3-1-1-84-02
|
Riigikohus |
21.06.2002 |
|
Süüdistuse muutmine kohtu poolt selliselt, et muutub kuriteoga põhjustatud tagajärg, võib olla kohtualuse kaitseõiguse rikkumine ning kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Kui etteheidetava teo objektiivne külg jäi samaks, ei ole tahtlikult süüvormilt ettevaatamatule süüvormile üleminek käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Sellisel juhul ei ole tahtlikult süüvormilt üleminek ettevaatamatule süüvormile käsitatav eelnevast oluliselt erineva süüdistusena.
Mõisted "oluline kahju" ja "muu raske tagajärg" on kriminaalõiguses kasutusel terminitena, millel on rahalises väärtuses väljendatuna kümnekordne vahe.
|
| 3-1-1-44-02
|
Riigikohus |
24.04.2002 |
|
Riigikohtu poolt mingi kriminaalmenetlusõiguse normi väidetava rikkumise tunnistamine AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ei ole iseenesest käsitatav kriminaalmenetluse õiguse allikana KrMK § 1 p 4 mõttes.
Avalik teenistuja peab oma ametikohast lähtuvalt juhinduma õigusaktidest (sh internõigus), millega on tema teenistusvaldkond reguleeritud. Kohustus juhinduda oma teenistusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tähendab seda, et vastav isik ei saa jääda passiivselt ootama endale õigusaktide tutvustamist vaid peab ise olema huvitatud nendest õigusaktidest, mis tema teenistusvaldkonda puudutavad ja millest tulenevad tema kohustused. Kohustusi sisaldavate aktide puhul tuleb ametiisikule üksnes tagada reaalne võimalus nende aktidega tutvumiseks.
Vastavalt AKKS §-s 26 sätestatule ei pea apellatsioonimenetluses taotluste lahendamisel juhinduda KrMK § 237 lg-s 5 sätestatust. Muuhulgas tähendab see, et kohus ei pea apellatsioonimenetluses igale taotlusele reageerima KrMK § 237 lg-s 5 sätestatud korras määrusega.
Vastavalt AKKS §-s 26 sätestatule ei tule apellatsioonimenetluses taotluste lahendamisel juhinduda KrMK § 237 lg-s 5 sätestatust. Muuhulgas tähendab see, et kohus ei pea apellatsioonimenetluses igale taotlusele reageerima KrMK § 237 lg-s 5 sätestatud korras määrusega.
|
| 3-1-1-108-01
|
Riigikohus |
25.10.2001 |
|
Kohtulahendi eksemplaril pitsatijäljendi puudumise puhul ei ole tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, kui dokumendi koostanud ametiisiku tahe on tekstis selgelt väljendatud ning kinnitatud tema allkirjaga.
Süüdistatava vahi all pidamise tähtaja lõppemisel ei saa vahi all pidamise pikendamise taotluse alusel otsustada vahi all pidamise tähtaja pikendamist, küll aga võib selle taotluse alusel otsustada isiku uuesti vahi alla võtmise küsimuse. Vastavalt KrMK § 73 lg 5_1 sätestatule pikendatakse vahi all pidamise tähtaega vahi alla võtmist reguleerivate sätete alusel. Nõnda tuleb mõlema protseduuri raames kontrollida ühtede ja samade õiguslike aluste olemasolu ja otsustada sarnane küsimus - kas isikult võtta ajutiselt enne kohtuotsuse tegemist vabadus või mitte. Seetõttu ei oma terminid �vahi alla võtmine� ja �vahi all pidamise tähtaja pikendamine� olulist sisulist erinevust.
|
| 3-1-1-7-00
|
Riigikohus |
18.01.2000 |
|
Ringkonnakohus võib oma otsuses tugineda kõigile nii esimese astme kohtus kui ka enda uuritud tõenditele.
Juhul kui apellatsioonkaebuses taotletakse ainult kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule, puudub ringkonnakohtul alus õigeksmõistetut süüdi tunnistada.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on küll osutatud kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele, kuid seda konkretiseerimata, ei ole ringkonnakohus ise kohustatud uurima, kas ja konkreetselt millist seadust on oluliselt rikutud.
|
| 3-1-1-9-00
|
Riigikohus |
25.01.2000 |
|
Isiku süüdimõistmist võõra vara riisumise eest raiskamise teel peab kohtuotsuses põhistama, näidates raiskamise viisi ja muud kohtualusele süüks arvatava kuriteo asjaolud. Vastasel korral on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust (AKKS § 39 lg 3 p 7).
Juhul kui asutuse juht annab korralduse tasuda arved, millele pole lisatud tehtud tööde ja kulutatud materjali loetelud, läheb maksete ja tehtud tööde vastavuse tõendamiskoormis üle isikule, kes oma ametikohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Öeldu ei tähenda oma süütuse tõendamise kohustuse panemist kohtualusele e süütuse presumptsiooni põhimõtete rikkumist.
|
| 3-1-1-8-00
|
Riigikohus |
25.01.2000 |
|
Juhul kui kriminaalasjast materjalide eraldamine ja saatmine täiendavaks uurimiseks ühe isiku süüdistuses teeb materjalide eraldi arutamise võimatuks nende tihedalt seotuse tõttu ning eeluurimismaterjalide puudulikkust ei saa täiendada kohtulikul uurimisel, tuleb kogu kriminaalasi saata täiendavaks uurimiseks.
Esimese astme kohtu otsuse läbivaatamise ulatuse nõude rikkumist ja apellatsioonkaebuses sisalduva taotluse eiramist ringkonnakohtu poolt, samuti kriminaalasjast materjalide ebaseaduslikku eraldamist esimese astme kohtu poolt võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.
|
| 3-1-1-14-00
|
Riigikohus |
02.02.2000 |
|
Ringkonnakohtu poolt selle märkimata jätmine, mis liiki tõendiks loeb ta asjatundja arvamust, mida ei saa käsitada eksperdi arvamusena, ei ole kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Ekspertiisiaktina vormistatud kompetentse isiku arvamus seoses väidetava liiklusavariiga, mis on antud 7 kuud enne kriminaalasja algatamist ja uurija sellekohast määrust, ei ole eksperdi arvamus KrMK § 59 mõistes, kuid on siiski tõendina kasutatav KrMK § 48 lg-s 2 ettenähtud uue dokumendi tähenduses.
|
| 3-1-1-18-00
|
Riigikohus |
15.02.2000 |
|
Ringkonnakohtu poolt selle tuvastatuks lugemine, milles riigi huvidele põhjustatud oluline kahju konkreetsel juhul väljendub, kui kohtualusele esitatud süüdistuses ei ole seda näidatud, on väljumine süüdistuse piirest ja kohtualuselt võimaluse võtmine teada, millise süüdistuse alusel tema kriminaalasja kohtus arutatakse, st tema kaitseõiguse rikkumine, mida Riigikohus võib AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.Sama laadi rikkumise võib moodustada ka vastuolu ringkonnakohtu otsuse eri osade vahel: kirjeldav-motiveerivas osas selle nentimine, et kohtualusele tuleb KrK §141-1 lg 3 p 1 järgi esitatud süüdistus,milles esimese astme kohus ta õigeks mõistis, ümberkvalifitseerida § 161 järgi, resolutiivosas aga tema õigeksmõistmise § 141-1 lg 3 p 1 järgi muutmata jätmine.
|
| 3-1-1-42-99
|
Riigikohus |
27.04.1999 |
|
Kriminaalasja arutamine isiku suhtes, kes pole kohtu alla antud, takistab kriminaalasja seaduslikku kohtulikku arutamist ja moodustab seepärast alati kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõistes.Tähendatud motiivil võib esimese astme kohtu otsuse tühistada ka ringkonnakohus.
Kriminaalasja arutamine isiku suhtes, kes pole kohtu alla antud, takistab kriminaalasja seaduslikku kohtulikku arutamist ja moodustab seepärast alati kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõistes.
|
| 3-1-1-18-96
|
Riigikohus |
13.02.1996 |
|
Ringkonnakohus peab motiveerima, miks ta süüdistuse formulatsioonist tulenevalt annab faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi esimese astme kohus.
Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
Ringkonnakohus peab motiveerima, miks ta süüdistuse formulatsioonist tulenevalt annab faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi esimese astme kohus. Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
|
| 3-1-1-103-96
|
Riigikohus |
15.10.1996 |
|
Kui süüdlased tegutsesid ühtse tahtlusega tappa kolm isikut, kellest kaks tapetigi, kolmanda tapmist aga ei suudetud lõpule viia, tuleb nii lõpuleviidud tapmised kui ka tapmiskatse kvalifitseerida KrK eriosa sama paragrahvi (käesoleval juhul § 101) järgi.
Isiku süüdimõistmisel KrK § 101 p-de 2 ja 3 järgi peab kohtuotsuses olema märgitud, milles huligaanne ajend väljendus ja millist kuritegu varjata sooviti.
|
| 3-1-1-73-96
|
Riigikohus |
18.06.1996 |
|
Trükivead ringkonnakohtu otsuses ei ole käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena.
Linnavalitsuse ametiisiku poolne erastatud korteri omaniku mõjutamine müüma korterit just ametiisiku nimetatud isikule ja korteri väärtusest 9000 krooni madalama hinnaga, selgitades seejuures seadust valesti, moodustab olulise kahju põhjustamise katse isiku ja asutuse seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning on kvalifitseeritav ametiseisundi kuritarvitamise katsena.
|
| 3-1-3-19-96
|
Riigikohus |
18.06.1996 |
|
Kuriteoepisoodina mõeldakse KrMK § 215 lg-s 1 kuriteosündmust KrMK § 5 lg 1 p 1 mõttes. Sellest tulenevalt on süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine kohtus lubatud vaid juhul, kui see toob kaasa kuriteokoosseisu, mitte aga kuriteosündmuse muutumise
Kohtus uue süüdistuse esitamine uue kuriteosündmuse osas on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
|
| 3-1-1-116-01
|
Riigikohus |
12.12.2001 |
|
Kuriteost osavõtjate ülesannete jaotamine grupi liikmete vahel ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks pole sõltuvuses KrK eriosa paragrahvi dispositsioonis antud kuriteo kirjeldusest. Alati on võimalik, et vähemalt kaks isikut tegutsevad kuriteo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult.
Kohus peab andma juriidilise hinnangu kõigile kohtualuse süüdistuses kirjeldatud tegudele olenemata sellest, kas süüdistuses toodud juriidiline kvalifikatsioon neid hõlmab või mitte. Kui kohtuliku uurimise käigus jõutakse veendumusele uue või muudetud süüdistuse esitamise vajalikkusest, siis olenevalt asjaoludest võib kohus ise muuta süüdistust või motiveeritud määrusega saata kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele.
Isiku vabaduse piiramiseks KrK § 188 mõttes tuleb lugeda igasuguste takistuste tegemist, mis piiravad kannatanul liikuda oma vaba tahte kohaselt. Asjaolu, et kannatanu pärast vabaduse piiramist süüdlase poolt vabatahtlikult vabastatakse ei muuda vabaduse piiramist olematuks.
|
| 3-1-1-67-98
|
Riigikohus |
07.05.1998 |
|
Kohtuotsuses tuleb motiveerida mitte ainult seda, miks kohus välistab kohtualuse käitumises selle kuriteo tunnused, mille toimepanemise eest on ta kohtu alla antud, vaid ka seda, miks kohtualuse teos on teise kuriteo koosseis.
|
| 3-1-1-118-98
|
Riigikohus |
01.12.1998 |
|
Süüdistatava kohtu alla andmise määruse tegemata jätmine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, mis takistab kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
Vastavalt AKKS § 12 lgsle 3 on ringkonnakohus kohustatud menetlusosalistele teatama eelmenetluse istungi aja ja koha. AKKS ei sätesta, et menetlusosaliste osavõtuta ei või eelmenetluse istungit toimuda.
Süüdistatava kohtu alla andmise määruse tegemata jätmine 1) rikub isiku kaitseõigust, kuna talle ei laiene kohtualuse õigused KrMK § 351 lg 3 järgi; 2) takistab kriminaalasja seaduslikku uurimist, kuna ei taga selle igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust; 3) takistab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, kuna ei võimalda täita KrMK §-de 189, 192 ja 215 lg 1 sätteid.
|
| 3-1-1-88-98
|
Riigikohus |
01.09.1998 |
|
Kassaator, taotledes ringkonnakohtuotsuse tühistamist AKKS § 39 lgss 4 sätestatud alusel, peab osutama kriminaalmenetluse õiguse konkreetsele normile, mille rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ringkonnakohtus.
AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.
AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.
Kohtualuse süüditunnistamisel KrK § 142 järgi ei kuulu tõendamisesemesse ähvardamise täpne viis.
|
| 3-1-1-30-99
|
Riigikohus |
30.03.1999 |
|
Isiku süüdistamisel KrK § 202 järgi tuleb vastavas määruses näidata, millise kuriteo poimepanemisele oli alaealine kaasa tõmmatud. Selle teegemata jätmist võib AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ja see annab alust isikut kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.
|
| 3-1-1-14-98
|
Riigikohus |
20.01.1998 |
|
Õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel ei tohi üle tähtsustada kohtualuse vastuolulisi ütlusi ning jätta hindamata või vajaliku tähelepanuta osade tunnistajate ütlusi, kelle ülekuulamist kohtus ei peetud seejuures vajalikuks. Kriminaalasja ühekülgne arutamine ja tõendite valikuline hindamine võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 alusel.
|
| 3-1-1-115-99
|
Riigikohus |
21.12.1999 |
|
Kassatsioonimenetluse esemesse saavad kuuluda vaid kaebuses konkretiseeritud õigusrikkumised, sellesse ei kuulu uurija tegevuse otstarbekuse hindamine.
KrMK § 36 lg 2 sätestatu, et määratud kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest tagatakse Eesti Advokatuuri poolt riigi kulul, ei tähenda kaitsealuse vabastamist õigusabi eest tasumisest.
Kohtualuse väidet, et tema kaitsja on oma ülesandeid mittekvaliteetselt täitnud, ei saa Riigikohus tagantjärele kontrollida ega AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks kaitseõiguse tagamise printsiibi rikkumise tõttu.
|
Facebook
Twitter