https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1337| Näitan: 61 - 80

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-3-1-97 PDF Riigikohus 07.03.1997

Põhiseaduse rakendamise seadus ei omistanud Põhiseadusele tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa enne Põhiseaduse jõustumist antud halduse üksikakti vaidlustamisel tunnistada põhiseadusevastaseks halduse üldakti, mis oli vaidlustatud üksikakti andmise aluseks.

3-3-3-2-97 PDF Riigikohus 09.05.1997

HKS § 36 lg. 1 p. 2 kohaselt tuleb kohtuotsus igal juhul tühistada, kui see on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste suhtes.

3-3-1-3-98 PDF Riigikohus 06.02.1998

25. aprillist 1997. a. kehtib Täitemenetluse seadustiku § 77 lg. 2 redaktsioonis, mille kohaselt kaebused täitevosakonna juhataja otsuse peale vaadatakse läbi selle maa- ja linnakohtu poolt, kus täitevosakond asub. Seega ei kuulu alates 25. aprillist 1997. a. kaebused täituri peale lahendamisele halduskohtus.

3-3-1-6-98 PDF Riigikohus 06.03.1998

Kohaliku omavalitsuse korraldus, millega tunnistati eluruum tööandja eluruumiks, võib rikkuda korteriühistu õigusi sellega, et ühistule pannakse kohustused vale subjekti, s.o. ühistu vale liikme ees.


Kui korteriühistu liikmeks on eluruumi erastamise kohustatud subjekt, siis omab korteriühistule tähtsust asjaolu, kas see subjekt kui ühistu liige on seaduspärane või mitte. Kohaliku omavalitsuse korraldus, millega tunnistati eluruum tööandja eluruumiks, võib rikkuda korteriühistu õigusi sellega, et ühistule pannakse kohustused vale subjekti, s.o. ühistu vale liikme ees.

3-3-1-9-98 PDF Riigikohus 13.03.1998

Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 kohaselt võib linna ja valla omavalitsuse volikogu kindlaks määrata eluruumid, mida mõjuval põhjusel ei erastata. Selle seaduse mõttest ja §-s 2 lg. 1 sätestatud eluruumide erastamise eesmärgist tuleneb, et eluruumi mitteerastamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla näiteks soov müüa eluruum mitte Eluruumide erastamise seaduse §-de 4 ja 5 alusel ja neis paragrahvides nimetatud isikutele, vaid teistele isikutele või mõnele konkreetsele isikule. Halduskohus on pädev kontrollima, kas eluruumi mitteerastamise põhjus on seaduslik. Eluruumi mitteerastamise mõjuv põhjus on seaduslik siis, kui see põhjus on tingitud faktilistest asjaoludest, näiteks elamu lammutamisest kvartali rekonstrueerimise projekti alusel.


Kvartali rekonstrueerimine on haldusorgani planeerimisotsustus. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle.

3-3-1-11-98 PDF Riigikohus 13.03.1998

Ravikindlustushüvitise maksmine on avalik-õiguslik ülesanne. Haigekassa direktori keeldumine kanda aktsiaseltsi arvele ravikindlustushüvitise maksmiseks vajalikku raha on samuti avalik-õigusliku iseloomuga. Sellisest keeldumisest tulenev vaidlus on HKS §-s 4 lg. 2 nimetatud avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

3-3-1-12-98 PDF Riigikohus 10.04.1998

Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse §-st 3 lg. 1, mille kohaselt loetakse korter omandireformi objektiks ning tagastatakse endise korteriühingu liikme või tema pärijate omandusse või kompenseeritakse neile selle maksumus siis, kui see korter oli korteriühingu liikme omanduses või osamaksu alusel kasutuses, ei tulene, et vara võõrandamise ajaks pidi tasutud olema kogu osamaks.


Kui ringkonnakohus pole kohtuotsuse põhjendavas osas märkinud, miks ta osa olulisi tõendeid tagasi lükkas, siis pole ringkonnakohtu otsus kooskõlas TsKS §-ga 232 lg. 4.

3-3-1-14-98 PDF Riigikohus 13.04.1998

Haldussunni rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse printsiipi, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus.


Maksukorralduse seadusest ei tulene, et kolmandale isikule MKS § 20 lg. 1 alusel tehtud ettekirjutuse aluseks peaks olema maksuõiguserikkumine. Samuti ei tulene seadusest, et kolmandale isikule tehtud ettekirjutuse aluseks peaks olema konkreetse maksumaksja kontrollimine.

MKS § 20 lg. 1 alusel kolmandale isikule tehtav ettekirjutus on olemuslikult erinev võrreldes sellise ettekirjutusega, mis tehakse maksumaksjale või maksu kinnipidajale. Maksukorralduse seaduse §-s 15 lg. 1 sätestatud nõuded ettekirjutusele laienevad aga ka MKS § 20 lg. 1 alusel tehtud ettekirjutusele

Kolmandale isikule tehtud ettekirjutuses tuleb osundada ka põhjustele, miks nõutakse teavet kolmandalt isikult; isikule või isikute grupile, keda kontrollitakse; millise maksu tasumise õigsust kontrollitakse ja maksukohustuse õiguslikule alusele.

Kuna Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 1 seostatakse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse vaidlustamisega maksuhalduri keskasutuses, siis tähendaks laiendavale tõlgendusele vastupidine seisukoht kaebeõiguse piiramist Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et laiendavale tõlgendusele vastupidise seisukoha alusel ei oleks Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel üldse võimalik ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine.


Kuna Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 1 seostatakse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse vaidlustamisega maksuhalduri keskasutuses, siis tähendaks laiendavale tõlgendusele vastupidine seisukoht kaebeõiguse piiramist Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et laiendavale tõlgendusele vastupidise seisukoha alusel ei oleks Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel üldse võimalik ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine.

Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 2 sätestatud kohtu volitus teha maksuhaldurile ettekirjutus endise olukorra taastamiseks seondub seaduse mõttest tulenevalt kaebuse esitaja taotlusega kõrvaldada kehtetuks tunnistatud ettekirjutuse täitmisest tekkinud ebasoovitavad tagajärjed. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, siis ei ole kohtu ettekirjutuse tegemata jätmine iseenesest kohtuotsuse tühistamise aluseks.


Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 2 sätestatud kohtu volitus teha maksuhaldurile ettekirjutus endise olukorra taastamiseks seondub seaduse mõttest tulenevalt kaebuse esitaja taotlusega kõrvaldada kehtetuks tunnistatud ettekirjutuse täitmisest tekkinud ebasoovitavad tagajärjed. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, siis ei ole kohtu ettekirjutuse tegemata jätmine iseenesest kohtuotsuse tühistamise aluseks.


Maksukorralduse seaduse mõttest tuleneb, et ärisaladus ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Vastupidine seisukoht tähendaks, et riiklik järelevalve maksude tasumise üle muutub ebaefektiivseks.


Registriandmete saladuse hoidmine ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet.

Haldussunni rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse printsiipi, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus.

3-3-1-18-98 PDF Riigikohus 08.05.1998

Ebaõiged andmed riigi rahvastiku kohta peetavas registris võivad põhjustada isiku õiguste ja vabaduste rikkumist. Kui registris on isiku kohta ebaõiged, mittevajalikud, puudulikud või aegunud andmed ja neid keeldutakse parandamast, siis on tegemist isiku õiguste rikkumisega. Ebaseaduslike andmete kandmine registrisse on seadusevastane.

3-3-1-19-98 PDF Riigikohus 19.06.1998

Kui tagastatud majas elav üürnik pöördus ÕVVTK keskkomisjoni poole ning tema kaebuse alusel võttis keskkomisjon vastu otsuse, milles on ÕVVTK kohalikule komisjonile tehtud ettepanek tühistada kaevatav otsus, siis on ekslik kaebuse esitaja järeldus, et tal ei ole õigust pöörduda halduskohtusse enne, kui kohalik komisjon on teinud asjas otsuse. Kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaja rikkumist sellise eksituse tõttu tuleb aga lugeda kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.

3-3-1-20-98 PDF Riigikohus 19.06.1998

Kui haldusakti motiveerimiseks on esitatud üksnes asjasse mittepuutuvad või üksteist välistavad väited, siis on selline haldusakt motiveerimata.


Käibemaksuseaduses ei reguleerita turuhinna kindlakstegemise korda. Seetõttu on maksuametil õigus ise valida turuhinna kindlakstegemiseks sobiv metoodika.

Käibemaksukohustuslane peab kauba võõrandamisel selle harilikust väärtusest madalama hinnaga koguma, säilitama ja vajadusel maksuametile esitama tõendid põhjuste kohta, miks on konkreetsel juhul kauba hind harilikust hinnast madalam. Sõiduautode müügi korral saab selliste tõenditega kinnitada näiteks sõiduauto avariilisusest tingitud harilikust madalamat hinda.


TsKS § 170 lg. 2 kohaselt arutatakse asja sama kohtukoosseisuga. See paragrahv asub TsKS 25. peatükis "Kohtuistung". Eelmenetlust sätestab TsKS 24. peatükk. Asja arutamine TsKS § 170 lg. 2 mõttes ei ole eelmenetluse staadiumis otsustuse tegemine.

3-3-1-24-98 PDF Riigikohus 18.09.1998

HKS §-de 5 lg. 1 ja 8 lg. 1 p. 4 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste rikkumine ning kaebaja peab kaebuses märkima põhjused, miks ta loeb õigusakti oma õigusi rikkuvaks. Kaebuses peab olema osundatud õigusaktile, millega on vastuolus kaevatud haldusakt. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab halduskohtunik tulenevalt HKS §-st 9 lg. 1 p. 1 kontrollima, kas see nõue on täidetud. Kui halduskohtunik leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta HKS § 10 lg. 1 alusel kaebuse käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-päevase tähtaja. Vastavalt HKS §-le 10 lg. 2 tagastab halduskohtunik kaebuse esitajale kaebuse oma määrusega vaid juhul, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ja kaebuse läbivaatamine ei ole seetõttu võimalik.


HKS § 3 lg. 1 p. 1 mõtte kohaselt on õigusakt dokument, mis loob kellelegi õigusi või paneb kohustusi. Maavanema korraldus on HKS § 3 lg. 1 p. 1 tähenduses õigusakt. Halduskohtul pole õigust keelduda võtta menetlusse kaebust maavanema korralduse peale, millega jäeti rahuldama maa enampakkumisel osalejate protest maa enampakkumise läbiviimise kohta, põhjusel, et halduskohtu menetluses on nimetatud isikute kaebus maavanema korraldusele, millega kinnitati maa enampakkumise tulemused. Selline keeldumine on Põhiseaduse §-s 15 lg. 1 ja HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõiguse rikkumine.

3-3-1-25-98 PDF Riigikohus 25.09.1998

Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole säilinud sama paragrahvi 8. lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul. ORAS § 12 lg. 10 sätestab, et käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud objektide hindamisel ei arvestata pärast Omandireformi aluste seaduse jõustumist tehtud parandusi ja uuendusi. ORAS jõustus 20. juunil 1991. a. Seega ei saa elamu endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemisel arvestada pärast 20. juunit 1991. a. elamule tehtud parandusi ja uuendusi.


HKS § 14 lg. 3 kohaselt ei ole ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.

3-3-1-30-98 PDF Riigikohus 09.10.1998

Kohus peab kaebuse rahuldamise korral kohtukulude taotluse läbivaatamisel HKS § 69 lg. 1 alusel hindama esitatud kirjalikke tõendeid kantud kohtukulude kohta ja kontrollima, kas tõendid vastavad kantud kohtukuludele antud asjas. Kohus peab põhjendama kohtuotsuses, lähtudes kohtukulude koosseisust, mis põhjusel taotlus ühe või teise kohtukulude liigi väljamõistmiseks jäetakse rahuldamata.

3-3-1-31-98 PDF Riigikohus 02.10.1998

Kaebuse osalise rahuldamise korral puudub alus kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse esitaja kasuks ka kaebuse rahuldamata osa arvelt. HKS §-s 69 lg. 1 sätestatud "kõigi kohtukulude" all tuleb mõista kohtukulude liike. Kohus võib kohtukulud välja mõista proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga.

3-3-1-33-98 PDF Riigikohus 30.10.1998

Halduskohtu pädevus tühistada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused Vabariigi Valimiskomisjoni protesti alusel on kooskõlas Põhiseadusega.

3-3-1-35-98 PDF Riigikohus 11.12.1998

Kui valla- või linnavalitsuse korraldus, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, on asjaosalisele saatmata, siis tuleb kohtusse pöördumise tähtaja arvutamiseks kindlaks määrata päev, mil isik sai teada või pidi teada saama sellest korraldusest.

3-3-1-36-98 PDF Riigikohus 11.12.1998

Kui isik pole tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusega rahul ja vaidlusaluseks on asjaolud, mida peab Patendiamet kontrollima leiutise kandmisel riiklikku kasulike mudelite registrisse, siis on isikul õigus pöörduda HKS §-de 3 lg. 1 ja 4 lg. 1 p. 1 alusel kaebusega halduskohtusse.


Kui tööstusomandi apellatsioonikomisjon on jätnud Patendiameti otsusele esitatud kaebuse rahuldamata, võib vastavalt HKS §-le 5 lg. 1 halduskohtule esitatava kaebuse esemeks olla Patendiameti otsus. Seepärast võib kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale esitada samaaegselt halduskohtunikule kaebuse ka Patendiameti otsuse peale.


Tööstusomandit reguleerivad eriseadused - Kaubamärgiseadus, Patendiseadus, Kasuliku mudeli seadus ja Tööstusdisaini kaitse seadus - määravad kindlaks, mida peab Patendiamet registreerimistaotluste läbivaatamisel kontrollima. Kasuliku mudeli seaduse § 21 lg. 1 kohaselt peab Patendiamet registreerimistaotluse menetlemisel kontrollima registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu, leiutise objekti ja leiutise ühtsust.

3-3-1-37-98 PDF Riigikohus 11.12.1998

Halduskohus võib kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmisel määrata HKS § 72 lg. 5 alusel rahatrahvi. Kui isik, kellele trahv määrati, ei tasu seda kehtestatud tähtajaks vabatahtlikult, saadab kohus HKS § 73 lg. 4 alusel trahvisumma sissenõudmise otsuse sundkorras täitmisele Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Rahatrahvi sissenõudmise korra sätestab TMS § 79.

3-3-3-1-98 PDF Riigikohus 27.03.1998

Kui kohtuotsuse põhjendavast osast ei selgu, miks halduskohus rahuldas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks osaliselt, siis kuulub kohtuotsus selles osas tühistamisele.

Kokku: 1337| Näitan: 61 - 80

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json