Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-16-11	Riigikohus	20.09.2011	KOVVS § 50 PSJKS § 7 PS § 156	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> põhiseaduslikud tagatised Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> KOV autonoomiakaebused Riigikohus on pädev sisuliselt läbi vaatama selliseid taotlusi, mille on esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja taotluses peab olema väidetud PSJKS §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega (vt Riigikohtu 16.03.2010 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-8-10 punkti 44). (p 19) Omavalitsusüksuse volikogu saab taotleda õigusakti või selle sätte tunnistamist vastuolus olevaks üksnes põhiseaduse mõne sellise normiga, mis kuulub kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste hulka. (p 20) Kui taotluses tuginetakse põhiseaduse normile, mis ole kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik tagatis, on taotlus lubamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. (vt Riigikohtu 16.03.2010 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-8-10 punkti 45). (p 21) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise ühetaolisuse põhimõte ei ole vaadeldav kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatisena, kuna sellest tulenevad õigused kohaliku kogukonna liikmetele. See põhimõte kaitseb isikute subjektiivseid valimisõigusi –aktiivset ja passiivset valimisõigust. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul ei ole õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vt Riigikohtu 09.06.2009 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-2-09, punkti 36 ja selles viidatud kohtupraktika). (p 24) PSJKS § 7 ei anna kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule õigust esitada taotlust tunnistada õigustloova akti andmata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks. See säte võimaldab taotleda väljakuulutatud, kuid jõustumata seaduse või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määruse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist või jõustunud seaduse, Vabariigi Valitsuse või ministri määruse või selle säte kehtetuks tunnistamist. (p 26) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> hääletamisõigus Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise ühetaolisuse põhimõte ei ole vaadeldav kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatisena, kuna sellest tulenevad õigused kohaliku kogukonna liikmetele. See põhimõte kaitseb isikute subjektiivseid valimisõigusi –aktiivset ja passiivset valimisõigust. (p 24) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-3-03	Riigikohus	27.01.2003	PS § 60 RKVS § 29 lg 4 RKVS § 6 RKVS § 77 RKVS § 30 lg 5	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> eeltoimingud -> erakondade ja kandidaatide registreerimine Mõõduka suurusega valimiskautsjon ei ole vastuolus põhiseadusega ega ole vaadeldav varandusliku tsensusena. Kautsjoni suuruse mõõdukuse hindamisel ei saa lähtuda kandideerida sooviva isiku varanduslikust seisust. Arvesse tuleb võtta ühiskonnaliikmete keskmist sissetulekut, samuti seda, et ka valituks mitteosutunud üksikkandidaadile makstakse kautsjon tagasi, kui ta sai valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses. (p 11) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> valimissüsteem Riigi jaotamine valimisringkondadeks ei ole vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse kohaselt valitakse Riigikogu liikmed proportsionaalsuse põhimõtte alusel; sellest tuleneb, et valimissüsteemi kujundamisel tuleb lähtuda eelkõige nimekirjadevahelisest konkurentsist. (p 12) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-15-05	Riigikohus	13.09.2005	PS § 52 PS § 6 KOVVS § 31 ¹ lg 4	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Olukorras, kus võõrkeelseid sõnu sisaldav valimisliidu nimi pole seadusega keelatud, on valimiskomisjonid ebaõigesti kohaldanud seadust. Seda, kas valimisliidu nimi on neile arusaadav, hindavad valijad. Valimiskomisjon ei saa poliitilist jõudu diskvalifitseerida põhjendusega, et selle nimi pole komisjoni arvates sisu poolest valijatele arusaadav. Vastupidine järeldus tähendaks õigusevastast sekkumist valimisnimekirja koonduda soovivate isikute passiivsesse valimisõigusesse. Valimisnimekirja koonduda soovivate isikute endi ülesanne on hoolitseda selle eest, et nende sõnum oleks valijatele arusaadav. (p 10) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> eeltoimingud -> erakondade ja kandidaatide registreerimine Põhiseaduses reguleerib kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi § 156. Valimisliite põhiseadus ei reguleeri. Tulenevalt põhiseaduse § 104 lg 2 p-st 4 on kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi määratud reguleerima kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Valimisliitu koondumist ja valimisliidu registreerimist reguleerib KOVVS § 311. Nõuded valimisliidu nimele esitab KOVVS § 311 lg 4, mis sätestab: "Valimisliidu nimi ei või olla ebaesteetiline ega eksitav. Eelmistel volikogu valimistel registreeritud valimisliidu nime võib kasutada juhul, kui üle poolte valimisliidu moodustajatest olid sama valimisliidu moodustajateks ka eelmistel valimistel. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu nime või sellega eksitavalt sarnast nime." (p 8) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei sätesta nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Sellesisuline nõue ei tulene vahetult ka põhiseaduse §-st 6, mille järgi Eesti riigikeeleks on eesti keel. Nõuded valimisliidu nimele saavad tuleneda valimisseadusest. Asjakohane pole ka põhiseaduse § 52, mille järgi kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks on eesti keel. Paragrahv 52 pole seostatav valimisliidu nimele esitatavate nõuete, vaid asjaajamisega kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Keelekasutust on määratud reguleerima keeleseadus. Ka keeleseadus ei esita nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Olemuselt valimisõiguse valdkonda kuuluvad küsimused tuleb reguleerida valimisseadusega, mis on põhiseaduse § 104 lg-s 2 nimetatud seadus (Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. veebruari 1998. a otsus nr 3-4-1-1-98 - RT I 1998, 14, 230 ja 4. novembri 1998. a otsus nr 3-4-1-78 - RT I 1998, 98/99, 1698). Keeleseadus on nn lihtseadus. Nõuded valimisliitudele on olemuselt valimisseaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvad ega saakski olla reguleeritud lihtseadusega. Seega ei saa kolleegiumi arvates valimisliidu registreerimisest keelduda vormilise põhjendusega, et valimisliidu nimes on võõrkeelseid sõnu. (p 9) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-1-98	Riigikohus	05.02.1998		Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> riigikeel (§ 6) Eesti keele oskuse nõude kui valimistsensuse kehtestamine kandidaatidele Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel on kooskõlas põhiseaduse §-dega 6, 52 lg 1 ja 51 lg 1. Riigikogu valimise seadus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus kui põhiseaduse §-s 104 lg 2 nimetatud konstitutsioonilised seadused saavad olla ainsad seadused, mis reguleerivad Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistega seonduvat, sealhulgas valimistsensusi. Viited tavalistele seadustele või täitevvõimule määrusandlusõiguse delegeerimine konstitutsioonilises seaduses ei ole lubatud küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad vastava konstitutsioonilise seaduse reguleerimisesemesse. (p IV) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> täitevvõim -> määrusandlus -> delegeeritud pädevus Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> seadusandlik võim (Riigikogu) -> õigusloome pädevus -> volitamise lubamatus Viited tavalistele seadustele või täitevvõimule määrusandlusõiguse delegeerimine konstitutsioonilises seaduses ei ole lubatud küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad vastava konstitutsioonilise seaduse reguleerimisesemesse. (p IV) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-7-98	Riigikohus	04.11.1998		Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> riigikeel (§ 6) Eesti keele oskuse nõude kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaatidele on põhiseaduse § 51 lg 1 ja § 52 lg 1 ning preambuli kohaselt õigustatud. (p III) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Õigusallikad ja tõlgendamispõhimõtted -> kategooriad -> kirjalikud allikad -> riigisisene õigus Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> täitevvõim -> määrusandlus -> delegeeritud pädevus Konstitutsioonilistes seadustes pole lubatud viited lihtseadustele ega delegatsiooninormid täitevvõimu üldakti andmiseks küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisesemesse. (p II) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-7-02	Riigikohus	15.07.2002	PS § 11 PS § 156 KOVVS § 5 KOVVS § 33 lg 2 p 1 KOVVS § 32 lg 1 KOVVS § 31 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> representatiivsus Demokraatia põhimõte ei välista subjektiivsete valimisõiguste (õigus seada üles kandidaate, õigus kandideerida, õigus valida) mõistlikku piiramist. Piirangud ei tohi aga tõrjuda kandideerimast reaalset toetajaskonda omavaid isikuid ja gruppe. Sellised piirangud võiksid takistada esindusorgani kujunemist piisavalt representatiivseks. (p 21) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> valimissüsteem Valimisreeglistikus vahetult enne valimisi tehtavad muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi mõne poliitilise jõu kasuks, ei ole demokraatlikud. (p 27) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> demokraatia põhimõte (§ 1 lg 1, § 10) Demokraatia põhimõte ei välista subjektiivsete valimisõiguste (õigus seada üles kandidaate, õigus kandideerida, õigus valida) mõistlikku piiramist. Piirangud ei tohi aga tõrjuda kandideerimast reaalset toetajaskonda omavaid isikuid ja gruppe. Sellised piirangud võiksid takistada esindusorgani kujunemist piisavalt representatiivseks. (p 21) Valimisreeglistikus vahetult enne valimisi tehtavad muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi mõne poliitilise jõu kasuks, ei ole demokraatlikud. (p 27) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Abstraktne normikontroll -> Õiguskantsleri taotlused -> taotluse lubatavus Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Abstraktne normikontroll Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Abstraktne normikontroll -> Õiguskantsleri taotlused Õiguskantsleri poolt Riigikohtule esitatavas taotluses ei ole välistatud uute argumentide esitamine, võrreldes õigustloova akti vastuvõtnud organile esitatud ettepanekuga. (p 11) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-7-10	Riigikohus	01.07.2010	KOVVS § 5 lg 6 KOKS § 18 lg 1 p 8	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> võrdsusõigus -> eristamise alused -> menetluse liik Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu Valimistel saadav mandaat on KOVVS §-s 5 sätestatud passiivse valimisõiguse üks osa (vt ka Riigikohtu 27.06.2001 otsuse asjas nr 3-3-1-35-01 p-e 2 ja 3). Volikogu liikme passiivsesse valimisõigusesse sekkumine peab toimuma põhiseaduspäraselt. See, et volituste ennetähtaegne lõppemine pole sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, vaid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, ei mõjuta passiivsesse valimisõigusesse sekkumise põhiseaduspärasust. Valimisseadus ei pea ilmtingimata sätestama volikogu liikme volituste lõppemise aluseid ja korda. (p 8) Volikogu liikme volituste lõppemisega ei rakendata isiku suhtes lisakaristust. Lisakaristused on reguleeritud karistusseadustiku 3. peatüki 3. jaos. Kriminaalasjas süüdimõistmise järelmid ei piirdu üksnes kohtu poolt isikule määratud karistuse ja lisakaristusega ning avaliku hukkamõistuga. Lisaks sellele toob kuriteo toimepanemises süüdimõistmine isikule kaasa muid piiranguid, mida ei rakendata kellegi suhtes eraldi, tema isikust lähtuvalt, vaid need piiranguid kohalduvad kõigile süüdimõistetutele või osale süüdimõistetutest sõltuvalt nende poolt toime pandud kuriteo liigist. (p 10) Isikut, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus tema volikogu liikme volituste kehtimise ajal, ei kohelda ebavõrdselt võrreldes isikuga, kelle suhtes on tahtliku kuriteo eest süüdimõistev karistus jõustunud enne valimisi. Tegemist ei ole võrreldavate isikute gruppidega. Ühel juhul selgub pärast valimisi kohtuotsuse jõustumisel, et isik on toime pannud kuriteo. Teisel juhul teavad valijad valitavat ja tema tegusid tänu jõustunud kohtuotsusele juba enne valimisi ning saavad kõiki asjaolusid arvestades isiku suhtes oma seisukoha kujundada ja vastavalt valimistel hääletada. (p 9) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> võrdsuspõhiõigus (§ 12) Isikut, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus tema volikogu liikme volituste kehtimise ajal, ei kohelda ebavõrdselt võrreldes isikuga, kelle suhtes on tahtliku kuriteo eest süüdimõistev karistus jõustunud enne valimisi. Tegemist ei ole võrreldavate isikute gruppidega. Ühel juhul selgub pärast valimisi kohtuotsuse jõustumisel, et isik on toime pannud kuriteo. Teisel juhul teavad valijad valitavat ja tema tegusid tänu jõustunud kohtuotsusele juba enne valimisi ning saavad kõiki asjaolusid arvestades isiku suhtes oma seisukoha kujundada ja vastavalt valimistel hääletada. (p 9) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Valimistel saadav mandaat on KOVVS §-s 5 sätestatud passiivse valimisõiguse üks osa (vt ka Riigikohtu 27.06.2001 otsuse asjas nr 3-3-1-35-01 p-e 2 ja 3). Volikogu liikme passiivsesse valimisõigusesse sekkumine peab toimuma põhiseaduspäraselt. See, et volituste ennetähtaegne lõppemine pole sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, vaid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, ei mõjuta passiivsesse valimisõigusesse sekkumise põhiseaduspärasust. Valimisseadus ei pea ilmtingimata sätestama volikogu liikme volituste lõppemise aluseid ja korda. (p 8) Volikogu liikme volituste lõppemisega ei rakendata isiku suhtes lisakaristust. Lisakaristused on reguleeritud karistusseadustiku 3. peatüki 3. jaos. Kriminaalasjas süüdimõistmise järelmid ei piirdu üksnes kohtu poolt isikule määratud karistuse ja lisakaristusega ning avaliku hukkamõistuga. Lisaks sellele toob kuriteo toimepanemises süüdimõistmine isikule kaasa muid piiranguid, mida ei rakendata kellegi suhtes eraldi, tema isikust lähtuvalt, vaid need piiranguid kohalduvad kõigile süüdimõistetutele või osale süüdimõistetutest sõltuvalt nende poolt toime pandud kuriteo liigist. (p 10) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-24-09	Riigikohus	12.10.2009	KOVVS § 5 lg 5 KOVVS § 5 lg 1 KOVVS § 63 lg 1 p 4	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus KOVVS § 5 lõikes 5 kasutatud püsiva elukoha tähenduse avamisel tuleb lähtuda KOVVS § 5 lõikes 1 esitatud püsiva elukoha määratlusest (vt Riigikohtu 05.10.2009 otsust nr 3-4-1-23-09). (p 8) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-15-04	Riigikohus	07.06.2004	EPVS § 9 lg 2 EPVS § 15 lg 2	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> hääletamisõigus Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> korraldav ja kontrolliv organ -> valimiskomisjoni liikmed Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 9 lg 2 näeb ette jaoskonnakomisjoni moodustamise enne Euroopa Parlamendi valimisi. Sama seaduse § 15 lg 1 järgi nimetab jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikmed kohaliku omavalitsuse volikogu hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. (p 7) Jaoskonnakomisjoni moodustamata jätmine rikub nii aktiivset kui ka passiivset valimisõigust Euroopa Parlamendi valimistel, sest hääletamise läbiviimine valimisjaoskonnas on võimatu. (p 8) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-5-04	Riigikohus	03.03.2004	PS § 15 KOVVS § 65 lg 1 KOVVS § 64 lg 1 KOVVS § 66 lg 1 KOVVS § 66 lg 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> KOV mandaadivaidlused Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavust on kolleegium möönnud juba 4. novembri 1993. a otsuses asjas nr III-4/1-4/93 (RT I 1993, 72/73, 1052). (p 22) Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise puhul on Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda kohtusse tagatud sel teel, et isik saab oma õigustele kaitset Riigikohtult, kes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi vaatab kaebuse läbi vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused puudutavad subjektiivseid valimisõigusi ja nende õiguste kaitse on olemuslikult allutatav põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele. Kohtuliku edasikaebeõiguse puudumist kompenseerib ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. (p 24) Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> KOV mandaadivaidlused -> kaebuse esitamise tähtaeg Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> korraldav ja kontrolliv organ -> pädevus Valla või linna valimiskomisjoni pädevus ei piirdu üksnes valimiste perioodiga, samuti Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatuga. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 20 lg 1 järgi täidab valla või linna valimiskomisjon ka teistest seadustest tulenevaid ülesandeid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 20 paneb valla või linna valimiskomisjonile valimistevahelisel perioodil volikogu asendusliikmete määramise ülesande, kui volikoguliikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud, ja sätestab vastava protseduuri. Kuna viimati nimetatud seadus ei sätesta valla või linna valimiskomisjoni otsuste vaidlustamise korda, siis on komisjoni otsused, mis tehakse valimistevahelisel perioodil, vaidlustatavad Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras ning nende lahendamine ei kuulu alates 1. juulist 2002 enam halduskohtu pädevusse. (p 18) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> menetluslikud õigused -> kohtusse pöördumise õigus Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavust on kolleegium möönnud juba 4. novembri 1993. a otsuses asjas nr III-4/1-4/93 (RT I 1993, 72/73, 1052). (p 22) Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise puhul on Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda kohtusse tagatud sel teel, et isik saab oma õigustele kaitset Riigikohtult, kes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi vaatab kaebuse läbi vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused puudutavad subjektiivseid valimisõigusi ja nende õiguste kaitse on olemuslikult allutatav põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele. Kohtuliku edasikaebeõiguse puudumist kompenseerib ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. (p 24) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-18-04	Riigikohus	19.07.2004	KOKS § 20 lg 4 KOKS § 18 lg 1 p 6 KOKS § 20 lg 6	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Asendusliikme volituste lõpetamine põhjendusega, et ta ei vasta KOKS § 18 lg 1 p-s 6 sätestatud tingimusele, piiraks ebaproportsionaalselt kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikokku. (p 12) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Vastavalt Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-dele 64, 65 ja 66 ning Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg-le 1 saab valimiskomisjonide toiminguid vaidlustada ka valimisliit, kui ta leiab, et komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi. Valimisliidul on õigus taotleda asendusliikmete nimekirja kantud isiku asendusliikme staatuse lõpetamist, kui asendusliige ei vasta enam KOVVS §-st 5 tulenevatele nõuetele. Kui valimisliidul oleks õigus vaidlustada alles asendusliikme registreerimist volikogu liikmeks, siis võib see oluliselt kahjustada valimisliidu huve. (p 10) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu KOKS § 20 lg-st 6 tulenevalt kontrollitakse asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lg-le 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid. (p 12) Tulenevalt KOKS § 20 lg-st 4 tuleb volikogu liikme volitused lõpetada ja asendusliige määrata viie tööpäeva jooksul. Hoolimata nii lühikesest tähtajast tuleb KOKS § 20 lg 6 ja § 18 lg 1 p 6 kohaldamisel anda kohaliku omavalitsuse ametnikule võimalus otsustada, kas minna volikokku või mitte. (p 13) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: