3-1-1-106-97
|
Riigikohus |
28.10.1997 |
|
Otsustamaks, kas tapmine rusika- ja jalalöökide tagajärjel pandi toime tahtlikult, samuti kas eriti piinaval või eriti julmal viisil, tuleb arvestada löökide tugevust, hulka ja kestust, kohta inimkehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud kehavigastuste hulka ja laadi, valutunde kestust ja muid kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavaid asjaolusid.
Peksmise tagajärjel kannatanu surma põhjustamine, kui süüdlane nägi ette ja möönis niisuguse tagajärje saabumist, moodustab kaudse tahtlusega toimepandud tapmise, mitte aga üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. Viimati nimetatud kuritegu eeldab surma suhtes kergemeelsust.
|
| 3-1-3-22-97
|
Riigikohus |
03.06.1997 |
|
Noalöök rinda, kui pole tõendatud süüdlase otsene tahtlus kannatanu tappa, ei moodusta tahtliku tapmise katset. Niisugusel juhul võib süüdlane kuuluda vastutusele tegelikult tekitatud tagajärje eest.
|
| 3-1-1-121-96
|
Riigikohus |
19.11.1996 |
|
Hädakaitsepiire ei ole võimalik ületada pärast õigusvastase ründe või selle reaalse ohu möödumist. Juba maas lamava ründe toimepannu tapmine võib olla kättemaksuakt ja kvalifitseeritav tapmisena üldalustel.
|
| 3-1-3-26-96
|
Riigikohus |
08.10.1996 |
|
Kuriteokatse eeldab otsest tahtlust, mille esinemist tuleb kohtuotsuses põhistada.
|
| 3-1-1-75-99
|
Riigikohus |
07.09.1999 |
|
Üliraske kehavigastuse tekitamine kaudse tahtlusega ei saa moodustada tapmiskatset ja tuleb kvalifitseerida KrK § 107 järgi.
|
| 3-1-1-85-96
|
Riigikohus |
03.09.1996 |
|
Lüües kannatanut pussnoaga, mille tera pikkus on 9,3 cm, jõuliselt südame piirkonda, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sealhulgas ka surma saabumist. Niisugusel juhul võib olla toime pandud tapmine kaudse tahtlusega.
Lüües kannatanut noaga jõuliselt südame piirkonda, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sealhulgas ka surma saabumist ja tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega.
|
| 3-1-1-102-96
|
Riigikohus |
01.10.1996 |
|
Noalöök südame piirkonda võib tõendada, et süüdlane möönab mistahes tagajärje, sealhulgas ka surma põhjustamist. Surma tegelikul saabumisel on niisugusel juhul toime pandud tapmine kaudse tahtlusega, mitte aga surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu KrK § 107 lg 2 p 1 mõttes.
Noalöök südame piirkonda võib tõendada, et süüdlane möönab mistahes tagajärje, sealhulgas ka surma põhjustamist. Surma tegelikul saabumisel on niisugusel juhul toime pandud tapmine kaudse tahtlusega.
|
| 3-1-1-104-99
|
Riigikohus |
23.11.1999 |
|
Kannatanu peksmine ühel ja samal õhtul korduvalt ja kui tunni aja vältel rindkeresse ja pähe kängistatud jalaga võib tahtliku tapmise moodustada vaatamata sellele, et esialgu kasutas hädakaitseseisundit tekitavat vägivalda süüdimõistetu suhtes kannatanu.
|
| 3-1-1-95-98
|
Riigikohus |
22.09.1998 |
|
Tapmisele kaasaaitamise võib moodustada kuriteo hiljem täide viinud isikule abi osutamine kuriteo toimepanemiseks sobiva koha otsimisel ja kannatanu toimetamisel sellesse kohta, samuti eelnev lubadus varjata toime panna kavatsetavat kuritegu.
Põhjuslik seos kaasaaitaja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel võib olla nii vahetu kui vahendatud läbi täideviija tegevuse.
|
| 3-1-3-18-98
|
Riigikohus |
29.09.1998 |
|
Üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine moodustab tapmiskatse vaid juhul, kui süüdlasel oli kannatanu surma põhjustamise suhtes otsene tahtlus.
|
| 3-1-1-77-02
|
Riigikohus |
14.11.2002 |
|
Ehkki kohtuotsus jõustub ringkonnakohtu otsuse kuulutamisega, tuleneb AKKS §-st 63, et karistuse mõistmise volitused on ka Riigikohtul, kui ta vaatab jõustunud kohtuotsuse läbi kassatsiooni korras. AKKS § 63 p 4 järgi võib Riigikohus teha uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda. Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus. Seega, kui kriminaalasja menetlemise ajal kriminaalseaduse vahetumise tõttu on rakendunud kergemat tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära ettenägev seadus, tuleb Riigikohtul otsustamisel sellest lähtuda.
Kui KrK näeb toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistab kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületab KrK eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmäära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.
Riigikohus kontrollib konkreetse normikontrolli raames kriminaalõigusnormi põhiseadusele vastavust üksnes konkreetse kriminaalasja asjaolude põhjal. Riigikohus ei saa konkreetse normikontrolli raames kaaluda kõiki juhte, kus karistuse mõistmist ettenägevad normid võivad võimaldada kahtlusaluste ebavõrdset kohtlemist.
Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.
Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.
Riigikohus võib juba mõistetud karistust kergendada, mis on olemuselt karistuse kohaldamine PS § 23 lg 2 teise lause mõttes. Karistuse mõistmine hõlmab ka karistuste liitmist, sest liitmise tulemusena mõistetakse isikule lõplik karistus.
Põhiseadusliku ne bis in idem printsiibiga (PS § 23 lg 3) ei ole vastuolus isiku karistamine ühes kriminaalmenetluses sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.
PS § 23 lg-s 3 sätestab ne bis in idem põhimõtte, mis keelab isiku karistamise mõne varasema, jõustunud lahendiga lõppenud kohtumenetluse objektiks olnud teo eest. Säte annab menetlusliku tagatise, mis välistab korduva karistamise, kui isik on juba sama teo eest lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. PS § 23 lg 3 ei keela aga isikut karistada ühe menetluse raames sama teo eest mitme üksteisest hõlmamata kuriteokoosseisu (ideaalkonkurentsi) järgi.
Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel oli kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei olnud enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul oli vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.
Kõige raskemaks veel röövimisega hõlmatud vägivallaks on isiku elule ohtlik vägivald, s.t vägivald, mis üksnes ohustab isiku elu, kuid kurjategija ei taha vägivallaga põhjustada isiku surma. Kui võõra vara vägivallaga hõivamisel on kurjategija tahtlus suunatud isiku surma põhjustamisele, siis selline vägivald ei ole enam hõlmatud röövimise koosseisuga. Sellisel juhul on vägivalla kasutamisel rünnatavaks objektiks mitte üksnes vara, vaid ka isiku elu.
PS § 12 lg 1 hõlmab ka õigusloome võrdsust. Seadusandjal on seejuures avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.
Juhtudel, mil kriminaalkoodeks nägi toimepandud raskeima kuriteo eest ette tähtajalise või eluaegse vabadusekaotuse ja kohus mõistis kohtualusele sellise kuriteo eest tähtajalise vabadusekaotuse, kuid kuritegude kogumi eest tähtajalise vabadusekaotuse, mis ületas kriminaalkoodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud tähtajalise vabadusekaotuse ülemmära, ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.
|
| 3-1-1-28-01
|
Riigikohus |
27.03.2001 |
|
Tahtlik tapmine ei kuulu nn spetsiifilise teokirjeldusega koosseisude hulka, vaid on nn suvalise teokirjeldusega koosseis - surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses.
Tahtlus (sh kaudne tahtlus) eeldab muuhulgas, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Tahtliku tapmise koosseisu realiseerimiseks on vajalik tuvastada kogu põhjusliku ahela hõlmatus süüdlase tahtest.
Tapmine on nn suvalise teokirjeldusega koosseis - surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses.
|
| 3-1-1-32-97
|
Riigikohus |
25.03.1997 |
|
Noalöökide hulk, koht ja intensiivsus võivad tõendada süüdlase tahtlust põhjustada kannatanu surm.
|
| 3-1-1-88-97
|
Riigikohus |
16.09.1997 |
|
Kui esimese astme kohtu otsuses ei ole motiveeritud järeldust kohtualuste tegutsemise kohta eesmärgiga ühiselt tappa kannatanu, apellant aga väidab, et kaaskohtualune ületas kannatanut noaga lüües kokkuleppe piire, peab ringkonnakohus esimese astme astme kohtu otsuse jõusse jätmisel ise motiveerima apellandi väidete alusetust. Piirdumine osutamisega esimese astme kohtu otsusele on niisugusel korral sisutu, ei ole kooskõlas AKKS § 29 lg-s 5 sätestatuga ja tähendab kohtuotsuses motiivide puudumist.
Isiku tegu võib tapmiskatse moodustada vaid juhul, kui tapmise suhtes on tal otsene tahtlus.
Isiku tegu võib tapmiskatse moodustada vaid juhul, kui tapmise suhtes oli tal otsene tahtlus.
|
| 3-1-1-92-97
|
Riigikohus |
16.09.1997 |
|
Metallesemega korduv tugevajõuline löömine elutähtsate organite piirkonda võib tõendada surma põhjustamist kaudse tahtlusega.
Isik võib röövimise täideviija olla ka juhul, kui ta küll ei osale kannatanu suhtes elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamises, osaleb aga kokkuleppest ja rollide jaotusest tulenevalt võõra vara hõivamises pärast kannatanu vastupanu mahasurumist teiste poolt.
|
Facebook
Twitter