https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-120-96 PDF Riigikohus 19.11.1996
3-1-3-3-98 PDF Riigikohus 27.01.1998

Kohtualuse tulek kohtuistungile joobeseisundis ei ole talle KrMK § 225 kohaselt aresti määramise alus.


Erandlikult on Riigikohus pidanud võimalikuks kohtuvigade parandamise korras menetleda ebaseaduslikku kohtumäärust, millega on rikutud isiku põhiõigust - õigust vabadusele.


Viitamisel lõigeteks jagunevale KrMK paragrahvile tuleb ära näidata ka lõike number.

3-1-1-97-99 PDF Riigikohus 28.09.1999

KrMK § 225 lg 1 tulenevalt võib kohtusaalist eemaldada ka korda rikkunud kaitsja. Korrarikkumine, mille eest menetlusosaline kohtusaalist eemaldatakse, peab olema fikseeritud kohtuistungi protokollis. Pärast kaitsja eemaldamist tuleb kohtualusele teha ettepanek valida uus kaitsja või kasutada määratus kaitsja abi. Niisuguse ettepane´kuga mittenõustumisel peab kohtuliku arutamise edasi lükkama (KrMK § 225 lg 3).

3-1-1-6-98 PDF Riigikohus 13.01.1998
3-1-3-4-98 PDF Riigikohus 27.01.1998

Kohtualuse tulek kohtuistungile joobeseisundis ei ole talle KrMK § 225 kohaselt aresti määramise alus.


Erandlikult on Riigikohus pidanud võimalikuks kohtuvigade parandamise korras menetleda ebaseaduslikku kohtumäärust, millega on rikutud isiku põhiõigust - õigust vabadusele.


Viitamisel lõigeteks jagunevale KrMK paragrahvile tuleb ära näidata ka lõike number.

3-1-1-78-02 PDF Riigikohus 13.06.2002

Süüdimõistetu osavõtt kohtuistungist kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse peale esitatud erikaebuse läbivaatamiseks ei ole kohustuslik ja tema etapeerimata jätmine sellele seaduslik.


AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused ja -protestid esimese astme kohtu määrustele lõplikult.

3-1-1-125-97 PDF Riigikohus 09.12.1997

Kohtuistungi protokolli kohta esitatud märkused võetakse nii nendega nõustumise kui ka mittenõustumise korral toimikusse, kuid märkuste aktsepteerimine resolutsiooniga märkuste esitaja kirjalikul avaldusel ei vabasta kohtunikku ega istungisekretäri paranduste tegemisest kohtuistungi protokolli.


Põhjendatud kahtlus kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja puudulikult vormistatud esimese astme kohtu istungiprotokoll võivad anda alust kannatanu ülekuulamiseks apellatsioonikohtu istungil.

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json