III-4/1-1/93
|
Riigikohus |
22.06.1993 |
|
Riigipitsati hoidmine riigisekretäri käes ei alluta Vabariigi Presidenti riigisekretäri kaudu Vabariigi Valitsuse kontrollile. Põhiseaduse § 87 p 3 kohaselt korraldab valitsus muuhulgas ka presidendi aktide täitmist. Eristada tuleb presidendi otsust ja selle täitmiseks ettevõetavat korraldavat tegevust.
|
| III-4/1-4/93
|
Riigikohus |
04.11.1993 |
|
Haldusvaidluse kohtueelse lahendamise andmine samale haldusorganile, kelle tegevuse peale kaebus esitatu, ei vasta põhiseaduse § 13 lg-le 2.
Kohtuniku loa olemasolu ei muuda maksude tasumisest kõrvalehoidmise vältimise eesmärgil võõrasse valdusse sisenemise ning kommunikatsioonisaladuse rikkumist põhiseaduslikuks, kui see õiguste ja vabaduste piiramine põhineb maksuhalduri arvamusel, mitte põhiseaduse §-des 33 ja 43 nimetatud sekkumist õigustavate asjaolude faktilisel esinemisel.
Haldus-vaidluse kohtueelse lahendamise andmine samale haldusorganile, kelle tegevuse peale kaebus esitati, ei vasta põhiseaduse § 13 lg-le 2.
Kuna kohalikud omavalitsused tegutsevad põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt seaduste alusel, siis ei saa Riigikogu oma seadusandlikke volitusi kohalike omavalituste tegevuse reguleerimise alal ministrile delegeerida.
Kui lihtseaduse sätted eeldavad konstitutsioonilise seaduse muutmist, siis on selle lihtseaduse vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
|
| III-4/1-1/94
|
Riigikohus |
12.01.1994 |
|
Õigusi ja vabadusi võib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise konkreetsed juhud ja üksikasjaline kord tulnuks kehtestada seadusega. Seda, mida põhiseaduse järgi on õigustatud või kohustatud tegema seadusandja, ei saa edasi delegeerida täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrollivõimaluse tingimusel. Ebapiisav regulatsioon põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamisel ei kaitse igaüht riigivõimu omavoli eest (põhiseaduse § 13 lg 2).
|
| III-4/1-2/94
|
Riigikohus |
12.01.1994 |
|
Põhiseadus välistab võimaluse kehtestada põhiõiguste ja vabaduste piiranguid seadusest allpoolseisvate õigusaktidega. Täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste õigusaktidega.
|
| III-4/1-4/94
|
Riigikohus |
13.06.1994 |
|
Riigikogu esimehele ja peaministrile eelotsustuse tegemise õiguse andmine selle kohta, kas esinevad asjaolud, mis tingivad Vabariigi Presidendi seadluse andmise, laiendab põhiseadusevastaselt nende volitusi. Põhiseaduse § 109 lg 1 kohaselt seisneb Riigikogu esimehe ja peaministri roll seadluse andmise otsustamisel kaasallkirja andmises. Vabariigi Presidendil on õigus iseseisvalt otsustada seadluse algatamise üle.
|
| III-4/1-9/94
|
Riigikohus |
07.12.1994 |
|
Ministri määruse regulatsioonil, millega nähti ette üksikisiku tulumaksu laekumine 48 protsendi ulatuses riigieelarvesse, ei olnud seaduslikku alust, kui tulumaksuseadus andis ministrile üksnes ülesande kehtestada seaduse rakendamise juhend.
Määrus, mis laiendab alusetult ja põhiseadusevastaselt tulumaksuseaduse toimet, ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 113 - tulumaksuseaduse toime laiendamine ei ole sama mis tulumaksu sätestamine.
|
| III-4/1-10/94
|
Riigikohus |
21.12.1994 |
|
Õigusriigi põhimõtete kohaselt on seadusandja pädev andma tehingute kehtivuse hindamise aluseid, kuid üksnes kohus võib tunnistada tehingu kehtetuks. Seadusesäte, mis tunnistab teatud tehingud kehtetuks, on vastuolus ka põhiseaduse §-ga 146, mille kohaselt mõistab õigust ainult kohus.
Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi puutumatuse ja vabalt valdamise, kasutamise ja käsutamise põhimõtted kehtivad üksnes õiguspärasel teel omandatud vara suhtes.
Riigi omandi kasutamist võib kitsendada Vabariigi Valitsuse määrusega.
|
| III-4/1-11/94
|
Riigikohus |
21.12.1994 |
|
Kaitsejõudude kasutamine loodusõnnetuse või katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ilma Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseaduse § 87 p-ga 8. (p II)
Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. ( p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p II)
Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks ei ole kooskõlas põhiseaduse § 78 p-ga 16 ja § 127 lg-ga 1; (p VI) põhiseaduse mõttega ei ole aga kooskõlas ka Vabariigi Presidendi poolt kaitseväe juhatajale korralduste andmine, minnes mööda Vabariigi Valitsusest. (p VII)
Kaitsejõudude kasutamine loodusõnnetuse või katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ilma Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseaduse § 87 p-ga 8. (p II)
Kaitsejõudude sõjalise tegevuse reguleerimatus terroristide tabamisel ja kinnipidamisel on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. (p IV)
Erakorralise seisukorra korralduse peab põhiseaduse § 104 p-de 16 ja 17 kohaselt sätestama eraldi seadus, mitte rahuaja riigikaitse seadus. (p V)
Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. (p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p VII)
Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks ei ole kooskõlas põhiseaduse § 78 p-ga 16 ja § 127 lg-ga 1; (p VI) põhiseaduse mõttega ei ole aga kooskõlas ka Vabariigi Presidendi poolt kaitseväe juhatajale korralduste andmine, minnes mööda Vabariigi Valitsusest. (p VII)
Kaitsejõudude kasutamine loodusõnnetuse või katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ilma Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseaduse § 87 p-ga 8. (p II)
Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. (p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p II)
Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks ei ole kooskõlas põhiseaduse § 78 p-ga 16 ja § 127 lg-ga 1; (p IV) põhiseaduse mõttega ei ole aga kooskõlas ka Vabariigi Presidendi poolt kaitseväe juhatajale korralduste andmine, minnes mööda Vabariigi Valitsusest. (p VII)
Erakorralise seisukorra korralduse peab põhiseaduse § 104 lg 2 p-de 16 ja 17 kohaselt sätestama eraldi seadus, mitte rahuaja riigikaitse seadus.
Kaitsejõudude sõjalise tegevuse reguleerimatus terroristide tabamisel ja kinnipidamisel on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. (p IV)
Kaitsejõudude kasutamine siseriikliku julgeoleku tagamiseks ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata on vastuolus põhiseadusega, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. (p V) Põhiõiguste ja vabaduste piiramise kord tuleb kõigil neil juhtudel sätestada seadusega. (p VII)
Erakorralise seisukorra korralduse peab põhiseaduse § 104 lg 2 p-de 16 ja 17 kohaselt sätestama eraldi seadus, mitte rahuaja riigikaitse seadus. (p V)
Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks ei ole kooskõlas põhiseaduse § 78 p-ga 16 ja § 127 lg-ga 1; põhiseaduse mõttega ei ole aga kooskõlas ka Vabariigi Presidendi poolt kaitseväe juhatajale korralduste andmine, minnes mööda Vabariigi Valitsusest. (p VII)
|
| III-4/1-12/94
|
Riigikohus |
11.01.1995 |
|
Õigusakti vastuvõtmiseks ettenähtud korra rikkumine toob kaasa akti mitteõiguspärasuse, kuid Riigikohus saab akti hinnata vaid ulatuses, milles see on vaidlustatud. (p III)
Valitsuse õigus volitada ministrit määrust andma peab tulenevalt põhiseaduse § 94 lg-st 2 olema sätestatud seaduses. Õigusakti vastuvõtmiseks ettenähtud korra rikkumine toob kaasa akti mitteõiguspärasuse, kuid Riigikohus saab akti hinnata vaid ulatuses, milles see on vaidlustatud. (p III)
|
| 3-4-1-3-96
|
Riigikohus |
20.12.1996 |
|
Põhiseaduse § 87 p 6 tähendab, et Vabariigi Valitsuse määruse andmiseks peab olema seaduses vastavasisuline delegatsiooninorm, milles täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. (p 3) Delegatsiooninormi puudumisele vaatamata antud määrus on antud pädevust ületades ja on põhiseadusega vastuolus. Määrusi, mille täitmist tagatakse sunni või karistusega, ei saa legaliseerida tagantjärele. (p 4)
|
| 3-4-1-1-97
|
Riigikohus |
11.06.1997 |
|
Põhiseaduse § 29 lg 1 käsitleb õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid ei reguleeri juba tekkinud töö- või teenistussuhteid. Põhiseaduse §-st 29 ei tulene, et distsiplinaarvastutus peaks olema kehtestatud seadusega. (p I) Tulenevalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusest, avaliku teenistuse seadusest ja analoogiast haldusvastutuse kehtestamisega on distsiplinaarsüütegude, -karistuste ja -menetluse kehtestamine seadusest alamalseisvate aktidega siiski õigusvastane. Distsiplinaarmenetlusele laienevad Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 6 sätestatud põhilised menetluslikud garantiid. (p II)
|
| 3-4-1-2-97
|
Riigikohus |
06.10.1997 |
|
Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest tulenevalt kujutab põhiseaduse § 87 p 6 endast riigivõimu kohustust tagada määruste kooskõlalisus põhiseaduse ja seadustega nii määruste andmise ajal kui ka eelnevate määruste kooskõla hilisemate seadustega. (p IV)
|
| 3-4-1-1-98
|
Riigikohus |
05.02.1998 |
|
Eesti keele oskuse nõude kui valimistsensuse kehtestamine kandidaatidele Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel on kooskõlas põhiseaduse §-dega 6, 52 lg 1 ja 51 lg 1.
Riigikogu valimise seadus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus kui põhiseaduse §-s 104 lg 2 nimetatud konstitutsioonilised seadused saavad olla ainsad seadused, mis reguleerivad Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistega seonduvat, sealhulgas valimistsensusi. Viited tavalistele seadustele või täitevvõimule määrusandlusõiguse delegeerimine konstitutsioonilises seaduses ei ole lubatud küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad vastava konstitutsioonilise seaduse reguleerimisesemesse. (p IV)
Viited tavalistele seadustele või täitevvõimule määrusandlusõiguse delegeerimine konstitutsioonilises seaduses ei ole lubatud küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad vastava konstitutsioonilise seaduse reguleerimisesemesse. (p IV)
|
| 3-4-1-2-98
|
Riigikohus |
23.03.1998 |
|
Vastavalt põhiseaduse §-le 113 sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed seadus. Põhiseaduslik nõue, et riiklikud maksud tuleb sätestada seadusega, tähendab, et ka maksumäärad tuleb sätestada seadusega. Tollitariifiseadusega tollimaksu kehtestamise ja maksumäärade sätestamise delegeerimine Vabariigi Valitsusele on vastuolus põhiseaduse §-ga 113. (p IV)
Põhiseaduse § 113 ei välista teatud tingimustel maksumäära sätestamist alam- ja ülemmäärana. Tulenevalt tollimaksu funktsionaalsetest erisustest oleks põhiseadusega kooskõlas tollimaksu sätestamine alam- ja ülemmäärana, kusjuures konkreetse maksumäära sätestaks sellekohase delegatsiooninormi alusel ja seadusega antud tingimustel Vabariigi Valitsus. (p V)
|
| 3-4-1-4-98
|
Riigikohus |
27.05.1998 |
|
Põhiseaduse § 29 lg-s 1 sätestatud subjektiivne õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ei hõlma juba tekkinud töösuhet. (p IV)
Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seadusest ja Eesti meresõidutunnistuste väljaandmise eeskirjast tulenev Eesti kodanikest ja välismaalastest meremeeste ebavõrdne kohtlemine ei ole kooskõlas välismaalaste seadusega ega Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1958. a konventsiooniga nr 108. (p II)
Seaduses sisalduva delegatsioonita antud Vabariigi Valitsuse määrus on vastuolus põhiseaduse § 87 p-ga 6. (p I)
Rahvusvahelise konventsiooniga vastuolus oleva valitsuse määruse rakendamine on vastuolus põhiseaduse §-ga 123.(p III)
Kuna Vabariigi Valitsus ise tunnistas vaidlustatud määruse kehtetuks, ei saa Riigikohus seda enam teha ja piirdub määruse põhiseadusevastasuse tuvastamisega. (p V)
|
| 3-4-1-5-98
|
Riigikohus |
17.06.1998 |
|
Seaduses sisalduv delegatsiooninorm on suunatud tulevikku ja ei saa legaliseerida enne delegatsiooninormi antud Vabariigi Valitsuse määrust. Selline määrus jääb endiselt ilma volituseta antuks ja seetõttu Põhiseaduse §-ga 87 p 6 vastuolus olevaks. (p III) Delegatsiooninorm on ühtlasi ka korraldus täitevvõimule anda seaduse rakendamiseks vajalik määrus; määrus tuleb anda vacatio legis kestel. (p IV) Valitsuse määrus, mis pole antud maksuseaduse alusel, ei tohi mõjutada maksumaksja maksukohustust. (p V)
Valitsuse määrus, mis pole antud maksuseaduse alusel, ei tohi mõjutada maksumaksja maksukohustust. (p V)
|
| 3-4-1-7-98
|
Riigikohus |
04.11.1998 |
|
Eesti keele oskuse nõude kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaatidele on põhiseaduse § 51 lg 1 ja § 52 lg 1 ning preambuli kohaselt õigustatud. (p III)
Konstitutsioonilistes seadustes pole lubatud viited lihtseadustele ega delegatsiooninormid täitevvõimu üldakti andmiseks küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisesemesse. (p II)
|
| 3-4-1-8-98
|
Riigikohus |
23.11.1998 |
|
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei saa kehtetuks tunnistada õigusakti, mis on juba kehtetuks tunnistatud; kolleegium piirdub sellisel juhul õigusakti põhiseadusevastasuse tuvastamisega. (p II)
Kui seadus annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada seaduse rakendamiseks määrusi, ei või selle delegatsiooninormi alusel seaduse rakendamiseks määrust anda minister. Selline ministri määrus on antud ilma seaduse volituseta ja on vastuolus põhiseaduse § 94 lg-ga 2. (p II)
|
| 3-4-1-1-99
|
Riigikohus |
17.03.1999 |
|
Nõue hoida turul müügikohas kaubadokumente ei piira õigust omandit vabalt käsutada. (p 18)
Põhiseaduse §-s 31 sätestatud õigust tegeleda ettevõtlusega võib seadusega piirata. Seadus ei pea kõiki neid piiranguid detailselt kirjeldama, küll aga peab seadus määratlema raamid, mille piires täitevvõim võib seaduse sätteid täpsustada. Seaduses sisalduv delegatsiooninorm lubab valitsusel täpsustada seadusega kehtestatud keelde ja piiranguid; valitsus ei tohi aga kehtestada seaduses ettenähtust ulatuslikumaid piiranguid. (p 14)
Viited tavalistele seadustele või täitevvõimule määrusandlusõiguse delegeerimine konstitutsioonilises seaduses ei ole lubatud küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad vastava konstitutsioonilise seaduse reguleerimisesemesse. (p 9)
Põhiseaduse §-s 31 sätestatud õigust tegeleda ettevõtlusega võib seadusega piirata. Seadus ei pea kõiki neid piiranguid detailselt kirjeldama, küll aga peab seadus määratlema raamid, mille piires täitevvõim võib seaduse sätteid täpsustada. Seaduses sisalduv delegatsiooninorm lubab valitsusel täpsustada seadusega kehtestatud keelde ja piiranuid; valitsus ei tohi aga kehtestada seaduses ettenähtust ulatuslikumaid piiranguid. (p 14)
|
| 3-4-1-5-00
|
Riigikohus |
12.05.2000 |
|
Valitsus annab määruse selle seaduse kehtivuse ajaks, milles on volitusnorm määruse andmiseks. (p 29) Kui seadus asendatakse teisega, peab ka valitsus andma uue määruse. Eelmise seaduse delegatsiooninormiga analoogiline delegatsiooninorm uues seaduses ei pane uue seaduse ajaks kehtima eelmise seaduse alusel antud määrust. Eelmise seaduse alusel antud määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada üksnes siis, kui uue seaduse rakendussätetes on see sõnaselgelt ette nähtud. (p 30)
|
Facebook
Twitter