse raha tema võlgade katteks kolmandatele isikutele.
TuMS § 38 lg 1 ei välista laenuintresside lülitamist vara soetamismaksumusse. Laenu võtmine ja sellest tulenevalt intressi maksmine võib teatud juhtudel olla otseselt seotud vara soetamise või parendamisega. Laenuintresse saab soetamismaksumusele lisada siis, kui laenu kasutatakse vara valmistamiseks ja parendamiseks. Intresse saab arvestada selle perioodi eest, mis kulus valmistus- või parendustöödeks. TuMS § 38 lõike 1 taoline tõlgendus ei ole vastuolus sama paragrahvi lõikega 2. Liisingulepingu esemeks on tavaliselt valmis asi, mida liisinguvõtja saab kohe kasutama hakata. See tähendab, et liisinguintressid ei ole seotud vara valmistamise või parendamisega, vaid tegemist on tasuga asja kasutamise eest.
MKS §-de 88 ja 89 kohaselt on maksudeklaratsiooni parandamine ja maksuteate muutmine võimalik maksu aegumise tähtaja piires.
|
| 3-3-1-21-08
|
Riigikohus |
16.06.2008 |
|
Üldjuhul seisneb maksuteate täitmine maksu tasumises haldusakti adressaadi poolt. Kui maksuteate täitmine on peatatud, siis ei pea isik ajal, mil peatamine kestab, maksuteadet täitma, s.t isikul ei ole maksuteate täitmise peatamise ajal kohustus maksu maksta. Sisuliselt lükkab maksuteate täitmise peatamine maksu tasumise tähtpäeva edasi. Isikut ei saa käsitada sel ajal ka maksuvõlglasena, olenemata sellest, kas vastava maksu tasumiseks algselt ettenähtud tähtpäev on saabunud või mitte.
Maksuteate täitmise peatamise ajal ei saa isikul olla ka kohustust intresse maksta, sest isikul ei ole sel ajal kohustust tasuda maksuteatega nõutud maksusummat ennast. Intressi maksmise kohustus on lahutamatult seotud kohustusega tasuda maksusumma. Maksuteate täitmise peatamine ei täidaks oma eesmärki, kui maksuteate täitmise peatamine ei avaldaks mõju intressi tasumise kohustusele. Seetõttu ei või isikut pidada maksuvõlglaseks ka intresside osas.
Kui maksuteate täitmise peatamise otsus tühistatakse või kui täitmise peatamine lõpeb vastava tähtpäeva saabumise tõttu, ent maksuteade jääb kehtima, siis mõjub täitmise peatamise äralangemine tagasiulatuvalt. See tähendab, et isikul tekib kohustus tasuda maksusumma ning maksta intresse tagasiulatuvalt, st alates sellest ajast, mis oli maksuteates ette nähtud.
Kuna maksuteate täitmise peatamise korral ei ole isikul kohustust maksu maksta ei põhimaksusumma ega ka intresside osas, siis ei saa teda pidada ka maksuvõlgnikuks. Sellest tulenevalt ei saa maksuhaldur maksuteate täitmine peatamise ajal avalikustada ka maksuvõlga, olenemata sellest, et algselt maksuotsuse täitmiseks määratud tähtpäev võib olla saabunud.
Maksuvõlgniku staatuse ja maksuvõla avalikustamise kartuses maksuvõla tasumiseks laenu võtmist ja maksusumma tasumist ei saa kolleegiumi hinnangul pidada niivõrd ebatavaliseks, et välistada selle ettenähtavus MTA poolt. Samuti on maksuteate peatamise ning maksuvõlgnikuna käsitamise regulatsiooni üheks eesmärgiks kaitsta isikut just maksuteatega kaasnevate ebameeldivate tagajärgede eest, sh maksuvõlgnikuna käsitamise eest. Kuna asjas on põhjusliku seose nõuded täidetud ja isik on kasutanud esialgse õiguskaitse vahendeid piisaval määral, siis kuuluvad laenu võtmiseks tehtud kulutused hüvitamisele.
|
| 3-3-1-68-09
|
Riigikohus |
30.11.2009 |
|
KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks on kuriteoga tekitatud kahju heastamine. KrMS § 202 lg 2 p-st 1 tuleneb, et tekitatud kahju hüvitamise kohustus pannakse kahtlustatavale või süüdistatavale tema nõusolekul. Kuigi nimetatud sätetes kasutatakse mõistet "kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine", on materiaalses mõttes käesoleval juhul tegemist tähtaegselt tasumata maksusumma tasumisega.
Maksukorralduse seaduse § 115 lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ei saa lõpetada intressikohustust. Selle kohustuse märkimata jätmine kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ei too kaasa "vabanemist" intressikohustusest. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ei ole aluseks intressivõla mahakandmiseks või kustutamiseks. Maksuhalduril puudus õiguspärane võimalus loobuda intressivõla sissenõudmisest.
Maksukorralduse seaduse sätetest, mis reguleerivad maksuhalduri ja maksukohustuslase kohustusi, ei saa järeldada, et maksuhaldur peab kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel taotlema kogu maksuvõla - nii tähtaegselt tasumata maksusumma kui ka intresside - kajastamist kuriteoga tekitatud kahjuna, mille hüvitamise kohustus pannakse kahtlustatavale või süüdistatavale. Kui nimetatud kahju ei hõlma kogu maksuvõlga, siis ei saa intressikohustuse täitmist panna maksukohustuslasele maksuotsusega. Maksukorralduse seaduses ja Kriminaalmenetluse seadustikus puuduvad sätted, mis näeksid ette võimaluse "vabastada" isik intressivõla tasumise kohustusest või keelaksid maksuhalduril nõuda selle võla tasumist.
|
| 3-3-1-75-09
|
Riigikohus |
04.12.2009 |
|
MKS § 40 lg 1 alusel saab juriidilise isiku seaduslik esindaja vastutada ainult kehtiva maksuvõla eest. Seda asjaolu kinnitab ka MKS § 41 lg 3, mille kohaselt MKS § 41 lõikes 1 nimetatud vastutus (maksualase kuriteo toime pannud isiku vastutus) ei lõpe maksukohustuse lõppemisega, kuid pärast maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilhagi esitamise teel.
Juriidilise isiku õigusvõime lõppemine on üks MKS § 31 lg 3 p-s 6 nimetatud "muudel seadusega sätestatud juhtudel" aset leidvatest maksukohustuse lõppemise alustest. Kuna õigusi ja kohustusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist kustutamine tema õiguste ja kohustuste, sh maksukohustuste lõppemist. Juriidilise isiku õigusvõime lõppemisel võivad jääda kehtima juriidilise isiku kohustuste täitmise tagamiseks eraõiguse sätete alusel antud mitteaktsessoorsed tagatised (vt lahendid asjades nr 3-2-1-78-00 ja 3-2-1-119-04), kuid MKS § 40 alusel tekkiv juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne ning lõpeb koos äriühingu õigusvõime lõppemisega.
Kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue haldusmenetluse seaduse § 60 lg-st 2 ja § 61 lg-st 2 tulenevalt vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Seda seisukohta kinnitab ka MKS § 114 lg 1. Nimetatud sätet tuleb mõista selliselt, et kui juriidilise isiku lõppemise hetkel ei ole maksuvõla eest vastutavale kolmandale isikule tehtud MKS § 96 alusel vastutusotsust, siis on maksukohustuse täitmine võimatu ja maksuvõlg tuleb tunnistada lootusetuks ja maha kanda.
Kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue haldusmenetluse seaduse § 60 lg-st 2 ja § 61 lg-st 2 tulenevalt vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Seda seisukohta kinnitab ka MKS § 114 lg 1. Nimetatud sätet tuleb mõista selliselt, et kui juriidilise isiku lõppemise hetkel ei ole maksuvõla eest vastutavale kolmandale isikule tehtud MKS § 96 alusel vastutusotsust, siis on maksukohustuse täitmine võimatu ja maksuvõlg tuleb tunnistada lootusetuks ja maha kanda.
Maksuhalduril on kehtiva õiguse kohaselt piisavalt võimalusi selgitada välja äriühingu maksuvõla eest vastutavad isikud ja teha neile vastutusotsus enne äriühingu registrist kustutamist. Juriidiliste isikute likvideerimist reguleerivad eraõiguse sätted välistavad üldjuhul juriidilise isiku registrist kustutamise maksuhalduri teadmata (ÄS § 59 lg 4, § 513 lg 3 ja § 519 lg 4 ning pankrotiseaduse § 29 ja 130).
|
| 3-3-1-48-10
|
Riigikohus |
25.04.2011 |
|
Maksuvõlg tekib hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse. See põhimõte kehtib ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega. Samuti ei mõjuta maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras seadusest tuleneva maksuvõla olemasolu, kuigi võib piirata maksuvõla sundtäitmist ja avalikustamist.
Õigusselguse huvides tuleks maksukohustusega seotud haldusakti täitmise peatamise korral alati täpsustada, millises osas toimub peatamine ja millised on maksuhalduri ja maksuvõlglase õigused ja kohustused haldusakti täitmise peatamise ajal (vt ka Riigikohtu 08.04.2004a määruse asjas nr 3-3-1-13-04 p-i 18).
Maksuotsusest tuleneva rahalise nõude sundtäitmine täitemenetluse korras ei ole lubatud kui maksuotsuse täitmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud. Samas on maksukohustuslasel õigus sellel ajal nõue täita vabatahtlikult. Sel juhul võtab maksuhaldur täitmise vastu ning võlalt intresside arvestamine lõpetatakse.
Maksuvõlg tekib hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse. See põhimõte kehtib ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega. Samuti ei mõjuta maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras seadusest tuleneva maksuvõla olemasolu, kuigi võib piirata maksuvõla sundtäitmist ja avalikustamist.
Õigusselguse huvides tuleks maksukohustusega seotud haldusakti täitmise peatamise korral alati täpsustada, millises osas toimub peatamine ja millised on maksuhalduri ja maksuvõlglase õigused ja kohustused haldusakti täitmise peatamise ajal (vt ka Riigikohtu 08.04.2004a määruse asjas nr 3-3-1-13-04 p-i 18).
Maksuvõla ajatamisega kaasnevad maksukohustuslasele soodsad tagajärjed, mida esialgne õiguskaitse ei võimalda. Esialgne õiguskaitse ei tohi halduskohtusse pöördunud isiku olukorda halvendada. Seetõttu peab maksuvõla ajatamine olema lubatud ka esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal. Maksukohustuslasel peab olema õigus esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal maksuvõla ajatamisel taotleda ka intresside vähendamist. Intressimäära vähendamine on maksuhalduri kaalutlusotsus.
Esialgse õiguskaitse tõttu pole haldusaktiga tuvastatud maksukohustust maksukohustuslaste registris kajastatud avaliku infona. See ei takista maksuvõla ajatamist, sest maksuhaldur ning maksukohustuslane on võlast teadlikud. Kui maksukohustuslane taotleb maksuvõla ajatamist, siis on maksuhalduril õigus ajatamise otsustamisel seada lisatingimusi.
Õigusselguse huvides tuleks maksukohustusega seotud haldusakti täitmise peatamise korral alati täpsustada, millises osas toimub peatamine ja millised on maksuhalduri ja maksuvõlglase õigused ja kohustused haldusakti täitmise peatamise ajal (vt ka Riigikohtu 08.04.2004a määruse asjas nr 3-3-1-13-04 p-i 18).
Riigikohtus üksnes ringkonnakohtu otsuse põhjenduste vaidlustamine on lubatav vaid erandjuhtudel. Kui koostoimes teiste põhjendustega on ringkonnakohtu otsuse põhjenduste vaidlustamisel eesmärgiks uue kohtuvaidluse vältimine, siis võib see olla piisavalt oluline, et pidada lubatavaks üksnes ringkonnakohtu otsuse põhjenduste vaidlustamist (vt Riigikohtu 11.12.2009 otsuse asjas nr 3-3-1-76-09 punkte 13 ja 18). Seejuures on oluline, et püütakse vältida samade menetlusosaliste vahel samast õigussuhtest tekkivat võimalikku uut vaidlust. Ringkonnakohtu otsuse motiivide vaidlustamine ei saa olla õigustatud, kui seda tehakse eesmärgiga hoida ära haldusorgani võimalikke tulevasi kohtuvaidlusi teiste isikutega.
Seaduses on sätestatud õiguslik alus kautsjoni riigituludesse arvamiseks üksnes juhul, kui kaebus või avaldus jäetakse rahuldamata või kui kassatsioonkaebust või määruskaebust või teistmisavaldust ei võetud menetlusse. Seetõttu tuleb kassatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamisel tagastada ka tasutud kautsjon.
Apellatsiooniastmes ei saa reeglina olla vajalikud ja põhjendatud menetluskulud suuremad kui esimese astme kohtus (vt Riigikohtu 30.11.2010 otsust kohtuasjas nr 3-3-1-63-10). Analoogselt apellatsiooniastmega ei saa reeglina ka kassatsiooniastme õigusabikulud olla suuremad kui apellatsiooniastmes (vt Riigikohtu 09.02.2011 otsust kohtuasjas nr 3-3-1-90-10).
Maksuvõla ajatamisega kaasnevad maksukohustuslasele soodsad tagajärjed, mida esialgne õiguskaitse ei võimalda. Esialgne õiguskaitse ei tohi halduskohtusse pöördunud isiku olukorda halvendada. Seetõttu peab maksuvõla ajatamine olema lubatud ka esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal. Maksukohustuslasel peab olema õigus esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal maksuvõla ajatamisel taotleda ka intresside vähendamist. Intressimäära vähendamine on maksuhalduri kaalutlusotsus.
Esialgse õiguskaitse tõttu pole haldusaktiga tuvastatud maksukohustust maksukohustuslaste registris kajastatud avaliku infona. See ei takista maksuvõla ajatamist, sest maksuhaldur ning maksukohustuslane on võlast teadlikud. Kui maksukohustuslane taotleb maksuvõla ajatamist, siis on maksuhalduril õigus ajatamise otsustamisel seada lisatingimusi.
Piirang, mille kohaselt kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvate maksude tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkinud maksuvõlga ei ajatata, ei laiene juhule kui maksusumma määrati maksuotsusega. Nimetatud piirang ei kohaldu järelkontrolli käigus määratud maksudele, vaid ainult tollivormistuse käigus tollideklaratsiooni alusel arvutatud maksukohustustele. Sellisel juhul on võlgnikul võimalik taotleda impordimaksu tasumise tähtaja edasilükkamist ühenduse tolliseadustikus sätestatud korras. Maksuotsusega määratud maksuvõla tasumisel võlgnikul selliseid võimalusi ei ole, mistõttu peab ta saama kasutada maksukorralduse seadusest tulenevat õigust taotleda maksuvõla tasumise ajatamist.
|
| 3-3-1-69-11
|
Riigikohus |
03.11.2011 |
|
TMS § 187 lg-ga 1 on täitemenetluse ette nähtud täiendav meede väljaspool täitemenetlust juhuks, kui võla sissenõudmine ei ole edukas või võib eeldada, et sissenõudmine ei oleks edukas. TMS § 187 lg 1 alusel esitatav tagasivõitmise nõue lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. Seejuures ei oma tähtsust, kas eelnenud täitemenetlus on toimunud avalik-õigusliku või eraõigusliku kohustuse täitmata jätmisest tekkinud võla sissenõudmiseks. Isiku võlg võib küll tuleneda avalik-õigusliku kohustuse täitmata jätmisest, kuid see ei muuda sissenõudja TMS § 187 lg-st 1 tulenevat õigust avalik-õiguslikuks.
TMS § 187 lg 1 alusel hagi esitamisega maakohtule ei rakendanud maksuhaldur avaliku võimu volitust RVastS § 1 lg 1 tähenduses, vaid täitis talle pandud avalikku ülesannet, kasutades selleks eraõiguslikku vahendit ning hagi esitades tegutses eraõiguslikus vormis. Maksuhaldur tegutses eraõiguslikus vormis ka kõiki hagimenetluses lubatud toiminguid tehes. Samuti on tsiviilkohtumenetluses ette nähtud iseseisev alus hagi tagamisest teisele poole tekkinud kahju hüvitamiseks. pädevusse ei kuulu eraõigussuhtes kahju hüvitamise vaidluste lahendamine, kuna vastav pädevus on maakohtutel.
Kui maksuhalduri poolt maksuvõlgade sissenõudmiseks tehtavad MKS § 130 lg-s 1 sätestatud toiminguid tulemusi ei anna, siis
võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole maksuvõla sissenõudmiseks. Sellega on
ammendatud maksukorralduse seadusest tulenevad maksuhalduri avalik-õiguslikud vahendid maksuvõla sissenõudmisel. Täitemenetluse seadustik ei sätesta erisusi üldisest menetluskorrast maksukohustuse kohta antud maksuhalduri haldusakti täitmisel. Seega toimub maksuvõla sissenõudmine täitemenetluse üldkorras ning maksuhalduril ei ole täitemenetluses eristaatust.
|
| 3-3-1-48-13
|
Riigikohus |
19.11.2013 |
|
Maksuhalduril ei saa tekkida põhjendatud kahtlust kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmise võimalikkuses üksnes maksuotsusega määratava võimaliku rahanõude suuruse tõttu. Samuti ei tähenda hiljem võltsarveteks osutuvate arvete kajastamine raamatupidamises automaatselt, et maksukohustuslane on pahatahtlik. Maksupettuses osalemine või teadmine, et müüja pole tegelik müüja, tuleb maksuotsuses tuvastada.
Haldustoiminguks loa andmise menetluses maksuhaldur alles kogub tõendeid ja tulevase maksuotsuse/vastutusotsuse faktiline ja õiguslik alus pole veel teada. Loa taotlemise hetkeks pole maksuhaldur veel jõudnud koguda piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid maksukohustuslase osalemist maksupettuses või seda, et ta teadis, et müüjad pole tegelikud müüjad. Loa taotlemise staadiumis piisab põhjendatud kahtluse loomiseks sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid.
MKS § 1361 kohaldamisel ei ole oluline äriühingu tegevuse jätkusuutlikkuse hindamine, eriti tegevust alustavate äriühingute puhul. MKS § 1361 eesmärgiks ei ole alustavate äriühingute tagastusnõuete blokeerimine.
Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem kui esialgu leiti, tuleb MKS §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust.
HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega arvestatakse halduskohtumenetluses asjaolude muutumist menetluse ajal.
Käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlus viiakse läbi üksikjuhtumi kontrolli menetlusena. Seega tagastusnõude tuvastamismenetlus on üksikjuhtumi kontrolli menetlus, mille raames on maksuhalduril õigus MKS § 59 lg-le 1 tuginedes koguda tõendeid ja juhindudes MKS § 59 lg-st 2 kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente.
|
| 3-3-1-75-13
|
Riigikohus |
26.02.2014 |
|
Sõiduki käsutamise keelumärke kandmine liiklusregistrisse kitsendab sõiduki omaniku õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused omandile sätestab seadus (PS § 32). MKS § 1361 saab kohaldada maksumenetluses maksukohustuslase vastu esitatavatele nõuetele. Sellel alusel ei tohi anda maksuhaldurile luba menetlusvälise isiku vara suhtes täitetoimingut sooritada (otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 45).
Käsutamise keelumärke tõttu ei ole võimalik muuta sõiduki andmeid liiklusregistris. Seadusandja on andnud mõnedel juhtudel liiklusregistri andmetele õigusliku tähenduse, mistõttu võib keelumärke seadmine riivata sõiduki omaniku õigusi.
Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1 esimene lause). Menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei takista tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna ning selle väljamõistmist vastustajalt.
Sõiduki käsutamise keelumärke kandmine liiklusregistrisse kitsendab sõiduki omaniku õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused omandile sätestab seadus (PS § 32). MKS § 1361 saab kohaldada maksumenetluses maksukohustuslase vastu esitatavatele nõuetele. Sellel alusel ei tohi anda maksuhaldurile luba menetlusvälise isiku vara suhtes täitetoimingut sooritada (otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 45).
Täitetoiminguks loa andmise menetluses võib olla vajalik tegutseda kiiresti või piiratud teabe alusel, kuid see ei anna õiguslikku alust teha MKS § 130 lg s 1 sätestatud täitetoiminguid maksumenetlusvälise isiku vara suhtes.
Täitetoiminguks loa andmise menetluses võib olla vajalik tegutseda kiiresti või piiratud teabe alusel, kuid see ei anna õiguslikku alust teha MKS § 130 lg s 1 sätestatud täitetoiminguid maksumenetlusvälise isiku vara suhtes.
|
Facebook
Twitter