3-1-1-60-02
|
Riigikohus |
23.05.2002 |
|
Kuriteole kaasaaitamiseks ei saa lugeda üksnes sellist tegevust, ilma milleta oleks kuriteo täideviimine võimatu. Vastavalt KrK § 17 lg-le 6 seisneb kaasaaitaja osa kuriteo täideviijale soodusolukorra loomises, s.t kaasaaitamisega on tegemist ka siis, kui kuriteost osavõtja üksnes tugevdab täideviija tahtlust kuritegu toime panna. Kaasaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel.
Kuriteost osavõtt on võimalik nii tegevuse kui tegevusetusega.
Seadus ei näe ette ringkonnakohtus kohtualuse õigust viimasele sõnale pärast vaidluse lõppemist, nagu seda kehtestab KrMK § 258. Vastavalt AKKS §-le 26 ei juhindu ringkonnakohus kohtulikul arutamisel KrMK §-st 258. Kohtuvaidluste kord ringkonnakohtus on sätestatud AKKS §-s 27, mille lg 1 kohaselt esineb kohtuvaidlustes esimesena kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised menetlusosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui nad kaebuse esitajana on juba enne esinenud.
|
| 3-1-1-6-98
|
Riigikohus |
13.01.1998 |
|
Eelvangistuses viibitud aeg arvestatakse süüdlasele mõistetud karistuse tähtaja hulka.
Kohtualusel on küll õigus tutvuda kohtuistungi protokolliga, protokolli ärakirja saatmise kohustust talle ei ole seaduses aga ette nähtud.
|
| 3-1-1-37-96
|
Riigikohus |
02.04.1996 |
|
Täisealisel kohtualusel on õigus loobuda kaitsjast ka siis, kui ta kuriteo toimepanemise ajal oli alaealine.
|
| 3-1-3-17-99
|
Riigikohus |
16.11.1999 |
|
Kriminaalasja arutamine kohtualuse puudumisel võib olla põhjendatud juhul, kui kohtualune on jätnud kohtuistungile ilmumata, ei ela tema poolt nimetatud aadressil, vastav korter on hoopiski ära müüdud ning kohtualuse ema sõnade kohaselt on tema poeg Venemaale sõitnud.
|
| 3-1-3-11-01
|
Riigikohus |
24.09.2001 |
|
Tuleb eristada kriminaalasja kohtulikku arutamist (s.t kriminaalasja faktilise ja õigusliku külje uurimist), mis toimub täies mahus esimese astme kohtus ja apellatsiooniga määratud piirides ringkonnakohtus, asja läbivaatamisest Riigikohtus (s.t üksnes õigusliku külje kontrolli).
KrMK § 38 lg 1 p 4 kohaselt on kaitsja osavõtt Riigikohtu istungist kohustuslik.
Isiku PS-st ja rahvusvahelistest lepingutest tulenev õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures tähendab eelkõige õigust viibida asja arutamise juures nendes kohtuorganites, kus asja uuritakse täies mahus (s.t nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest).
AKKS § 50 sätestatud menetlusosalise õigust osaleda Riigikohtu istungil tuleb mõista kui isiku vabadust soovi ja võimaluse korral istungil osaleda, millega ei korreleeru kohtupoolset kohustust selle isiku kohalolekut reaalselt tagada.
Vahi all viibival süüdimõistetul ei ole subjektiivset avalikku õigust nõuda enda etapeerimist Riigikohtu istungile.
|
| 3-1-1-3-96
|
Riigikohus |
09.01.1996 |
|
Ringkonnakohus ei halvenda kohtualuse olukorda, kui ta KrK § 40 alusel mõistab kergema lõpliku karistuse, millega liidab KrK § 41 alusel aga suurema osa kandmata karistusest, kui liitis esimese astme kohus, raskendamata siiski esimese astme kohtu poolt KrK § 41 alusel mõistetud lõplikku karistust
Kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei tohi lõplik karistus KrK § 41 alusel olla väiksem tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse tähtajast.
|
Facebook
Twitter