Kohtulahendite liigitus

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Märksõnad kuni 2012
• ->
• Õiguse üldprintsiibid
• ->
• õigusaktide avaldamise kohustus
• ->
• salajase õiguse keeld (§ 3 lg 2 teine lause)

Rahvahääletuse seadus on avaldatud Riigi Teatajas, mis on igaühele nii paberkandjal kui elektrooniliselt kättesaadav. Valimiskomisjonide ülesandeks ei ole iga hääletaja seadusega tutvustamine ega kaebuste esitamise korra selgitamine. Kaebajal oli võimalus rahvahääletust korraldavate õigusaktidega tutvuda. (p 9)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Valimiskaebused
• ->
• kaebuse esitamise tähtaeg

Kui Riigikohus on Riigikogu otsuse peale esitatud kaebuse tähtaja juba ennistamata jätnud, puudub kohtul võimalus kaebaja samasisulist kaebust teistkordselt läbi vaadata. (p 13)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Valimiskaebused

Menetlusseadus ei anna kaebajale võimalust täiendada Riigikohtule esitatud kaebust. Seetõttu jätab Riigikohus kaebuse täienduses esitatud väited ja taotlused tähelepanuta. (p 8) Valimiste jaoskonnakomisjoni tegevusetust korra tagamisel hääletamisruumis saab vaidlustada maakonna valimiskomisjonis. Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 12)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Märksõnad kuni 2012
• ->
• Institutsionaalsed küsimused
• ->
• kohtuvõim
• ->
• menetlus

Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 12)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Märksõnad kuni 2012
• ->
• Põhiõigused ja -vabadused
• ->
• kodaniku- ja poliitilised õigused
• ->
• valimisõigused
• ->
• hääletamisõigus

Isiku subjektiivset hääleõigust ei rikutud, kui ta sai rahvahääletusel hääletada, kuigi tal ei võimaldatud tõendada oma isikut Eesti Kodanike Komitee väljastatud isikutunnistusega. (p 8) Kui isik sai rahvahääletusel oma subjektiivset hääleõigust realiseerida, puudub Riigikohtul alus hinnata Vabariigi Valimiskomisjoni õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. (p 12)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Valimiskaebused

Kui isik sai rahvahääletusel oma subjektiivset hääleõigust realiseerida, puudub Riigikohtul alus hinnata Vabariigi Valimiskomisjoni õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. (p 9) Vabariigi Valimiskomisjoni poolt isikule saadetud teatest tema kaebuse läbivaatamise aja ja koha kohta ei tulene kaebuse esitajale mingeid kohustusi. Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on õigustloova akti säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 12)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
• ->
• Konkreetne normikontroll
• ->
• Asjassepuutuvus

Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on õigustloova akti säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 12)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Märksõnad kuni 2012
• ->
• Institutsionaalsed küsimused
• ->
• valimised ja rahvahääletus
• ->
• hääletamine
• ->
• isiku tõendamine

Isiku subjektiivset hääleõigust ei rikutud, kui ta sai rahvahääletusel hääletada, kuigi tal ei võimaldatud tõendada oma isikut Eesti Kodanike Komitee väljastatud isikutunnistusega. (p 8)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Märksõnad kuni 2012
• ->
• Institutsionaalsed küsimused
• ->
• kohtuvõim
• ->
• menetlus

Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 13)