3-3-1-10-08
|
Riigikohus |
21.04.2008 |
|
Konkreetse ettevõtja puhul sõltub tema FIE-na tegutsetud perioodi arvamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku soodusstaaži hulka sellest, kas tema töötamine tervist kahjustavates tingimustes on seaduses sätestatud ulatuses tõendatud. Seejuures ei tohi FIE sattuda töötajast soodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks otsesele tootmistegevusele ka muid kohustusi, mis ei eelda kokkupuudet tervist kahjustavate mõjuritega. Samuti ei tohi FIE sattuda töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita.
Töötaja ja FIE võimalused tõendada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalikus ulatuses töötamist tervist kahjustavates tingimustes on erinevad. Seejuures võivad tõendid iga üksikjuhtumi asjaoludest sõltuvalt olla väga erinevad. FIE tegevuse tõendamiseks võib olla muu hulgas asjakohane kasutada ekspertiisi või asjatundjate arvamusi, et näiteks tooraine ja toodangu mahu ning tehnoloogia pinnalt tuvastada tootmiseks kulunud aeg. Samuti on võimalik kasutada maksuhaldurilt saadavaid andmeid (näiteks ettevõtja tulu ja käibe kohta).
Arvestades soodustingimustel vanaduspensioni maksmise eesmärki (kompenseerida pikaajaline kokkupuude kahjulike mõjuritega), ei saa pelgalt minimaalse sotsiaalmaksukohustuse täitmine FIE-na tegutsedes tagada selle perioodi arvestamist soodustingimustel pensionistaaži hulka. Sotsiaalmaksu tasumine FIE-na tagab vaid selle perioodi arvessevõtmise üldise pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramisel.
Konkreetse ettevõtja puhul sõltub tema FIE-na tegutsetud perioodi arvamine soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku soodusstaaži hulka sellest, kas tema töötamine tervist kahjustavates tingimustes on seaduses sätestatud ulatuses tõendatud. Seejuures ei tohi FIE sattuda töötajast soodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et tema tööaja üle ei peeta arvestust või seetõttu, et iseseisva ettevõtjana on tal lisaks otsesele tootmistegevusele ka muid kohustusi, mis ei eelda kokkupuudet tervist kahjustavate mõjuritega. Samuti ei tohi FIE sattuda töötajast halvemasse olukorda ainult seetõttu, et tema tööaega ei reguleerita ega kontrollita.
|
| 3-3-1-53-09
|
Riigikohus |
16.11.2009 |
|
Pensioni taotlemise päeva kindlaksmääramist reguleerib RPKS § 31 lg 3. Ka soodustingimustel vanaduspensionide seadus sisaldab pensioni määramise iseseisvat regulatsiooni, kuid see on napp ega lahendada ammendavalt kõiki pensioni määramisega seonduvaid küsimusi. Seega tuleb ka soodustingimustel vanaduspensioni määramisel lähtuda RPKS § 31 lg-st 3. Pensioni määramisel tuleb silmas pidada ka SVPS §-i 4, mille kohaselt soodustingimustel vanaduspensioni määratakse ja makstakse pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist. Sellele tööle tagasipöördumisel sooduspensioni maksmine peatatakse.
Kui esitatud dokumendid pole haldusorgani jaoks pensioni määramiseks piisavad, peab ta täitma haldusmenetlusele iseloomulikku abistamis- ja selgitamiskohustust. Selgitamiskohustuse sisu üldisemalt avab HMS § 36, milles ette nähtud selgitamise võimalused pole aga sätestatud ammendavalt ega välista menetluse omapärast ja eesmärgist tulenevalt teist liiki nõuandeid või selgitusi. Selgitamis- ja abistamiskohustuse näeb ette ka RPKS § 31 lg 6, mille kohaselt elukohajärgne pensioniamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. Nendest sätetest tulenevalt on pensioniamet lisaks täiendavate dokumentide väljanõudmisele kohustatud ka selgitama, et dokumentide puudumisel on pensionistaaži tõendamiseks võimalik tunnistajaid üle kuulata ning juhatama isikut selleks vajaliku kohtumenetluse juurde.
Haldusmenetluse seaduses ettenähtust piiratumate tõendamisvõimaluste sätestamine haldusmenetluse eriliigi jaoks on võimalik. See võib olla põhjendatud ka pensionistaaži tuvastamise menetluses arvestades pensioni määramise menetluse eripära ning eesmärki (riiklike sotsiaalkindlustuse vahendite õiguspärane jaotamine). Pensionistaaži tõendamiseks tunnistajate ütlustele tuginev oluliste asjaolude tuvastamine üksnes kohtumenetluses on õigustatud pensioni määramise menetluse olemust arvestades ka seetõttu, et kohtumenetluse normidega on haldusmenetlusega võrreldes paremini tagatud tunnistajatelt tõeste ütluste saamine. Karistusseadustiku § 320 kohaselt on teadvalt valeütluste andmine kriminaliseeritud vaid kohtumenetlustes.
Riigikohtu praktikast (18.10.2004 määrus asjas nr 3-2-4-2-04, 29.10.2003 määrus asjas nr 3-2-1-104-03 ning 11.11.2003 määrus asjas 3-2-1-105-03) tuleneb, et riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Viidatud lahendites pole Riigikohus lahendanud küsimust, kas pensionistaaži kindlaksmääramiseks vajaliku asjaolu tuvastamine tunnistajate ütluste alusel saab toimuda haldusmenetluses. Samuti ei puudutatud neis lahendites olukorda, kus soovitakse tuvastada asjaolusid perioodi kohta, mil toimus pensionikindlustusstaaži arvestamine. Nende lahenditega määratleti vaid, milline kohus on pädev sellist taotlust lahendama, kui isik on staaži tõendamiseks vajaliku fakti tuvastamiseks juba kohtusse pöördunud.
|
| 3-3-1-54-09
|
Riigikohus |
14.10.2009 |
|
Seadusandja on õigustatud piiritlema isikute ringi, kelle vahel jaotatakse riigieelarvelisi pensionikindlustuse vahendeid, kuid sotsiaalsete õiguste sfääris jaotatavate hüvede andmist ei tohi piirata kriteeriumitega, mis rikuksid võrdse kohtlemise nõuet (vt ka Riigikohtu 21.01.2004 otsus asjas nr 3-4-1-7-03).
RPKS § 10 lg 1 p 3 (aga ka p-de 1 ja 2) ning RPKS § 28 lg 2 p 12 eesmärgiks on väärtustada laste kasvatamist, aidata saavutada pensioni saamiseks vajaliku miinimumnõude (15 aastat) täitmist laste kasvatamise tõttu mittetöötanud isikul või pikendada pensionistaaži, mõjutades seeläbi pensioni suurust. Nimetatud eesmärke silmas pidades on põhjendatud RPKS § 10 lg 1 p 3 ning RPKS § 28 lg 2 p 12 tõlgendus, mille kohaselt on nende sätete kohaldamise eeldused täidetud ka siis, kui vähemalt osa minimaalselt nõutavast ajast kasvatati last (lapsi) võõrasvanemana (lapse vanemaga abielus olles), kuid osa aega lapse vanemaga mitte abielus olles, st kasuvanemana.
|
| 3-3-1-87-09
|
Riigikohus |
09.02.2010 |
|
Üldjuhul pole RPKS § 10 lg 1 p 1 (aga ka p-de 2 ja 3) kohaldamisel oluline, kas hooldaja samal ajal töötab või mitte. Kui isikul on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutava pikkusega staaž ja ta on lapsi (või last) kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, on tal õigus saada pensioni RPKS § 10 lg 1 p 1 alusel.
SOS Lastekülas samaaegselt nii töölepingu kui laste perekonnas hooldamise lepingu alusel tegutsenud ema puhul olid hooldamine ja töötamine kokkulangevad tegevused. Selliste isikute RPKS § 10 lg 1 p 1 (ka punktide 2 ja 3) mõttes hooldajana käsitamine looks pensioneerimisel ebavõrdse olukorra võrreldes nende töölepingu alusel SOS Lasteküla emana töötanud isikutega, kes sotsiaalhoolekandeteenuse teistsuguse rahastamismudeli tõttu enam peres hooldamise lepingute alusel ei tegutsenud, kuid täitsid sisult samasuguseid tööülesandeid.
Soodustus pensioni saamisel olukorras, kus perekonnas hooldamise kohustused langevad kokku töökohustustega ning isikule laienevad töölepingulisest suhtest tulenevad sotsiaalsed garantiid (sh lisandub pensionistaaž) ei ole põhjendatud.
|
| 3-3-1-96-09
|
Riigikohus |
03.03.2010 |
|
Kui vaieldakse selle üle, kas isik on töötanud soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks tervistkahjustavates või rasketes töötingimustes täistööajaga võrdse aja jooksul, tuleks vajadusel kasutada ekspertiisi või asjatundjate arvamusi ( vt Riigikohtu 21.04.2008 otsust haldusasjas nr 3-3-1-10-08). Pensionisoodustuste saamiseks vajaliku erialaspetsiifilise asjaolu tuvastamisel ei ole piisav, kui kohus lähtub vaid kaebaja seletustest ning ei hangi tõendeid, mis väljendavad valdkonna asjatundja erialateadmistel põhinevaid seisukohti.
|
| 3-3-1-13-14
|
Riigikohus |
03.04.2014 |
|
Eraõigusliku tööandja antud teabel, et isikule määratavat pensioni on edaspidi võimalik ümber arvutada, ei saa olla avalik-õiguslikku tähendust ning see ei saa tingida pensioni ümberarvutamist seaduses sätestatust erinevalt. (p 12)
SVPS § 41 järgi ei suurendata soodustingimustel vanaduspensioni pärast selle pensioni määramist omandatud soodusstaaži alusel. Riigikohus asus asjas nr 3-4-1-32-13 seisukohale, et SVPS § 41 on põhiseaduspärane ning ei põhjusta isikute ebaproportsionaalselt erinevat kohtlemist ega riku isikute õiguspärast ootust. Pärast SVPS § 41 jõustumist (01.04.2000) esitatud taotluse, arvestada töötamise jätkamisel kujunenud staaž isiku soodustingimustel pensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka, rahuldamiseks pole alust. (p-d 9–10, 12)
|
| 3-17-1108/28
|
Riigikohtu halduskolleegium |
27.02.2019 |
|
Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 206 “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta” loeteludes tuleb eristada töid ja ametikohti, mille puhul soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks on see, et isik töötab ise 3. ohuklassi kahjulike ainetega, nendest töödest ja ametikohtadest, mille puhul eelduseks on ainuüksi tervistkahjustavas töökeskkonnas viibimine (vt loetelu nr 2 osa III „Metallurgia“ punkt 2 ja osa IV „Keemiatööstus“ punkti B alapunkt 1). (p 10)
SVPS § 1 mõistes tähendab täistööaja ulatuses töötamine seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. (p 11)
Puittoodete viimistleja töö puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks see, et isik töötas ise 3. ohuklassi kahjulike ainetega (vt loetelu nr 2 osa XII punkti 5 alapunkt 2, erialakood 16314), kasutades neid kogu viimistlusprotsessi käigus. (p-d 10 ja 11)
|
Facebook
Twitter