3-1-1-96-98
|
Riigikohus |
22.09.1998 |
|
Karistuse tähtaja hulka tuleb arvestada kogu eelvangistusaeg.
Riigikohtul puudub õigus anda tuvastatud faktilistele asjaoludele nii esimese kui ka teise astme kohtu antust erinev hinnang.
|
| 3-1-1-46-96
|
Riigikohus |
07.05.1996 |
|
Kui ametiseisundi kuritarvitamise eest vastutusele võetule on eeluurimisel süüks arvatud üksnes olulise kahju põhjustamine isiku seadusega kaitstud huvidele, puudub kohtul õigus isikut süüdi mõista ka olulise kahju põhjustamises riigi huvidele ilma süüdistuse mahtu KrMK § 215 korras muutmata.
Kui ametiseisundi kuritarvitamise eest vastutusele võetule on eeluurimisel süüks arvatud üksnes olulise kahju põhjustamine isiku seadusega kaitstud huvidele, puudub kohtul õigus isikut süüdi mõista ka olulise kahju põhjustamises riigi huvidele ilma süüdistuse mahtu KrMK § 215 korras muutmata
Kohtuotsuse alusel haldusaresti kandva isiku omavoliline ja ebaseaduslik vabastamine politseitöötaja poolt on kohtute tegevuse seaduslikkuse ja sõltumatuse rikkumine ning käsitatav olulise kahju põhjustamisena riigi huvidele
|
| 3-1-1-49-96
|
Riigikohus |
07.05.1996 |
|
Kui isik paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, pööratakse tingimuslik karistus täitmisele. Teistkordne vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine on sel juhul põhjendamatu.
|
| 3-1-1-52-96
|
Riigikohus |
14.05.1996 |
|
Süüdistatava ütlused kohtueelses menetluses ei ole teistest tõenditest väiksema tõendusjõuga ja kuuluvad hindamisele võrdselt koos teiste tõenditega.
|
| 3-1-1-53-96
|
Riigikohus |
14.05.1996 |
|
Vabadusekaotuse kandmine teises riigis ei ole KrK § 23 lg 7 kohaldamise alus.
|
| 3-1-1-55-96
|
Riigikohus |
21.05.1996 |
|
Kurjategija kinnipidamisel on tulirelva kasutamine õiguspärane üksnes konkreetse isiku suhtes, kelle puhul kinnipidajal on kindel teadmine, et just see isik pani toime kuriteotunnustega teo, kusjuures tulirelva kasutatakse enda või teiste kaitsmisel ohtliku kuritegeliku ründe vastu või juhul, kui tegu on raske kuriteoga. Kolmanda astme kuriteo puhul tähendab tulirelva kasutamine ja kinnipeetavale lasuvigastuse tekitamine kinnipidamisvahendi ebaõiget valimist ning kinnipidamise piiride ilmset ületamist. Nende piiride ületamine tuleb lugeda õiguslike tagajärgede poolest karistatavuselt võrdseks hädakaitse piiride ületamisega.
|
| 3-1-1-64-96
|
Riigikohus |
29.05.1996 |
|
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks ei ole kaebusele lisatavate dokumentide tagastamisega viivitamine kohtualuse tuttava poolt.
|
| 3-1-1-67-96
|
Riigikohus |
04.06.1996 |
|
Ütluste korduv muutmine kohtualuse poolt ja nende vastuolulisus on üks asjaolu, mis võib kummutada väidetava tegutsemise hädakaitseseisundis.
|
| III-1/3-1/93
|
Riigikohus |
17.11.1993 |
|
Liitkaristuse mõistmisel ei tohi liitkaristuse ületada seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära.
|
| III-1/1-4/94
|
Riigikohus |
15.02.1994 |
|
|
| III-1/3-20/94
|
Riigikohus |
15.03.1994 |
|
|
| III-1/3-36/94
|
Riigikohus |
19.04.1994 |
|
Vastavalt Eesti Vabariigi Pôhiseaduse § 22 lg-le 2 ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tôendama. Süü tôendamise kohustus on riigil.
Kôik kriminaalmenetluses kôrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdi olekus tôlgendatakse tema kasuks.
|
| 3-1-1-15-96
|
Riigikohus |
30.01.1996 |
|
Politseitöötajal tekib näilik hädakaitseseisund äärmiselt erandjuhtudel, kui oletatava ründaja käitumine on tavapärasest ilmselt erinev.
|
| 3-1-1-25-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
Ainuüksi süüdlase alaealisus, kui puuduvad kuriteo raskust oluliselt vähendavad erandlikud tehiolud, ei ole piisav alus karistuse mõistmiseks alla alammäära, mille KrK eriosa selle kuriteo eest ette näeb.
|
| 3-1-1-28-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Konkreetse karistuse valikul ei tohi alahinnata seda, et kohtualune, olles süüdi mõistetud röövimise eest, pani uued kuriteod - vargused - toime katseajal ning hakkas end kohtu eest varjama.
|
| 3-1-1-34-96
|
Riigikohus |
19.03.1996 |
|
AKKS § 71 lg 2 mõtte kohaselt võib erikaebuse esitada üksnes selle ringkonnakohtu koostatud vahi alla võtmise määruse peale, millega ringkonnakohus on vahi alla võtnud varem vabaduses viibinud isiku.
|
| 3-1-1-35-96
|
Riigikohus |
02.04.1996 |
|
Vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise eeldusteks on toimepandud kuriteo mittesuur raskus ja see, et süüdlane ei ole negatiivselt iseloomustatav.
|
| 3-1-1-36-96
|
Riigikohus |
02.04.1996 |
|
Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine on üldjuhul põhjendatud karistuse mõistmisel vähemohtliku kuriteo eest, kui seda õigustavad kuriteo tehiolud, vastutust kergendavad asjaolud ja süüdlase isikuomadused.
Kuriteo kvalifikatsiooni muutmine on kohtuotsuse sisuline muutmine ning seda ei ole õige teha AKKS § 32 lg 1 p 6 alusel kohtuotsuse täpsustamise korras.
|
| 3-1-1-7-96
|
Riigikohus |
15.10.1996 |
|
Vastutust kergendavate asjaolude arvestamisel KrK § 37 lg 2 alusel ei pea kohtualust karistusest tingimata vabastama.
|
| 3-1-1-113-96
|
Riigikohus |
29.10.1996 |
|
Kriminaalasja menetleja, sealhulgas juurdleja ülekuulamine tunnistajana ei ole keelatud. Juurdleja võib olla tunnistaja avastatud kuriteotunnuste suhtes. Juurdleja saab tunnistajaks muutuda ka juurdluse käigus nende asjaolude osas, mis ei seostu tema menetlustegevusega.
Kuriteo tunnused avastanud, kuid tunnistajana üle kuulamata juurdlejal ei ole keelatud olla vastava kriminaalasja menetleja.
|
Facebook
Twitter