3-1-1-57-97
|
Riigikohus |
13.05.1997 |
|
Kuriteo ühist toimepanemist võib tõendada see, et kohtualuste tegevus pole eristatav ajas ja ruumis, nad tegutsesid ühtsel motiivil ning ühtse kuriteolise tagajärje saavutamiseks.
|
3-1-1-60-97
|
Riigikohus |
20.05.1997 |
|
Kaaslaste kuriteokohale toimetamine arusaamisega nende kuriteolisest kavatsusest, pärast nendepoolset varguse toimepanemist aga kaaslastele abi osutamine koos varastatuga varjumises võib moodustada kuriteole kaasaaitamise.
|
3-1-3-11-96
|
Riigikohus |
05.03.1996 |
|
Võõra vara riisumisest osavõtu subjektiivne külg eeldab ühtset kuritegelikku kavatsust ja eesmärki igal osavõtjal.
Kui osavõtt on mingi kuriteo koosseisuline tunnus, siis kuriteost osavõtu subjektiivse külje puudumisel puudub teos vastav kuriteokoosseis.
|
3-1-1-103-96
|
Riigikohus |
15.10.1996 |
|
Kui süüdlased tegutsesid ühtse tahtlusega tappa kolm isikut, kellest kaks tapetigi, kolmanda tapmist aga ei suudetud lõpule viia, tuleb nii lõpuleviidud tapmised kui ka tapmiskatse kvalifitseerida KrK eriosa sama paragrahvi (käesoleval juhul § 101) järgi.
Isiku süüdimõistmisel KrK § 101 p-de 2 ja 3 järgi peab kohtuotsuses olema märgitud, milles huligaanne ajend väljendus ja millist kuritegu varjata sooviti.
|
3-1-1-26-98
|
Riigikohus |
10.02.1998 |
|
Isik saab mootorsõiduki ärandamise kaastäideviija olla osaluse tõttu sõiduki käivitamises ja juhtimisseadmete lukustuse lahtimurdmises, samuti kaaslase juhtimisvõtete korrigeerimise tõttu.
|
3-1-3-20-98
|
Riigikohus |
13.10.1998 |
|
Isik, kes koos kaaslasega tungib varguse eesmärgil võõrasse korterisse ja viib sealt ära võõrast vara, on samuti kuriteo täideviija vaatamata sellele, et kõik hõivatud esemed lähevad kaaslase käsutusse, tema aga saab nende eest kaaslaselt raha.
|
3-1-1-60-00
|
Riigikohus |
16.05.2000 |
|
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus.
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus
|
3-1-1-1-00
|
Riigikohus |
11.01.2000 |
|
Juhul kui KrK eriosa dispositsioonis on ette nähtud mitu tegu, saab üks ja sama isik üht tegu toime panna täideviijana, teist aga osavõtjana kitsamas mõttes, mis võib tema käitumise kvalifitseerimise tingida ka KrK § 17 vastava lõike järgi. Puutuvalt KrK §-s 186 sätestatud kuriteosse, võib passi võltsimisele kaasaaitamine olla siiski hõlmatud teadvalt võltsitud passi kasutamisega (kuriteo täideviija)ega vaja kohtuotsuse resolutiivosas eraldi kvalifitseerimist.
Kuriteosündmuse tuvastatuse korral võib kuriteost osavõtjat kitsamas mõttes süüdi tunnistada ja karistada ka juhul, kui selle kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada või on ta näiteks juba enne kuriteo avastamist surnud.
|
3-1-1-60-02
|
Riigikohus |
23.05.2002 |
|
Kuriteole kaasaaitamiseks ei saa lugeda üksnes sellist tegevust, ilma milleta oleks kuriteo täideviimine võimatu. Vastavalt KrK § 17 lg-le 6 seisneb kaasaaitaja osa kuriteo täideviijale soodusolukorra loomises, s.t kaasaaitamisega on tegemist ka siis, kui kuriteost osavõtja üksnes tugevdab täideviija tahtlust kuritegu toime panna. Kaasaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel.
Kuriteost osavõtt on võimalik nii tegevuse kui tegevusetusega.
Seadus ei näe ette ringkonnakohtus kohtualuse õigust viimasele sõnale pärast vaidluse lõppemist, nagu seda kehtestab KrMK § 258. Vastavalt AKKS §-le 26 ei juhindu ringkonnakohus kohtulikul arutamisel KrMK §-st 258. Kohtuvaidluste kord ringkonnakohtus on sätestatud AKKS §-s 27, mille lg 1 kohaselt esineb kohtuvaidlustes esimesena kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised menetlusosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui nad kaebuse esitajana on juba enne esinenud.
|
3-1-1-28-02
|
Riigikohus |
28.03.2002 |
|
Kaasaaitamine võib toimuda nii tegevuse tegevusetusega. Tegevusetuse korral vastutab isik kuriteost osavõtu eest ainult siis, kui ta on garant, st kohustatud tegutsema. Selliseks garandiks on oma kliendi ohutuse suhtes nt taksojuht.
Kuriteost osavõtt (kihutamine, kaasaaitamine) ei eelda tingimata otsest tahtlust. Piisab, kui isik saab aru oma teo asjaoludest, tegutsedes seega kaudse tahtlusega.
|
3-1-3-1-02
|
Riigikohus |
08.04.2002 |
|
Kui isikud hõivavad ühiselt võõrast vara, eesmärgiga selle müügi eest raha saada, siis vastutavad nad varguse eest kogu vara suhtes ühiselt, sõltumata sellest, millise konkreetse asja keegi neist hõivas.
Kui varguse toimepanemisel kuulusid varastatu hulka ka tulirelvad ja laskemoon ning nende vargusega soovitakse saavutada täpselt samasugust eesmärki nagu mistahes muu vara vargusega, on ka relvade varguse tahtlus hõlmatud üldise vara hõivamise tahtlusega ja relvade vargus kui tegu vaadeldav kõnealuse grupi poolt toimepandud grupilise varguse ühe osana.
|
3-1-1-5-00
|
Riigikohus |
18.01.2000 |
|
KrK §-s 27 ettenähtud lisakaristuse formuleerimine õiguse äravõtmisena töötada teatava aja jooksul vastutavatel ametikohtadel on ebakorrektne ja sisutu ning seetõttu kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.
Vallavalitsuse ametiisiku palumine teha fiktiivseid sissekirjutusi paljude inimeste passidesse ja selleks temale pikema aja jooksul vajalike dokumentide kättetoimetamine ühes juhiste andmisega sissekirjutuse kehtimisaja ja -koha suhtes võib moodustada KrK §-s 166 sätestatud kuriteo organiseerimise.
Eesti Vabariigi täitevvõimu tegevuse õiguspärasuse, aususe ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist võib käsitada riigi huvidele olulise kahju tekitamisena § 166 mõistes.
Eesti Vabariigi täitevvõimu tegevuse õiguspärasuse, aususe ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist võib käsitada riigi huvidele olulise kahju tekitamisena KrK § 166 mõistes.
|
3-1-1-94-00
|
Riigikohus |
19.10.2000 |
|
Isiku leidmine, kes nõustub välisriigist posti teel Eestisse salakaubana saadetavat narkootikumi vastu võtma ning tema nime ja aadressi teatavakstegemine salakauba saatjale võib moodustada salakaubaveole kaasaaitamise.
Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu, kaasa arvatud kõik objektiivsed ja subjektiivsed elemendid vähemalt kaudse tahtluse vormis.
Osavõtt eeldab põhitegu kuriteo täideviimise näol. Põhitegu võib seisneda ka vahendlikus täideviimises ja jääda katse staadiumi.
|
3-1-1-69-02
|
Riigikohus |
12.06.2002 |
|
Kaasaaitamistegu peab järgneva põhiteo kaaspõhjustama, st ta peab enda objektiivselt kvaliteedilt avaldama mõju põhjusliku seose arengule ja seda toetama. Kaasaaitamistegu võib seisneda ka täideviija teootsuse tugevdamises või soodusolukorra loomises. Pelgalt kuriteo toimepanemise vahetus läheduses viibimine ei ole käsitatav kaasaaitamisteona KrK § 17 lg 6 mõttes.
Kuriteost osavõtja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatuma välja selle kõikide objektiivsete ja subjektiivsete elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Kaasaaitaja peab seega teadma, et ta toetab teatud kindlat võõrast tegu ja kuritegu viiakse lõpule tema teopanuse toel.
|
3-1-1-95-98
|
Riigikohus |
22.09.1998 |
|
Tapmisele kaasaaitamise võib moodustada kuriteo hiljem täide viinud isikule abi osutamine kuriteo toimepanemiseks sobiva koha otsimisel ja kannatanu toimetamisel sellesse kohta, samuti eelnev lubadus varjata toime panna kavatsetavat kuritegu.
Põhjuslik seos kaasaaitaja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel võib olla nii vahetu kui vahendatud läbi täideviija tegevuse.
|
3-1-1-129-96
|
Riigikohus |
03.12.1996 |
|
Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis.
Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis..
Isikut võib kuriteole kaasaaitajaks tunnistada vaid tingimusel, et on tuvastatud kuriteo täideviija
|
3-1-1-23-01
|
Riigikohus |
06.03.2001 |
|
Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis võib muuhulgas toimuda täideviijate vahetu kokkuleppe alusel. Teovalitsemise teooria kohaselt on kaastäideviijad sellisel juhul funktsionaalseteks teovalitsejateks. Funktsionaalne täideviimine on tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Kooskõlastamine võib sealjuures olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatud konkludentsete tegudega. Väljapressimise korral isikud, kes viibivad vahetult sündmuskohal, on teadlikud kuriteokoosseisu realiseerimiseks esitatud nõudmise ja ähvarduste sisust, võimendavad oma kohalolekuga kaaskohtualuste sõnade paikapidavust ja aktiviseerivad kannatanute hirmu, täidavad oma funktsiooni, valitsedes oma teopanuse läbi tegu tervikuna, ning on seetõttu kuriteo kaastäideviijad.
|
3-1-1-101-96
|
Riigikohus |
29.10.1996 |
|
Kuriteost osavõtt välistab vastutuse eelnevalt mittelubatud varjamise eest KrK § 180 järgi. Eelnevalt lubatud kuriteo jälgede hävitamine on kuriteole kaasaaitamine
Kooskõlastatud ja ühtse tahtlusega hõlmatud tegutsemine kannatanult elu võtmisel on tõend tahtliku tapmise kohta osavõtu kujul. Otsest tahtlust saab seejuures järeldada kasutatud vahendite, teoviisi, löökide hulga, tekitaud vigastuste laadi ja koha jms põhjal. Kannatanu surma saabumise ajal ei ole kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt tähtsust
Riigikohtul puudub õigus asendada surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega.
Tapmise puhul ei sõltu põhjusliku seose olemasolu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel.
|
3-1-1-104-97
|
Riigikohus |
28.10.1997 |
|
Kuriteo toimepanemisele kaasaaitamiseks on eelnev lubadus varjata toimepandavat kuritegu ja osutada abi pärast kuriteo toimepanemist. Lubadus võib olla ka vaikiv ja antud kuriteo toimepanemise ajal.
Psüühiline vägivald võib röövimise objektiivse külje moodustada sõltumata sellest, kas ähvardus vahetult kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda oli tegelikult realiseeritav. Oluline on, et ähvardatav tajub relva kasutamise võimalust ning ohtu oma elule või tervisele, süüdlane aga tegutsebki arvestusega, et kannatanu peab ohtu reaalseks.
Röövimisele kaasaaitamiseks võib olla kokkuleppel põhinev röövimise täideviijate kuriteokohalt põgenemise tagamine ja röövitud vara äratoimetamine.
|
3-1-1-126-96
|
Riigikohus |
26.11.1996 |
|
Kui kaks isikut tekitavad kannatanule ühise peksmisega kerge, terviserikkega kehavigastuse raha hõivamise eesmärgil, on mõlemad peksjad röövimise täideviijad.
|