3-19-1255/20
|
Riigikohtu halduskolleegium |
07.06.2022 |
|
Vt RKHKo nr 3-19-1481/23 annotatsioone.
On oluline, et kohtutäitur ei eemalduks täitemenetluse peamisest eesmärgist – nõude kiire ja efektiivne täitmine. Siiski ei saa nõude kiire ja efektiivne täitmine toimuda viisil, et võlgnik jääb pangakonto täieliku arestimise tõttu ilma minimaalsete elatusvahenditeta. TMS § 132 lg 1 nõuab kohtutäiturilt ka võlgniku eluliste huvidega arvestamist. (p 11)
|
| 3-19-1481/23
|
Riigikohtu halduskolleegium |
20.04.2022 |
|
KTS § 55 lg-s 2 sätestatud sisulistesse küsimustesse sekkumise tingimused on tuletatud Riigikohtu praktikast. Kolleegium on notarite distsiplinaarasjades leidnud, et ametikohustusi on süüliselt rikutud üksnes juhul, kui notar eksib seaduse rakendamisel selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu (vt RKHKo nr 3-3-1-35-00), nt kui ta kohaldab kehtetut normi või normi tõlgendus hälbib ilmselgelt väljakujunenud kohtupraktikast (vt RKHKo nr 3-3-1-70-04, p 13). Kolleegium on pidanud sama põhimõtet kohaldatavaks ka kohtutäiturite distsiplinaarasjades (vt RKHKo nr 3-3-1-76-09, p 24). (p 9)
Distsiplinaarkaristuse määramisel peab olema preventiivne mõju. Karistus peab olema selline, mis võimaldaks ära hoida edasiste rikkumiste toimepanemise. (p 15)
Kohustus jätta ühe kuupalga alammäärale vastav summa arestimata tuleneb algselt TMS § 132 lg-st 1. Viidatud normi järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 1 sõnastus on imperatiivne. Erandid sellest põhimõttest on sätestatud sama paragrahvi teistes lõigetes (lg-d 11–13, 2 ja 3). Samuti tulenevad erandid Riigikohtu praktikast, mille järgi ei kohaldu TMS § 132 lg 1 näiteks teatud laadi ühekordsete summade puhul (vara võõrandamisest saadud tulu või kingitusena saadud summa, vt RKTKm nr 3 2-1-3-08, p 17) või kinnipeetavale, kuna tema miinimumvajadused on tagatud (viimati RKTKm nr 2-16-12972/57, p 23). Lisaks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. (p 10)
Kui arestimisakti koostamise hetkel ei tea kohtutäitur ühegi eelmainitud erandi olemasolust, tuleb lähtuda TMS § 132 lg 1 järgsest selgest ja üheselt mõistetavast üldreeglist ja tagada võlgniku kontole arestivaba miinimum. TMS § 133 lg 1 esimese lause esimene pool selgitab, kuidas § 132 lg s 1 sätestatud piirangut arestimisel rakendada. Vaidluse all olev TMS § 133 kinnitab, et TMS §-des 131 ja 132 sätestatud arestimise piirangud kehtivad ka võlgniku arvelduskontole. (p 11)
Seda, et eelviidatud normide põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid, kinnitab käesolevas haldusasjas korduvalt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika (nt RKTKm nr 3-2-1-166 16; RKTKm nr 2-16-12972/57). Riigikohtu praktikast tuleneb, et arvestades TMS §-des 130 jj sätestatud võlgniku minimaalse kaitse vajadust kehtestavat süstemaatikat, tuleb võlgniku kontole tagada minimaalselt vajalikud vahendid mh ka siis, kui kontole ei ole laekunud midagi. Sellele, et konto arestimisel tuleb igal juhul märkida summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, viitab Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-166-16 tehtud määruse p-s 15: „TMS § 133 lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Seega pidi kohtutäitur sel ajal arestimisaktis olenemata muudest laekumistest märkima, et arestimisele ei kuulu iga kuu 390 eurot.“ (p 12)
Tühja konto täieliku arestimise korral ei oleks võlgnikule seadusega sätestatud automaatne miinimumkaitse tagatud, kuna kontole sissetuleku laekumise korral oleks see täielikult arestitud ja ta peaks esitama arestimise akti muutmise taotluse. TMS § 132 lg-st 1 (ja seega TMS § 133 lg 1 esimese lause esimesest poolest) kõrvalekaldumiseks peavad kohtutäiturile olema teada erandlikud asjaolud (vt käesoleva otsuse p 10, vrd TMS § 133 lg 1 esimese lause teine pool). (p 13)
Miinimumkaitse tagamise kohustust on kinnitanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis määruse nr 2-16-12972/57 p-s 23: „Kolleegium leiab täitemenetluse seadustikku eesmärgipäraselt tõlgendades, et võlgnikule ning ka tema ülalpeetavatele tuleb tagada miinimumkaitse ning eluks elementaarselt vajalik (mh toit, küte jne) või selle ostmiseks vajalik raha nii olukorras, kus ta saab TMS § 130 jj kohast sissetulekut, kui ka olukorras, kus talle laekuvad üksnes muud (ühekordsed) summad.“ (p 13)
|
| 3-2-1-124-16
|
Riigikohus |
11.01.2017 |
|
Enammakstud tulumaksu tagastusnõue on töötasunõudega sarnane sissetulek TMS § 130 lg 1 mõttes. Seega peab kohtutäitur arvestama TMS §-s 132 sätestatud arestimise piirangutega. (p 10)
Kui kohtutäiturile ei ole teada võlgniku ülalpeetavate olemasolu või võlgniku sissetuleku iseloom, on võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile asjakohane avaldus. TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse esitamist tuleb pidada lubatavaks, kuna TMS § 133 lg 1 ei keela võlgnikul avaldust esitamast ka kaebuse vormis. (p 11.1.)
Arestimise piirang TMS §-de 132 ja 133 tähenduses on ühekordne, st sõltumata võimalusest, et võlgnikul on mitu sissetulekuallikat ja üks sissetulek kantakse ühele kontole ja teine teisele kontole või makstakse välja sularahas, jäetakse siiski arestimata üks summa ühe kuu palga alammäära ulatuses (vt ka RKTKm nr 3-2-1-3-08, p 11). (p 12)
Usaldusisik peab olukorras, kus võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu on talle laekunud, andma võlgnikule PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust üle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg-d 1 ja 2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5), või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale, kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt ka RKTKm nr 3-2-1-110-16, p 16.3). (p 13.2.)
Enammakstud tulumaksu tagastusnõue on töötasunõudega sarnane sissetulek TMS § 130 lg 1 mõttes. Seega peab kohtutäitur arvestama TMS §-s 132 sätestatud arestimise piirangutega. (p 10)
Alates 5. aprillist 2011 kehtiva PankrS § 173 lg 3 eesmärgiks on võrreldes eelneva regulatsiooniga tagada usaldusisikule efektiivsem võimalus saada võlgniku teenistus oma kontrolli alla ja selle arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuivõrd enammakstud tulumaksu tagastusnõue on muu töötasunõudega sarnane sissetulek TMS § 130 lg 1 mõttes, tuleb see lugeda PankrS § 173 lg 3 alusel usaldusisikule loovutatuks. (p 13.1.)
Kui kohtutäiturile ei ole teada võlgniku ülalpeetavate olemasolu või võlgniku sissetuleku iseloom, on võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile asjakohane avaldus. TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse esitamist tuleb pidada lubatavaks, kuna TMS § 133 lg 1 ei keela võlgnikul avaldust esitamast ka kaebuse vormis. (p 11.1.)
Alates 5. aprillist 2011 kehtiva PankrS § 173 lg 3 eesmärgiks on võrreldes eelneva regulatsiooniga tagada usaldusisikule efektiivsem võimalus saada võlgniku teenistus oma kontrolli alla ja selle arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuivõrd enammakstud tulumaksu tagastusnõue on muu töötasunõudega sarnane sissetulek TMS § 130 lg 1 mõttes, tuleb see lugeda PankrS § 173 lg 3 alusel usaldusisikule loovutatuks. (p 13.1.)
Alates 5. aprillist 2011 kehtiva PankrS § 173 lg 3 eesmärgiks on võrreldes eelneva regulatsiooniga tagada usaldusisikule efektiivsem võimalus saada võlgniku teenistus oma kontrolli alla ja selle arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuivõrd enammakstud tulumaksu tagastusnõue on muu töötasunõudega sarnane sissetulek TMS § 130 lg 1 mõttes, tuleb see lugeda PankrS § 173 lg 3 alusel usaldusisikule loovutatuks. (p 13.1.)
Usaldusisik peab olukorras, kus võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu on talle laekunud, andma võlgnikule PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust üle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg-d 1 ja 2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5), või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale, kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt ka RKTKm nr 3-2-1-110-16, p 16.3). (p 13.2.)
|
| 3-2-1-105-13
|
Riigikohus |
03.10.2013 |
|
Seadusel põhinev elatis TMS § 131 tähenduses peab olema võlgniku sissetulek (elatis võlgnikule), mitte kellegi teise isiku sissetulek. Tegemist peab olema olukorraga, mil võlgnikule kuuluvast muust varast nõude rahuldamiseks ei piisa, sel juhul on võimalik arestida võlgniku sissetulek, mida TMS § 131 lg 1 üldreegli kohaselt muidu arestida ei saaks.
Riiklikku peretoetust TMS § 131 lg 1 p-s 1 sätestatud keelu tõttu arestida ei saa (seda ka mitte TMS § 131 lg 2 alusel). (p 17)
Kui kohtutäitur on arestitud elatise summa alusetult sissenõudjale üle kandnud, on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas. Kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu on välistatud juhul, mil võlgnik oli kohtutäiturile andnud ebaõigeid andmeid oma kontode kohta (vt Riigikohtu 4. märtsil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 tehtud määruse p 16). (p 19)
Kui kohtutäitur on arestitud elatise summa alusetult sissenõudjale üle kandnud, on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas. Kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu on välistatud juhul, mil võlgnik oli kohtutäiturile andnud ebaõigeid andmeid oma kontode kohta (vt Riigikohtu 4. märtsil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 tehtud määruse p 16). (p 19)
|
| 3-2-1-166-16
|
Riigikohus |
15.03.2017 |
|
Võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale ei saa rahuldada osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma, kuid välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt RKTKm nr 3-2-1-105-13, p 19; RKTKm nr 3-2-1-3-08, p 16). (p 13)
TMS §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks nt võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue (vt RKTKm nr 3-2-1-124-16, p 10). TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt RKTKm nr 3-2-1-36-10, p 13; RKTKm nr 3-2-1-3-08, p 11). (p 15)
TMS § 133 lg 1 ei keela märkida arestimisakti muid olulisi asjaolusid peale TMS § 132 lg-s 1 märgitud rahasumma. Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad TMS §-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama. Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekuvad töötutoetused ja toimetulekutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et need ei kuulu arestimisele. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8). (p 15)
|
| 3-2-1-62-15
|
Riigikohus |
10.06.2015 |
|
Kiiret täitetoimingut vajavatel juhtudel, samuti siis, kui võlgnikuga kontakti saamine on eelduslikult raskendatud, on võimalik TMS § 131 lg 2 järgne täitetoiming teha võlgnikku enne ära kuulamata. Võlgniku õiguste kaitse on sel juhul mh tagatud kaebuse esitamise õiguse kaudu. (p 14)
TMS § 131 lg 2 kohaldamise korral tuleb vähemalt üldjuhul arvestada TMS §-s 132 arestimisele seatud piirangutega, sh jätta § 132 lg 1 alusel arestimata summa, mis vastab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäärale. (p 15)
Kui töötu võlgnik on teise isiku ülalpidamisel, puudub TMS § 130 jj eesmärki arvestades vajadus tagada võlgnikule seaduses ettenähtud miinimumkaitse, sh nt ka TMS § 66 lg 1 p 12 kaudu. See kaitse on tagatud võlgniku ülalpidamise kaudu juhtudel, mil võlgnik viibib kinnipidamisasutuses. (p 15)
VangS § 44 saab kohaldada olukorras, kus kinnipeetavale laekuva summa kandmine kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele on selle paragrahvi lg 1 tähenduses seaduse järgi kohustuslik.
Kui kinnipeetava muu sissetulek VangS § 44 lg 1 tähenduses (nt tema kasuks riigilt väljamõistetud kahjuhüvitis) ei pea laekuma kinnipeetava isikuarvele, ei ole vaja kohaldada ka VangS § 44 lg 2 kaitsenormi. Eelistatumad on sissenõudjate huvid ning võlgniku huve kaitsevad üldjuhul TMS § 130 jj. (p 13)
VangS § 44 saab kohaldada olukorras, kus kinnipeetavale laekuva summa kandmine kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele on selle paragrahvi lg 1 tähenduses seaduse järgi kohustuslik.
Kui kinnipeetava muu sissetulek VangS § 44 lg 1 tähenduses (nt tema kasuks riigilt väljamõistetud kahjuhüvitis) ei pea laekuma kinnipeetava isikuarvele, ei ole vaja kohaldada ka VangS § 44 lg 2 kaitsenormi. Eelistatumad on sissenõudjate huvid ning võlgniku huve kaitsevad üldjuhul TMS § 130 jj. (p 13)ˇ
Kiiret täitetoimingut vajavatel juhtudel, samuti siis, kui võlgnikuga kontakti saamine on eelduslikult raskendatud, on võimalik TMS § 131 lg 2 järgne täitetoiming teha võlgnikku enne ära kuulamata. Võlgniku õiguste kaitse on sel juhul mh tagatud kaebuse esitamise õiguse kaudu. (p 14)
TMS § 131 lg 2 kohaldamise korral tuleb vähemalt üldjuhul arvestada TMS §-s 132 arestimisele seatud piirangutega, sh jätta § 132 lg 1 alusel arestimata summa, mis vastab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäärale. (p 15)
Kui töötu võlgnik on teise isiku ülalpidamisel, puudub TMS § 130 jj eesmärki arvestades vajadus tagada võlgnikule seaduses ettenähtud miinimumkaitse, sh nt ka TMS § 66 lg 1 p 12 kaudu. See kaitse on tagatud võlgniku ülalpidamise kaudu juhtudel, mil võlgnik viibib kinnipidamisasutuses. (p 15)
|
| 3-2-1-3-08
|
Riigikohus |
04.03.2008 |
|
Täitemenetluse seadustiku §-de 130-136 põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.
Arestimise piirang TMS §-de 132 ja 133 tähenduses on ühekordne, st sõltumatu võimalusest, et võlgnikul on mitu sissetulekuallikat ja nt üks sissetulek kantakse ühele kontole ja teine teisele kontole või makstakse nt teise tööandja poolt välja sularahas. Sellisel juhul jäetakse arestimata ainult üks summa ühe kuu palga alammäära ulatuses.
TMS § 43 lg-t 1 ja § 133 lg 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud TMS § 115 lg 3 ja lg 4 kolmanda lause tingimused ning on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avalduse. Üldjuhul tuleks mõistlikuks ajaks lugeda TMS § 133 lg 1 teise lause analoogia alusel kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates. Vastasel korral võib TMS § 133 lg-s 1 võlgnikule antud õiguskaitse osutuda ebatõhusaks. Kui arestimisakt edastatakse posti teel, siis loetakse akt TMS § 10 lg 5 kohaselt kätte saaduks tavaliselt kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Seega peaks kohtutäitur arestimisakti postitamise korral raha sissenõudjale ülekandmisega ootama reeglina kolm päeva postitamisest arvates ning seejärel kolm tööpäeva arestimisakti eelduslikust kättesaamisest arvates.
TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sisaldub nn absoluutne arestimiskeeld. See tähendab, et isegi juhul, mil võlgniku algselt esitatud andmete alusel on nimetatud lõigetes sätestatu jäänud järgimata, tuleb võlgnikule tagada (jätta arestimata) ühe kuu palga alammäärale vastav summa ja ülalpeetava kaitseks TMS § 132 lg-s 2 sätestatud summa, kui algne ekslik arestimine selgub tagantjärele. Sellistel juhtudel ei saa aga juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama.
Kui mittetöötava (TMS § 130 jj kohast sissetulekut mittesaava) võlgniku kontol on või sinna laekub täitemenetluse ajal selline ühekordne summa, mida ei ole võimalik jaotada arestitavaks ja mittearestivaks osaks TMS § 132 alusel (st see summa on suurem kui ühe kuu palga alammäär), siis seda ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes. Nimetatud summa on nt ühekordne tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud summa jms. Sellisel juhul ei ole mittetöötava võlgniku korral võimalik kindlaks määrata, mitme kuu peale ette tuleks kontole laekunud summast jätta võlgnikule alles mittearestitav summa. Kui tegemist on töötava (TMS § 130 jj kohast sissetulekut saava) võlgnikuga, siis tuleb eelistada sissenõudja huvisid, viidatud laadi ühekordsed summad ei kuulu § 132 kohaldamisalasse. Lähtuda tuleb võlgniku töötasust ja jätta sellest töötasust võlgniku käsutusse §-s 132 ettenähtud summad. Sellistel juhtudel on aga vajaduse korral sobiv kohaldada TMS § 110 kaudu TMS § 66 lg 1 p 3 ja 12. Need annavad võlgnikule õiguse esitada kohtutäiturile avaldus ja paluda arestimine teatud ulatuses tühistada, kuna kogu summa arestimine ei jätaks võlgnikule raha üheks kuuks vajalike toiduainete ostmiseks ja üheks kütteperioodiks vajamineva küttevaru soetamiseks (TMS § 66 lg 1 p 3) või oleks vastuolus heade kommetega (TMS § 66 lg 1 p 12). TMS § 66 lg 1 p 12 võib anda aluse arvestada summa aresti alt vabastatava osa määramisel ka võlgnikul ülalpeetavate olemasoluga. TMS § 66 alusel esitatava võlgniku avalduse esitamise tähtajaks tuleb lugeda reeglina samuti kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates.
TMS §-st 130 tuleneb üheselt, et sissetuleku mõiste hõlmab muu hulgas võlgnikule töö eest makstavat tasu, olenemata sellest, kas seda makstakse töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel või teenistussuhte alusel. Üldjuhul makstakse töö eest tasu igakuiste perioodiliste maksetena ning sellistel juhtudel on TMS §-s 132 sätestatud reeglite järgi leitav see summa, mis tuleb igas kalendrikuus võlgniku sissetulekust (töötasust) jätta arestimata. Siiski ei ole välistatud töötasu maksmine ka ühekordse maksena ning ka sel juhul on võimalik kohaldada muu hulgas TMS § 132 reegleid. Samuti on praktikas võimalik, et sissetulek TMS § 130 jj tähenduses makstakse võlgnikule ühekordse maksena n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt. TMS §-d 132 ja 133 kehtivad ka n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt makstava sissetuleku korral, sest ka siis vajab võlgnik kaitset, mida talle TMS § 130 jj kohaselt võimaldataks siis, kui mainitud ühekordsed maksed oleksid tehtud perioodiliste maksetena mitme kuu vältel. Selliste ühekordsete n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt makstud sissetulekute korral tuleks arestitava ja mittearestitava osa määramisel TMS § 130 jj järgi lähtuda kontole kantud terviksummast ning mitte jaotada kontole kantud ühekordne sissetulek mõtteliselt ära mitme kuu peale.
Kui mittetöötava (TMS § 130 jj kohast sissetulekut mittesaava) võlgniku kontol on või sinna laekub täitemenetluse ajal selline ühekordne summa, mida ei ole võimalik jaotada arestitavaks ja mittearestivaks osaks TMS § 132 alusel (st see summa on suurem kui ühe kuu palga alammäär), siis seda ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes. Nimetatud summa on nt ühekordne tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud summa jms. Sellisel juhul ei ole mittetöötava võlgniku korral võimalik kindlaks määrata, mitme kuu peale ette tuleks kontole laekunud summast jätta võlgnikule alles mittearestitav summa. Kui tegemist on töötava (TMS § 130 jj kohast sissetulekut saava) võlgnikuga, siis tuleb eelistada sissenõudja huvisid, viidatud laadi ühekordsed summad ei kuulu § 132 kohaldamisalasse. Lähtuda tuleb võlgniku töötasust ja jätta sellest töötasust võlgniku käsutusse §-s 132 ettenähtud summad. Sellistel juhtudel on aga vajaduse korral sobiv kohaldada TMS § 110 kaudu TMS § 66 lg 1 p 3 ja 12. Need annavad võlgnikule õiguse esitada kohtutäiturile avaldus ja paluda arestimine teatud ulatuses tühistada, kuna kogu summa arestimine ei jätaks võlgnikule raha üheks kuuks vajalike toiduainete ostmiseks ja üheks kütteperioodiks vajamineva küttevaru soetamiseks (TMS § 66 lg 1 p 3) või oleks vastuolus heade kommetega (TMS § 66 lg 1 p 12). TMS § 66 lg 1 p 12 võib anda aluse arvestada summa aresti alt vabastatava osa määramisel ka võlgnikul ülalpeetavate olemasoluga. TMS § 66 alusel esitatava võlgniku avalduse esitamise tähtajaks tuleb lugeda reeglina samuti kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates.
Ka hagita menetluses, kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu määruse ja teeb ise uue määruse, peab ringkonnakohus võtma seisukoha kõikide hageja ja kostja poolt esimese astme kohtu menetluses esitatud väidete kohta.
TsMS § 662 lg 3 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks (s.o hagita menetluses) esitada uusi asjaolusid ja tõendeid ka ringkonnakohtu menetluses.
|
Facebook
Twitter