3-1-1-75-01
|
Riigikohus |
08.06.2001 |
|
Ringkonnakohus, tühistades haldusõiguserikkumise asjas esimese astme kohtu otsuse ja jättes jõusse ametiisiku otsuse, peab otsuse tegemisel muuhulgas lähtuma ametiisiku otsuse peale esitatud kaebuses sisalduvatest kohtualuse taotlustest. Seega lasub ringkonnakohtul eelkirjeldatud juhul kohustus kontrollida ametiisiku otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
|
| 3-1-1-51-96
|
Riigikohus |
14.05.1996 |
|
Ringkonnakohtul on õigus parandada esimese astme kohtu viga, kes karistuse mõistmisel ei arvestanud eelvangistuses oldud aega.
|
| 3-1-1-60-96
|
Riigikohus |
21.05.1996 |
|
Isiku käitumine moodustab tapmise hädakaitse piiride ületamisel vaid tingimusel, et ründajalt elu võtmisele suunatud käitumisakti ajal oli hädakaitseseisund juba tekkinud.
Kui uue või muudetud süüdistuse esitamise kohustus tuleneb Riigikohtu otsusest, peab kriminaalasja teist korda arutav esimese astme kohus saatma selle täiendavaks kohtueelseks uurimiseks.
Ringkonnakohus tohib kohtualuse süüdi tunnistada raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus (AKKS § 32 lg 3 p 1) vaid juhul, kui esimese astme kohus oli isiku selle raskema kuriteo eest kohtu alla andnud
|
| 3-1-1-63-96
|
Riigikohus |
28.05.1996 |
|
Isikut, kelle suhtes vabadusekaotust tingimuslikult ei kohaldatud, ei loeta karistust kandvaks. Kohtuotsuse tühistamisel katseaja kulgemine katkeb.>
Kui kriminaalasja arutatakse ilma kohtualuseta seoses tema viibimisega väljaspool Eesti Vabariigi piire ja kõrvalehoidumisega kohtusse ilmumisest ei ole ringkonnakohus seotud AKKS § 25 lg-s 3 kehtestatud piirangutega.
|
| 3-1-1-118-96
|
Riigikohus |
12.11.1996 |
|
Kui esimese astme kohus on isikusüüdi mõistnud kolmanda astme kuriteo eest, ringkonnakohus aga kvalifitseerib isiku käitumise teise astme kuriteona, võib karistuse muutmata jätmine olla põhjendamatu.
Menetlusosalised, kes ei ole apellatsioonkaebust esitanud, võivad kassatsioonkaebuse esitada vaid ringkonnakohtu otsusega tühistatud või muudetud kohtuotsuse osa peale.
|
| 3-1-1-20-97
|
Riigikohus |
18.02.1997 |
|
Ringkonnakohtul on esimese astme kohtu otsuse osalisel muutmisel õigus jätta oma järeldustes kordamata need esimese astme kohtu põhjendused, millega ta nõustub. Küll peab ringkonnakohus motiveerima esimese astme kohtu otsuses tehtud muudatusi.
Süüdistuse mahu vähendamisel ringkonnakohtu poolt tuleb kohtualuse karistust kergendada.
Kui prokuröri apellatsioonprotestis ei taotleta kuriteo kvalifikatsiooni muutmist, puudub ringkonnakohtul õigus tunnistada kohtualune süüdi raskemas kuriteos kui tunnistas esimese astme kohus.
Karistuse raskendamise motiveerimata jätmine on ringkonnakohtu poolt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Kui riisumise korduvus ja suur ulatus on vastava kuriteo koosseisutunnused, ei ole õige arvestada neid vastutust raskendavate koosseisuväliste tunnustena.
|
| 3-1-1-97-98
|
Riigikohus |
22.09.1998 |
|
Ringkonnakohtul on õigus iga apellatsioonimenetluse tulemina ja apellatsiooni sisust olenemata saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui ta tuvastab, et kriminaalasja menetlemisel on menetlusseadust rikutud nii oluliselt, et see toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. See ringkonnakohtu õigus ei ole seotud apellatsioonimenetluse piiridega.
AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.
AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.
Mitte nõustudes esimese astme kohtu poolse tõendite hindamisega, peab ringkonnaohus esitama omapoolse hinnangu tõenditele ja tegema sellele vastava lahendi. Ringkonnakohus võib omal algatusel koguda ja uurida ka uusi tõendeid.
|
| 3-1-1-115-02
|
Riigikohus |
07.11.2002 |
|
Kui ringkonnakohus teeb AKKS § 32 lg 3 p-le 2 tuginedes asjas uue, sisult esimese astme kohtu otsusele vastupidise otsuse, peab ta lisaks motiividele, mille alusel tühistatakse esimese astme kohtu otsus, kinni pidama ka KrMK §-dest 273-275.
|
| 3-1-1-97-01
|
Riigikohus |
18.10.2001 |
|
Vastavalt KrMK § 136 lg-le 1 on vastastamine selline uurimistoiming, mille läbiviimise vajalikkuse otsustab uurija. See ei ole uurija kohustus, vaid tema õigus. Igas menetletavas asjas otsustab uurija, kas vastastada juba ülekuulatud isikuid. Vastastamise teostamata jätmine ei ole kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Varastatud asjade väärtus tehakse üldjuhul kindlaks lähtuvalt nende harilikust väärtusest ning selleks ei ole obligatoorne teostada ekspertiisi.
Ringkonnakohus on tõendite hindamisel vaba esimese astme kohtu seisukohtadest. Vastavalt KrMK §-le 50 on kohus õigustatud hindama kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kui see hindamine põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel ning kohtuotsus on motiveeritud, siis on otsus kooskõlas seadusega.
|
| 3-1-1-100-01
|
Riigikohus |
24.10.2001 |
|
Ringkonnakohus võib põhimõtteliselt lugeda tuvastatuks esimese astme kohtuga võrreldes vastupidiseid faktilisi asjaolusid, kuid seda üksnes ringkonnakohtu istungil asetleidnud tõendite uurimisele tuginevalt. Sealjuures peab ringkonnakohus lähtuma KRMK § 50 lg 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise printsiibist.
|
| 3-1-1-19-98
|
Riigikohus |
03.02.1998 |
|
Ringkonnakohus, vaadates kriminaalasja apellatsiooni korras läbi osade süüdimõistetute või nende kaitsjate apellatsioonkaebuste alusel ja olles tuvastanud, et põhjendamatult karm karistus on mõistetud ka apellatsioonkaebust mitteesitanud kohtualustele, on kohustatud kergendama neilegi mõistetud karistust. Alusetult range või leebe karistuse mõistmine on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.
|
| 3-1-1-100-97
|
Riigikohus |
07.10.1997 |
|
Kui kummastki esimese astme kohtu otsusest, millega mõistetud karistused on KrK § 41 alusel osaliselt liidetud, ei nähtu eelvangistusaja arvestamist karistuse tähtaja hulka, on ringkonnakohtul õigus eeldada KrK §-s 45 kehtestatud nõude täitmata jätmist ja ise see viga kõrvaldada.
|
| 3-1-1-101-97
|
Riigikohus |
07.10.1997 |
|
Kui kriminaalmenetluse seaduse rikkumine esimese astme kohtu poolt ei too vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamist ning ringkonnakohus arutab kriminaalasja süüdlase karmimat kohtlemist taotleva kannatanu kaebuse alusel, on ringkonnakohtul õigus ise mõista kohtualusele raskem karistus, saatmata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
Kannatanu nõusolek prokuröri poolt taotletava karistusega esimese astme kohtuistungil ei võta temalt õigust taotleda apellatsioonitähtaja jooksul kohtualuse suhtes teistsuguse mõjustamisvahendi kohaldamist.
|
| 3-1-1-122-97
|
Riigikohus |
02.12.1997 |
|
Esimese astme kohtu otsust, millega isik on süüdi mõistetud kahes omavahel lahutamatult seotud kuriteos, ei või ringkonnakohus osaliselt tühistada ega saata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid ühe kuriteo osas, kuna sellega rikutaks kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet ning põhjustataks samas kriminaalasjas kahe kohtuotsuse tegemise.
Kui kohus on põhjendanud küll seda, miks ta ei pea usaldusväärseks mõne tunnistaja ütlusi, kuid jätnud veenvalt põhistamata selle, millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes ta kohtualuse siiski süüdi tunnistab, võib esineda kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Ringkonnakohus võib esimese astme kohtu otsuses esitatud põhjendustele AKKS § 29 lg 5 kohaselt osutada üksnes siis, kui selle otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on märgitud kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal need asjaolud on tuvastatuks loetud, samuti motiivid, miks kohus rajas oma otsuse nimelt nendele tõenditele ja tunnistas mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas kogutud tõendid.
|
| 3-1-3-10-96
|
Riigikohus |
05.03.1996 |
|
Esimese astme kuriteo toimepannud isik kannab vabadusekaotust kinnises vanglas.
Vangla liigi muutmine kinnisema suunas ei ole süüdimõistetu olukorra halvendamine.
|
| 3-1-1-44-97
|
Riigikohus |
22.04.1997 |
|
Apellatsioonikohtul on õigus parandada esimese astme kohtu viga, kes karistuse mõistmisel jättis kohaldamata KrK § 40 lg 3 sätted.
Kannatanu löömine rusikaga niisuguse jõuga, mis põhjustab tema kukkumise, võib tõendada süüdlase poolt mistahes kehavigastuse tekitamise möönmist.
|
| 3-1-1-44-96
|
Riigikohus |
30.04.1996 |
|
Ringkonnakohtul on õigus prokuröri apellatsioonprotesti alusel ja oma otsustust motiveerides tunnistada kohtualune süüdi raskemas kuriteos ja mõista talle raskem karistus, kui tegi seda esimese astme kohus.
|
| 3-1-1-10-96
|
Riigikohus |
16.01.1996 |
|
Ringkonnakohtul on AKKS §-le 33 tuginedes õigus saata kriminaalasi uueks arutamiseks vaid AKKS § 39 lg3/4s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise juhtudel. See loetelu on ringkonnakohtule ammendav
Ringkonnakohus ei tohi oma lahendit rajada üksnes teise kriminaalasja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele
|
| 3-1-1-91-96
|
Riigikohus |
10.09.1996 |
|
KrMK § 189 p-s 2 nimetatud rikkumine ei ole hõlmatud AKKS § 39 lg-ga 3. Selle üle otsustamisel, kas KrMK § 189 p 2 nõuet on rikutud, tuleb silmas pidada KrMK § 194 lg 1 p-s 2 sätestatut.
Ringkonnakohtul on õigus tunnistada AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse rikkumise oluliseks ja saata kriminaalasi esimese astme kohtusse uueks arutamiseks vaid tingimusel kui kohus põhjendab, et vastav rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse.
Ringkonnakohtul on õigus tunnistada AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse rikkumise oluliseks ja saata kriminaalasi esimese astme kohtusse uueks arutamiseks vaid tingimusel kui kohus põhjendab, et vastav rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse..
|
| 3-1-1-99-96
|
Riigikohus |
24.09.1996 |
|
Esimese astme kohus tohib uuel kohtulikul arutamisel halvendada kohtualuse olukorda ka juhul, kui varem tehtud kohtuotsuse tühistamise aluseks ei olnud kannatanu kaebus ega prokuröri protest, kuid kohus tuvastas raskema kuriteo toimepanemise. Seejuures ei ole kohtualuse süüditunnistamine samas süüdistuses, milles ta varem oli õigeks mõistetud, süüditunnistamine raskemas kuriteos.
Olles tuvastanud väidetava kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise, võib ringkonnakohus saata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule juba eelmenetluse käigus.
|
Facebook
Twitter