3-1-1-49-02
|
Riigikohus |
03.05.2002 |
|
EIK praktikast tulenevalt ei tohi isiku süüdimõistmine täielikult või määravas ulatuses põhineda anonüümsete tunnistajate ütlustel.
|
| 3-1-1-53-01
|
Riigikohus |
21.05.2001 |
|
|
| 3-1-1-71-98
|
Riigikohus |
26.05.1998 |
|
Kui kriminaalasja arutamise käigus ei õnnestu täiendavate tõendite kogumise ja hindamise abil kõrvaldada tekkinud kahtlusi, tuleb kohtul lähtuda süütuse presumptsioonist.
Isiku süüditunnistamine kehavigastuse tahtlikus tekitamkses võib olla põhjendamatu ja vastuolus kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõudega juhul, kui kummutamata on hädaseisundi esinemisele viitavad asjaolud ning kahtlusi tekitab kannatanule kehavigastuste tekkimise väidetav viis ja isegi vigastuste olemasolu.
Erasüüdistusasjas lasub tõendamiskoormis kannatanul.
|
| 3-1-1-88-98
|
Riigikohus |
01.09.1998 |
|
Kassaator, taotledes ringkonnakohtuotsuse tühistamist AKKS § 39 lgss 4 sätestatud alusel, peab osutama kriminaalmenetluse õiguse konkreetsele normile, mille rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ringkonnakohtus.
AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.
AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.
Kohtualuse süüditunnistamisel KrK § 142 järgi ei kuulu tõendamisesemesse ähvardamise täpne viis.
|
| 3-1-1-114-97
|
Riigikohus |
18.11.1997 |
|
Tõendiks kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseadusliku toimetamise kohta võib olla ka selle väärtuse leidmine, registreerimine või registreerimise katse.
Olulise vastuolu ilmnemisel ütlustes ei ole vastastamine kohustuslik menetlustoiming. Kohtul on õigus ise otsustada, kas vastastamine on vastuolu lahendamiseks otstarbekas ja tõendamise seisukohalt vajalik.
Kui ülekuulatav väidab, et tunneb kuriteosündmusse puutuvat isikut ning ütleb tema nime, ja need ütlused ei ärata kahtlust, on selle isiku äratundmiseks esitamine ülearune.
|
| 3-1-1-84-97
|
Riigikohus |
09.09.1997 |
|
Vanglas vabadusekaotust kandva isiku kummutamata väide, et ta 4. päeval pärast KrK § 1773 jõustumist ei olnud sellest veel teada saanud, võib kuriteo subjektiivse külje puudumise tõttu välistada tema karistamise nimetatud seadusesätte järgi.
|
| 3-1-1-86-97
|
Riigikohus |
09.09.1997 |
|
Vanglas vabadusekaotust kandva isiku kummutamata väide, et ta 4. päeval pärast KrK § 1773 jõustumist ei olnud sellest veel teada saanud, võib kuriteo subjektiivse külje puudumise tõttu välistada tema karistamise nimetatud seadusesätte järgi.
|
| 3-1-1-86-02
|
Riigikohus |
30.08.2002 |
|
|
| 3-1-1-90-02
|
Riigikohus |
20.09.2002 |
|
Nõuetekohaselt esitatud tsiviilhagi otsustamata jätmine esimese astme kohtu poolt on KrMK § 269 lg-s 2 sätestatu rikkumine ning käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, millele ringkonnakohus ei tohiks jätta reageerimata. Samas ei oleks põhjendatud käsitletaval juhul rääkida kriminaalmenetluse seaduse olulisest rikkumisest AKKS § 33 lg 2 mõttes, sest seda rikkumist on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
Algsete ja tuletatud tõendite objektiivselt erineva kujunemismehhanismi arvestamine tõendite kogumisel ja hindamisel ei ole vastuolus KrMK §-is 50 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttega.
|
| 3-1-1-23-99
|
Riigikohus |
02.03.1999 |
|
Selle otsustamine, kas relva kasutati röövimisel eelneva kokkuleppe alusel või esines nn ühe täideviija ekstsess, eeldab relva kasutanud isiku tuvastamist, eiramata seejuures KrMK § 274 p-s 3 sätestatud nõuet.
|
| 3-1-1-17-01
|
Riigikohus |
23.02.2001 |
|
Avaldamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätmise tahtlust võivad tõendada deklaratsiooni esitamise kohustuse teadmine süüdlase poolt ning talle selle kohustuse täitmise vajaduse korduv kirjalik meeldetuletus.
|
| 3-1-1-90-99
|
Riigikohus |
05.10.1999 |
|
Kohtualuse kummutamata väide, et metsa raius ta teisest eraldusest ja suuremas ulatuses kui metsateatises näidatud, eksituse tõttu, välistab tema süüdumõistmise põhjendatuse KrK § 155 järgi.
KrK §-s 155 on kehtestatud vastutus mitte ainult Metsaseaduse, vaid ka teiste metsandust reguleerivate seaduste ja muude normatiivaktide nõuete eiramise eest.
|
| 3-1-1-92-99
|
Riigikohus |
12.10.1999 |
|
Juhul kui kohtualuse ütluste tunnistamine eneserõõnaks ei välista tema seotust kuriteosündmusega ja võib anda alust vaid tema tegevuse ümberkvalifitseerimiseks, tuleb kriminaalasi KrMK § 219 lg 2 ja § 216 lg 2 alusel saata täiendavaks kohtueelseks uurimiseks tervikuna.
Tulenevalt KrMK § 216 on kriminaalasjast materjalide eraldamine põhjendatud vaid juhul, kui eraldatud materjalide alusel saadav kriminaalasi ja menetletav kriminaalasi on teineteisest sõltumatud ja KrMK § 218 lg 1 kohaselt ühendatavad.
Kuriteo varjamise koosseisuline tunnus - isiku teadmine, et ta varjab esimese astme kuritegu - on arvestatav vaid juhul kui selle tunnuse esinemine on tõendatud kohtuotsusega.
|
| 3-1-1-17-00
|
Riigikohus |
08.02.2000 |
|
Kohtualuse süü kuriteo toimepanemises võib olla tõendatud peaasjalikult kannatanu ütlustega, mida on hinnatud kogumis teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
|
| 3-1-1-60-01
|
Riigikohus |
28.05.2001 |
|
Materiaalse kuriteo puhul kuulub kohtulikult tõendamisele kuriteoga tekitatud kahju suurus ja iseloom. Sellest sõltub kuriteo kvalifikatsioon, seega ka kuriteo raskus. Varastatu maksumus näitab kuriteoga tekitatud kahju suurust ja annab aluse kurjategija süü suuruse ning talle mõistetava karistuse määratlemiseks.
Vastavalt KrMK §-le 351 on kohtualusel õigus esitada taotlusi ekspertiisi määramiseks esimese astme kohtu istungil ja selle taotluse mitterahuldamise aluseks ei saa olla asjaolu, et vastavat taotlust pole esitatud kohtueelsel uurimisel.
KrMK § 274 sätestatakse muuhulgas kohtu kohustus motiveerida vabaduskaotusliku karistuse kohaldamist, kui seadus näeb sama teo eest ette ka vabadusekaotusega mitteseotud sanktsiooni, ning kohustus motiveerida vastava taotluse esitamisel kohtualuse käendusele andmist või andmata jätmist. Eelmainitud motiivide puudumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikumine.
|
| 3-1-1-70-02
|
Riigikohus |
19.06.2002 |
|
KrMK § 48 lg 2 kohaselt on tõendiks kriminaalmenetluses jälitustegevusega saadud helisalvestus, mitte aga helisalvestuse sisu kirjaliku fikseerimise protokoll. Sellisele protokollile kui kohtulikule tõendile on kohtul õigus viidata üksnes siis, kui helisalvestust on kohtus vahenditult kontrollitud.
|
| 3-1-1-60-00
|
Riigikohus |
16.05.2000 |
|
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus.
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus
|
| 3-1-1-129-96
|
Riigikohus |
03.12.1996 |
|
Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis.
Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis..
Isikut võib kuriteole kaasaaitajaks tunnistada vaid tingimusel, et on tuvastatud kuriteo täideviija
|
| 3-1-1-51-00
|
Riigikohus |
18.04.2000 |
|
Kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud minutilise või sekundilise täpsusega.
Ringkonnakohtu otsuse tühistamise taotluses tuleb näidata vastav õiguslik alus.
Juhul kui kassatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada AKKS § 39 lg-ga 3 hõlmamata seaduserikkumiste tõttu, tuleb Riigikohtult kõigepealt taotleda väidetavate rikkumiste tunnistamist oluliseks AKKS § 39 lg 4 alusel ja seejärel põhistada, et iga rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
|
| 3-1-1-50-97
|
Riigikohus |
29.04.1997 |
|
Isiku poolt kuriteo toimepanemist varem võib tuvastatuks lugeda vaid kohtuistungil kontrollitud tõenditele rajatud kohtulahendiga, mitte aga kohtueelsel uurimisel vormistatud menetlusdokumendiga.
|
Facebook
Twitter