2-21-19325/63
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
13.03.2024 |
|
Ühishüpoteek võib tekkida sama kinnisasja kaasomandi osade koormamisel. (p 13)
Kui müüakse vaid üks ühishüpoteegiga koormatud kinnisasi (või kinnisasja mõtteline osa), siis tuleb hüpoteek sellelt kinnisasjalt TMS § 158 lg 3 esimese lause eelduse olemasolul kustutada, kuid teistele kinnisasjadele jääb hüpoteek üldjuhul püsima. (p 16)
Kui korteriühistust sissenõudja kasuks on tekkinud pandiõigus, lõpeb esimesele järjekohale seatud hüpoteek pärast korteriomandi edukat enampakkumisel müümist ja hüpoteek tuleb kinnistusraamatust kustutada. (p 14)
Hüpoteegipidajal, kui ta soovib hüpoteegi püsimajäämist, on õigus esitada TMS § 223 lg 1 järgne hagi, milles saab korteriühistu nõuet vaidlustada, kui kohtutäitur on enampakkumise aktis märkinud, et hüpoteek tuleb pärast kinnisasja mõttelise osa müümist kinnistusraamatust kustutada. (p 15)
Kui kohtutäitur esitab ekslikult avalduse hüpoteegi kustutamiseks kinnisasjalt, mida täitemenetluses ei müüdud, ei ole see alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, vaid tegu on küsimusega, mis lahendatakse registrimenetluses. Kui hüpoteek siiski ekslikult kustutatakse, on hüpoteegipidajal võimalik taotleda TsMS § 600 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse § 621 lg 1 p 1 ja § 631 lg 1 alusel kande parandamist. (p 16)
Müüdud asja koormavate asjaõiguste lõppemine on üks enampakkumise olulistest tingimustest. Hüpoteegipidajal on õigus esitada TMS § 223 lg 1 järgne hagi, kui kohtutäitur on enampakkumise aktis märkinud, et hüpoteek tuleb pärast kinnisasja mõttelise osa müümist kinnistusraamatust kustutada. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlusse on kaasatud kõik isikud, kelle õigusi hüpoteegi püsimajäämine või kustutamine puudutab. (p 15)
Kui müüdud asja koormava hüpoteegi püsimajäämine või kustutamine on seotud otseselt sellega, kas täitemenetlusega ühinenud korteriühistul on rahaline nõue võlgniku vastu, võib hüpoteegipidaja esitada TMS § 223 järgses hagis ka vastuväiteid korteriühistu rahalisele nõudele. (p 15)
Kui võlgnik või sissenõudja ei ole vaidlustanud arestimisaktist nähtuvat (kinnis)asja hinda, kaotab ta TMS § 217 lg 6 kohaselt vähemalt üldjuhul õiguse esitada hinna kohta vastuväiteid TMS § 223 lg 1 järgse hagiga. (p 19)
KrtS § 44 lg 2 kohaselt kohaldatakse korteriühistu pandiõigusele seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Kui kinnisasi müüakse esimesel (eespoolsemal) järjekohal asuva hüpoteegipidaja nõude alusel, siis järjekohas tagapool asuvad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega (TMS § 158 lg 3) ja need kustutatakse kinnistusraamatust kohtutäituri avalduse alusel (TMS § 160 lg 1). Kui korteriühistust sissenõudja kasuks on tekkinud pandiõigus, lõpeb esimesele järjekohale seatud hüpoteek pärast korteriomandi edukat enampakkumisel müümist ja hüpoteek tuleb kinnistusraamatust kustutada. (p 14)
TMS § 153 lg 2 alusel kinnisasjast Interneti kuulutuses fotode avaldamata jätmine ei pruugi olenevalt asjaoludest tingimata tähendada enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist, kuid menetlusosaliste asjakohaste väidete kohta tuleb võtta seisukoht. (p 17)
Kui müüdud asja koormava hüpoteegi püsimajäämine või kustutamine on seotud otseselt sellega, kas täitemenetlusega ühinenud korteriühistul on rahaline nõue võlgniku vastu, võib hüpoteegipidaja esitada TMS § 223 järgses hagis ka vastuväiteid korteriühistu rahalisele nõudele.
Üldjuhul on sobiv õiguskaitsevahend sissenõudjate vaidluste lahendamiseks täitemenetluses täidetavate nõuete suuruse üle TMS § 109 järgne jaotuskava vaidlustamise hagi. Kuigi selle hagiga saab sissenõudja vaidlustada raha jagamist sissenõudjale, kel täitemenetluses nõuet ei ole, ei saa selle hagiga saavutada hüpoteegipidaja hüpoteegi püsimajäämist. Nimelt mõjutab hüpoteegi püsimajäämine ka enampakkumisel asja ostnud isiku õigusi, mistõttu ei saa seda küsimust lahendada menetluses, kuhu teda kaasatud ei ole. (p 15)
Saades kohtutäiturilt TMS § 160 lg 1 järgse avalduse ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ja lõppevate õiguste kustutamiseks, peab kinnistusosakond kontrollima, kas avalduses taotletu vastab avaldusele lisatud enampakkumise aktist nähtuvatele asjaoludele, sh kas õigused, mille kustutamist taotletakse, koormavad enampakkumisel võõrandatud kinnisasja (mõttelist osa). Seega kui kohtutäitur esitab ekslikult avalduse hüpoteegi kustutamiseks kinnisasjalt, mida täitemenetluses ei müüdud, ei ole see alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, vaid tegu on küsimusega, mis lahendatakse registrimenetluses. Kui hüpoteek siiski ekslikult kustutatakse, on hüpoteegipidajal võimalik taotleda TsMS § 600 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse § 621 lg 1 p 1 ja § 631 lg 1 alusel kande parandamist.
Küll aga ei ole registrimenetluse olemusest tingituna võimalik selles sisuliselt kontrollida seda, kas täitemenetluses täidetud nõue, mis tugines müüdud kinnisasja koormavast hüpoteegist järjekohalt eespool olevale õigusele, on põhjendatud või mitte. Tegemist on sisulise õigusvaidlusega, mida formaliseeritud registrimenetluse raames ei saa lahendada. (p 16)
|
| 2-20-7322/138
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
27.10.2021 |
|
Võlgnik on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks õigustatud isik. Võlgnikul võib olla õiguslik huvi enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks põhjusel, et potentsiaalselt oleks enampakkumise seadusliku korraldamise korral vara müüdud kõrgema hinnaga. (p 10)
Võlgnik ei saa enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis tugineda üksnes asjaolule, et sissenõudjal ei lubatud enampakkumisel osaleda, kui see enampakkumiselt kõrvale jäänud sissenõudja on ise kohtus oma kõrvale jätmist vaidlustanud, kohus on neid väiteid hinnanud ja see on jäänud tagajärjetuks. (p 15)
Juhul kui täitemenetluse osaline esitab TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 lg 1 järgi maakohtule edasi kaebab, ei takista see täituril täitemenetluse jätkamist (sh enampakkumise korraldamist), v.a juhul, kui kohus otsustab TMS § 218 lg 2 teise lause alusel täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise. (p 14)
|
| 2-20-8668/38
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
06.05.2022 |
|
Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 järgi võib esitada üksnes täitemenetluse osaline. Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab (TMS § 5 lg 1). TMS § 5 lg 2 kohaselt on täitemenetluse osalised muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. Kolmandad isikud, sh võlgniku abikaasa või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat, võivad esitada TMS § 222 järgi hagi vara arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu (vt ka RKTKm nr 3-2-1-95-15, p d 20–22). (p 12)
Menetlusdokumenti ei saa lugeda kättetoimetatuks elektroonilise kättetoimetamisega TsMS § 3111 lg 5 kohaselt, kui dokumendi adressaat ei kinnita dokumendi kättesaamist. Menetlusdokumenti ei saa lugeda kättetoimetatuks saatmisega TsMS § 3141 lg-te 1 ega 2 kohaselt, kui kirjas puudub viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et dokument loetakse kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks (vt RKTKm nr 3-2-1-189-15, p-d 15–16). Dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada (vt RKTKm nr 2-18-9218/40, p 12). (p 15)
Menetlusdokumenti ei saa lugeda kättetoimetatuks elektroonilise kättetoimetamisega TsMS § 3111 lg 5 kohaselt, kui dokumendi adressaat ei kinnita dokumendi kättesaamist. Menetlusdokumenti ei saa lugeda kättetoimetatuks saatmisega TsMS § 3141 lg-te 1 ega 2 kohaselt, kui kirjas puudub viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et dokument loetakse kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks (vt RKTKm nr 3-2-1-189-15, p-d 15–16). (p 15)
TsMS § 326 lg 1 kohaselt loetakse dokument adressaadile kättetoimetatuks dokumendi panemisega tema elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Dokumenteerimiskohustus tuleb lugeda täidetuks, kui kättetoimetamise aktist nähtub, et menetlusdokument jäeti adressaadi elukoha aadressile ning adressaat ei tugine sellele, et selle aadressiga kortermaja trepikojas ei olnud elanike postkaste, kuna sel juhul tuleb eeldada, et täitmisteade jäeti adressaadi postkasti. TsMS § 326 (enne 01. jaanuari 2022 kehtinud redaktsioonis) teine eeldus, mille kohaselt tuleb enne dokumendi mahajätmist proovida seda saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega on täidetud kui menetlusosalisele on püütud menetlusdokumenti isiklikult kätte toimetada viiepäevase vahega puhkepäeval kell 14.00 ja tööpäeval kl 11.00. (p 15)
Kuna menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt eelkõige RKTKm nr 3-2-2-3-14, p 7). Kättetoimetamise viisid, mida konkreetsel juhul ei ole võimalik kasutada, ei saa olla tulemuslikud, mistõttu ei pea nendega seotud toiminguid tegema (nt juhul, kui on teada, et adressaat ei ela oma registrijärgses elukohas, ei pea dokument avaliku kättetoimetamise eeldusena olema jäetud seal asuvasse postkasti). (p 16)
TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi on avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Kui need eeldused ei ole täidetud, st kui menetlusosalisele oli võimalik menetlusdokument kätte toimetada TsMS 326 järgi või siis hoiustada TsMS § 327 järgi, siis ei ole kasutatud enne menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist kõiki kättetoimetamise võimalusi. Sel juhul ei saa menetlusdokumendi avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded lugeda dokument adressaadile kättetoimetatuks. (p 16)
TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused avatud loeteluna. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et arestimisakti ei toimetatud võlgnikule kätte, järeldada, et võlgniku õigusi on oluliselt rikutud. Arestimise juurest puudunud võlgniku teavitamine tema õigustest täitemenetluses võib lisaks sellele, et talle toimetatakse kätte arestimisakt (TMS § 75 lg 4), olla tagatud muude toimingutega. (p 19)
Vt RKTKo nr 3-2-1-69-11, p 13. (p 19)
Kui vara arestimise tühisust ei tuvastata, ei tähenda see veel seda, et enampakkumise muid olulisi tingimusi ei ole TMS § 223 lg 1 tähenduses rikutud. Eelkõige on oluline küsimus, kas võlgnikku teavitati enampakkumisest korrakohaselt (TMS § 84 lg 3). Hilisematest täitetoimingutest lihtsama teavitamise korra rakendamise eelduseks on see, et esmane täitmisteade on edastatud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kehtestatud korras ja võlgnik on juba menetlusest teadlik või peab sellest teadlik olema. (p 19)
|
| 3-2-1-92-01
|
Riigikohus |
17.05.2001 |
|
TMS § 291 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse mittetäitmine on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele, kuna tegemist on enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega.
Täitur peab täitemenetluses arvestama kohustust viia enampakkumine läbi täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. TMS § 28 lg 1 nõuab, et täitur selgitaks täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi.
Sissenõude pööramine panditud varale toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
|
| 3-2-1-8-07
|
Riigikohus |
22.02.2007 |
|
Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TMS §-s 6444 ettenähtud avalduse esitamise tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TMS § 223 lg 1 sätestab samuti enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja.
Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
|
| 3-2-1-7-03
|
Riigikohus |
29.01.2003 |
|
TMS § 291 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse täitmata jätmine on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele.
TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja TsMS § 30. Kui võlgnik ei ilmu kutse peale kohtutäituri juurde või tema viibimiskohta ei teata, siis kuulub kohaldamisele TMS § 291 lg 2. Arvestades täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huvi, ei pea kirjalik täitekutse olema võlgnikule kätte antud igal juhul allkirja vastu, piisab kui võlgnikule on edastatud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaolevale võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil. Kirjaliku täitekutse võib edastada ka faksi või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga, sh elektronposti teel. Kutse tekst lisatakse täitetoimikusse, märkest kutse saatmise kohta ei saa järeldada täitekutse sisu.
|
| 3-2-1-77-03
|
Riigikohus |
10.06.2003 |
|
Kohtutäituribüroo töötajad võivad viibida täitetoimingu juures manukatena ning tegemist ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega.
Üldjuhul teeb kohtutäitur TMS § 281 lg 1 kohaselt täitetoimingu isiklikult. 2. lõike kohaselt võib kohtutäitur kasutada oma büroo töötajate abi täitetoimingute tegemisel. Enampakkumise juures manukana viibimist ei saa käsitada täitetoiminguna.
|
| 3-2-1-69-11
|
Riigikohus |
28.09.2011 |
|
Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine).
Tulenevalt TMS § 223 tuleb hagi esitamisel taotleda õigussuhte ümberkujundamist kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Nimelt näevad TMS § 223 lg 2 ja TMS § 98 lg 2 ette mitmeid enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärgi erinevatele täitemenetluse osalistele. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti TMS § 98 lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2 p 4).
Kui võlgnik esitab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, tuleb kostjatena käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtul on eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi vajalik juhtida eespool esitatule hageja tähelepanu.
Vt Riigikohtu 27. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 p-d 16 ja 24.
Menetlusdokumendi kättetoimetamise põhimõtted tsiviilkohtumenetluses on kohaldatavad ka täitemenetluses dokumentide kättetoimetamise korral (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 p 18).
Kui võlgnik esitab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, tuleb kostjatena käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtul on eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi vajalik juhtida eespool esitatule hageja tähelepanu.
Kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ettenähtud menetlusdokumendid. Kui kohtutäitur on kättetoimetamise kohtute jaoks usutavalt tõendanud, on teise menetlusosalise kohustus tõendada, et ta sai väljastusteatega koos tegelikult kätte mõne muu dokumendi (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 p 18). Menetlusdokumendi kättetoimetamise põhimõtted tsiviilkohtumenetluses on kohaldatavad ka täitemenetluses dokumentide kättetoimetamise korral.
TMS § 74 lg 5 (kehtib TMS § 137 kohaselt ka kinnisasja müümisel) sätestab põhimõtte, mille kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi. Alles kordusenampakkumiseks on võimalik müüdavat vara alla hinnata. Samuti võib vara hind olla alla turuhinna menetlusosaliste kokkuleppel TMS § 74 lg 3 järgi.
Hinna vaidlustamise soov peab kaebusest selgelt nähtuma, kuna kohtutäitur peab TMS § 74 lg 8 kohaselt taotlema hinna vaidlustamise korral kohtult eksperdi määramist. Samuti ei eelda hinna vaidlustamine õigusalaseid teadmisi, kaebuses piisab selle märkimisest, et ei olda kohtutäituri määratud hinnaga nõus. Hinna vaidlustamise tähtaja kohta saab võlgnik teavet arestimisaktist (ja ka täitmisteatest), milles viidatakse mh TMS § 217 lg-s 1 sätestatud 10-päevasele kaebuse esitamise tähtajale. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel on võimalik TMS § 217 lg 2 järgi taotleda tähtaja ennistamist.
TMS § 217 lg 6 eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise tühisuse alustega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.
Hinna vaidlustamise soov peab kaebusest selgelt nähtuma, kuna kohtutäitur peab TMS § 74 lg 8 kohaselt taotlema hinna vaidlustamise korral kohtult eksperdi määramist. Samuti ei eelda hinna vaidlustamine õigusalaseid teadmisi, kaebuses piisab selle märkimisest, et ei olda kohtutäituri määratud hinnaga nõus. Hinna vaidlustamise tähtaja kohta saab võlgnik teavet arestimisaktist (ja ka täitmisteatest), milles viidatakse mh TMS § 217 lg-s 1 sätestatud 10-päevasele kaebuse esitamise tähtajale. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel on võimalik TMS § 217 lg 2 järgi taotleda tähtaja ennistamist.
|
| 3-2-1-17-14
|
Riigikohus |
16.04.2014 |
|
Pärast seda, kui maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 järgi ja hageja on taotlenud menetluse taastamist TsMS § 412 lg-te 3 ja 4 järgi, ei saa ringkonnakohus keelduda menetluse taastamise aluse esinemise korral menetluse taastamisest selle tõttu, et hagi on õiguslikult perspektiivitu (p 19).
Kui kohtutoimikust ei ole näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud, st kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 9). Sama seisukoht kohaldub ka maakohtu koosseisu vahetumise kohta.
Kohtukooseisu vahetumise mõjuvaks põhjuseks võib olla nt kohtuniku põhjendatud taandumine, ametist lahkumine, teise kohtumajja liikumine vms. Kindlasti ei tohi kohtukoosseisu vahetumise põhjuseks olla nt kohtunike töökoormuse ühtlustamine sama kohtu siseselt (p 21).
Juriidilise isiku pankrot ei lõpeta tema juhtorganite liikmete ametisolekut ega takista ka nende hilisemat asendamist ega välista ka juhatuse liikmete õigust esindada pankrotivõlgnikku asjades, mis ei puuduta pankrotivara (vt Riigikohtu 22. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11, p 21; 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 20) (p 20).
Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada küll kohtutäituri, ostja ja sissenõudja vastu, kuid juhul kui äriühingust ostja on lõpetatud, saab sellisel juhul hagi esitada üksnes kohtutäituri ja sissenõudja vastu (p 19).
|
| 3-2-1-49-05
|
Riigikohus |
17.05.2005 |
|
Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt. Seega kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud asja omandiõigus üle ei lähe.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-16-05.
|
| 3-2-1-166-05
|
Riigikohus |
09.02.2006 |
|
Nõudeõigus kuulub enampakkumise kehtetuks tunnistamise järel 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TMS § 98 lg 4 kohaselt asja uuele omanikule, mitte kohtutäiturile.
Kui kohus teeb otsuse enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta, ei tulene sellest, et kohtuotsusest tulenevad nõuded peaks täitma kohtutäitur.
Tunnustushagi esitatakse eelkõige õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, hagi üheks kaugemaks eesmärgiks võib olla ka tehingu järgi saadu tagastamine.
|
| 3-2-1-39-12
|
Riigikohus |
25.04.2012 |
|
Pankrotihaldur peab pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes.
Pankrotihaldur peab pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul.
Järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse näeb ette pankrotiseadus (vt PankrS § 67 ja 63 lg 1).
|
| 3-2-1-42-07
|
Riigikohus |
19.04.2007 |
|
TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.
TsMS § 68 lg 4 on kohaldatav ainult neil juhtudel, mil kohtud on analüüsinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus või muudes õigusaktides ettenähtud menetlustähtaja ennistamise küsimust ja menetlustähtaja ennistanud või ennistamata jätnud.
Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 3-4-1-16-05.
Varasema TMS §-s 647 oli sätestatud hagi aegumistähtaeg vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks. TMS §-s 6444 oli kinnisasja enampakkumise vaidlustamiseks sätestatud hagi aegumistähtaeg. Puudub mõistlik põhjendus, leidmaks, et vallasasjade enampakkumise korral ei olnud üheaastane tähtaeg hagi aegumistähtaeg, kui kinnisasjade enampakkumise korral oli kahenädalane tähtaeg hagi aegumistähtaeg.
|
| 3-2-1-53-01
|
Riigikohus |
22.03.2001 |
|
TMS § 6444 sätestab kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks avalduse esitamiseks kahenädalase tähtaja, arvates enampakkumise päevast. TMS §-s 647 sätestatud viieaastane tähtaeg käsitleb üksnes hagi esitamist vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
Ringkonnakohus märkis ebaõigesti, et TMS § 6444 annab õiguse vaidlustada kohtutäituri tegevust. Täituri tegevuse peale edasikaebamise kord on sätestatud TMS §-s 77.
|
| 3-2-1-122-04
|
Riigikohus |
16.11.2004 |
|
Esmase täitekutse avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded põhjusel, et võlgniku viibimiskoht ei ole teada, tuleb vastavalt kohaldada TsMS §-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saadud esmast täitekutset kätte anda muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil. Hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule selle väljaande vahendusel edastatud ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada tema informeerimist täitemenetlusest muul viisil.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-2-1-04.
Kassatsioonimenetluses kantud õigusabikuludeks on üksnes vandeadvokaadile tehtud kulutused.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-92-01 ja nr 3-2-1-7-03.
Korteriomandi moodustamisel ei ole vallasasjast korteri enampakkumise akt kinnistusraamatus registriosa avamise aluseks. Seega ei välista ainuüksi enampakkumise kehtetuks tunnistamine või kehtetuks tunnistamata jätmine võimalust tugineda kinnistusraamatu kandele või selle võimalikule ebaõigsusele.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-78-03.
Esmase täitekutse avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded põhjusel, et võlgniku viibimiskoht ei ole teada, tuleb vastavalt kohaldada TsMS §-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saadud esmast täitekutset kätte anda muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil.
Hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule selle väljaande vahendusel edastatud ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada tema informeerimist täitemenetlusest muul viisil.
|
Facebook
Twitter