/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 109| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-18-17167/38 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 30.04.2019
Esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust tuleb täita viivitamatult. (p 13) Esialgse õiguskaitse määruse täidetavuse osas kohaldub TsMS § 467 lg 5. Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus tuleb puudutatud isikule kätte toimetada, küll aga ei sõltu sellest määruse täidetavus. (p 14)
Esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust tuleb täita viivitamatult. (p 13) PsAS § 13 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 teine lause ei eelda esialgse õiguskaitse pikendamise jaoks 40 päevani uue taotluse esitamist, vaid üksnes psühhiaatri täiendavat arvamust. Ühes esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses võib paluda isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist nelja päeva vältel ja ka esialgse õiguskaitse pikendamist 40 päevani. Sellise esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse saab rahuldada siis, kui enne pikendamist esitatakse kohtule psühhiaatri või muu pädeva arsti hinnang esialgse õiguskaitse pikendamise vajalikkuse kohta. TsMS § 534 lg 5 mõtteks on see, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada. (p 21) Haigla õigust esitada esialgse õiguskaitse pikendamise taotlus ei mõjuta PsAS § 13 lg 11, sest see säte ei reguleeri esialgse õiguskaitse pikendamist. (p 22)
3-2-1-8-16 PDF Riigikohus 06.04.2016
Ringkonnakohtu määruse saab lugeda TsMS § 311^1 lg 3 mõttes hagejale kättetoimetatuks kuupäeval, mil hageja esindaja ringkonnakohtu e-toimikus nähtavaks tehtud määruse e-toimikus avab. (p 11)
3-3-1-22-16 PDF Riigikohus 04.05.2016
TsMS §-s 326 sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste täitmise korral loetakse dokument kättetoimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest. Sellisel viisil dokumendi kättetoimetamisele on kehtestatud isikute õiguste kaitse eesmärgil ranged tingimused, mille täitmata jätmise korral ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks. Adressaadile dokumendi isikliku üleandmise katsete olulisust rõhutab sätte kategooriline sõnastus ("üksnes"). Õigusliku fiktsiooni kohaldamise tingimuste täitmata jätmise korral ei ole oluline, kas minetuse põhjustajaks oli kohtu või dokumenti kättetoimetava isiku ebakohane tegevus. (p 7)
TsMS § 314^1 lg‑s 1 sätestatud viisil menetlusdokumendi kättetoimetamine ei tohiks üldjuhul olla esmaseks meetmeks ning sellele normile tuginev kättetoimetamine tuleks kohtutoimikus täpselt dokumenteerida. Sellele viitavad ka TsMS § 314¹ lg‑s 5 sätestatud kohustused. Kohus ei saa otsustada TsMS § 314^1 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt ka RKTK 9. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-189-15). (p 9)
TsMS §-s 326 sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste täitmise korral loetakse dokument kättetoimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest. Sellisel viisil dokumendi kättetoimetamisele on kehtestatud isikute õiguste kaitse eesmärgil ranged tingimused, mille täitmata jätmise korral ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks. Adressaadile dokumendi isikliku üleandmise katsete olulisust rõhutab sätte kategooriline sõnastus ("üksnes"). Õigusliku fiktsiooni kohaldamise tingimuste täitmata jätmise korral ei ole oluline, kas minetuse põhjustajaks oli kohtu või dokumenti kättetoimetava isiku ebakohane tegevus. (p 7) TsMS § 314^1 lg‑s 1 sätestatud viisil menetlusdokumendi kättetoimetamine ei tohiks üldjuhul olla esmaseks meetmeks ning sellele normile tuginev kättetoimetamine tuleks kohtutoimikus täpselt dokumenteerida. Sellele viitavad ka TsMS § 314¹ lg‑s 5 sätestatud kohustused. Kohus ei saa otsustada TsMS § 314^1 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt ka RKTK 9. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-189-15). (p 9)
3-2-1-15-12 PDF Riigikohus 06.03.2012
TsMS § 321 lg-t 1 ei saa kohaldada eestkostemenetluses, milles on kohtumääruse kättetoimetamiseks/edastamiseks TsMS § 531 järgi ette nähtud teistsugune regulatsioon. Menetlusdokumendi kättetoimetamise erineva regulatsiooni tõttu ei saa eestkostemenetluses kasutada TsMS § 321 lg 1 tõlgendamise kohta tehtud Riigikohtu lahendeid (kui lahenditest endist ei tulene selgelt vastupidine). Määruskaebuse esitamise tähtaeg eestkostemenetluses hakkab eestkostetava jaoks kulgema hetkest, mil määrus talle edastati. Eestkostetava esindaja jaoks (esindamaks eestkostetavat) hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest arvates. Eestkostemenetluses on määruskaebuse esitamise õigus mitmel muul menetlusse kaasatud isikul, kes on nt eestkostetava isiku lähedased. Nende isikute puhul ei ole vaja üldisest kaebetähtaja kulgema hakkamise reeglist erandit teha, s.o kui neil on kohtumenetluses esindaja, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest või kättetoimetamisest. Kolleegium juhib tähelepanu, et koostoimes TsMS § 526 lg 2 p-st 5, § 526 lg-st 3 ja PKS § 203 lg-st 4 tuleneb asjaolu, et isegi kui kohus on otsustanud TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine uuesti viie aasta pärast, ei võta see kohtult PKS § 203 lg-st 4 tulenevat kohustust kontrollida eestkoste jätkumise vajalikkust iga kolme aasta järel. Selline järelevalve tegemise kord ei ole kõige mõistlikum ning vajaks seadusandja sekkumist ühese tähtaja sätestamiseks.
Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg isiku enda jaoks kulgema talle määruse kättetoimetamise ajast arvates. Esindaja jaoks hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest arvates. Kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on määruskaebuse esitamise õigus mitmel muul menetlusse kaasatud isikul, kes on nt kinnisesse asutusse paigutatava isiku lähedased. Nende isikute puhul ei ole vaja üldisest kaebetähtaja kulgema hakkamise reeglist erandit teha, s.o kui neil on kohtumenetluses esindaja, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest või kättetoimetamisest.
Määruskaebuse esitamise tähtaeg eestkostemenetluses hakkab eestkostetava jaoks kulgema hetkest, mil määrus talle edastati. Eestkostetava esindaja jaoks (esindamaks eestkostetavat) hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest arvates. Eestkostemenetluses on määruskaebuse esitamise õigus mitmel muul menetlusse kaasatud isikul, kes on nt eestkostetava lähedased. Nende isikute puhul ei ole vaja üldisest kaebetähtaja kulgema hakkamise reeglist erandit teha, s.o kui neil on kohtumenetluses esindaja, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest või kättetoimetamisest. Kolleegium juhib tähelepanu, et koostoimes TsMS § 526 lg 2 p-st 5, § 526 lg-st 3 ja PKS § 203 lg-st 4 tuleneb asjaolu, et isegi kui kohus on otsustanud TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine uuesti viie aasta pärast, ei võta see kohtult PKS § 203 lg-st 4 tulenevat kohustust kontrollida eestkoste jätkumise vajalikkust iga kolme aasta järel. Selline järelevalve tegemise kord ei ole kõige mõistlikum ning vajaks seadusandja sekkumist ühese tähtaja sätestamiseks.
TsMS § 321 lg-t 1 ei saa kohaldada eestkostemenetluses, milles on kohtumääruse kättetoimetamiseks/edastamiseks TsMS § 531 järgi ette nähtud teistsugune regulatsioon. Menetlusdokumendi kättetoimetamise erineva regulatsiooni tõttu ei saa eestkostemenetluses kasutada TsMS § 321 lg 1 tõlgendamise kohta tehtud Riigikohtu lahendeid (kui lahenditest endist ei tulene selgelt vastupidine).
3-2-2-5-06 PDF Riigikohus 12.12.2006
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-3-06. Teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise menetlusõiguslikud tagajärjed ei sõltu sellest, kas teate adressaat väljaannet loeb või mitte.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-3-06. Asjaolu, et hageja on hagis märkinud, et kostja asukoht on talle teadmata, ning lisanud ka rahvastikuregistri sellekohase teatise, ei võta kohtult kohustust teha täiendavaid toiminguid kostja viibimiskoha väljaselgitamiseks, et talle kätte toimetada hagiavaldus. Teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise menetlusõiguslikud tagajärjed ei sõltu sellest, kas teate adressaat väljaannet loeb või mitte.
Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Sama kehtib muude menetluskulude kohta.
Tulenevalt TsMS §-st 6 tuleb riigi õigusabi eest tasu ning kulude kindlaksmääramise taotluse esitamisel lähtuda taotluse esitamise ajal kehtivast riigi õigusabi osutamise eest maksmise korra redaktsioonist. Kuid kohtutel tuleb arvestada sellega, et õigusabi saajal võivad tekkida suuremad kulutused, kui ta ette sai näha.
Kui kohtul ei olnud õigust otsust kostja kohalolekuta teha, ei ole ka otsuse teatavakstegemine väljaandes Ametlikud Teadaanded seadusega kooskõlas ja avaldajale tähtaja kulgemise osas siduv. Analoogiliselt tagaseljaotsusega tuli ka kostja kohalolekuta tehtud ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud sisulise otsuse edasikaebetähtaega arvutada varasema TsMS § 241 lg 4 teise lause kohaselt.
Kui TsMS § 702 lg 2 p-des 2 ja 3 nimetatud teistmisavaldust soovitakse esitada enne 1. jaanuari 2006. a jõustunud kohtulahendite peale, ei ole avaldaja seotud TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud tähtaegadega, kuid selline järeldus kehtib ainult juhtudel, mil kohtulahend on jõustunud enne 1. jaanuari 2006. a. Kui lahend tehti enne 1. jaanuari 2006. a, kuid jõustus pärast 1. jaanuari 2006. a, tuleb teistmisavalduse esitamisel lähtuda TsMS §-s 704 sätestatud tähtaegadest.
3-2-3-3-05 PDF Riigikohus 06.04.2005
3-2-1-120-06 PDF Riigikohus 07.11.2006
Juriidilise isiku korral ei saa ka ainuüksi kohtutoimikusse märgitud isiku nime ja allkirja põhjal lugeda dokumenti TsMS § 311 esimese lause kohaselt kättetoimetatuks. Lisaks saaja nimele ja allkirjale on sel juhul vaja toimikusse lisada märge selle kohta, milline seos on dokumendi saajal (nt lepinguline esindaja) juriidilise isikuga.
Tulenevalt TsMS § 632 lg-st 1 tuleb apellatsioon esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
3-2-1-94-07 PDF Riigikohus 22.10.2007
Apellatsioonkaebuse ärakiri ja asja menetlusse võtmise määrus on menetlusdokumendid, mis tuleb vastustajale kätte toimetada. Tulenevalt TsMS § 306 lg 1 on apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele. Vastustajale apellatsioonkaebuse ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine.
Kui menetlusdokumenti ei ole menetlusosalisele võimalik kätte toimetada seetõttu, et menetlusosaline tähitud kirjale ettenähtud tähtaja jooksul järele ei lähe, saab kohus TsMS § 326 järgi menetlusdokumendi kätte toimetada menetlusdokumendi postkasti panekuga.
Juhul, kui kohus tuvastab, et ühe abikaasa lahusvara väärtus on abielu ajal oluliselt suurenenud ja see annab alust tunnistada PKS § 14 lg 2 alusel ühe abikaasa lahusvara osaliselt ühisvaraks, peab kohus põhjendama, miks tuleb lahusvara ühisvaraks tunnistada just kohtu määratud osas. PKS § 14 lg 2 alusel saab ühe abikaasa lahusvara tunnistada abikaasade ühisvaraks üksnes osas, mille võrra on lahusvara väärtus abielu ajal abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel suurenenud. Selleks tuleb kohtul selgitada välja, milline on asja väärtus koos abielu ajal lisandunud väärtusega, ning seejärel, milline oleks asja väärtus, kui abielu ajal ei oleks asja väärtust suurendatud.
3-2-1-52-08 PDF Riigikohus 04.06.2008
Kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused. 23. oktoobrist 2006. a 18. septembrini 2007. a kehtinud täitemenetluse seadustiku § 26 lg-st 2 tulenes kohtutäituri õigus nõuda kolmandalt isikult mh andmeid võlgniku elu- või asukoha ja kontaktandmete kohta. Seega oli kohtutäituril õigus nõuda andmeid võlgniku kohta mh riikliku andmekogu töötlejalt. See tuleneb ka alates 1. jaanuarist 2008. a kehtivast TMS § 26 lg-st 2 ning 2. novembrist 2007. a kehtivast LS § 65 lg-st 2.
Kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused.
Kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused. Praegusel juhul oleks kohtutäitur pidanud tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi kättetoimetamine kostjale.
3-2-1-128-08 PDF Riigikohus 18.12.2008
Tulenevalt TsMS § 321 lg 1 ja § 307 lg 3 mõttest loetakse kohtulahend kättetoimetatuks ka juhul, kui seda on tehtud ainult menetlusosalisele. Nimetatud seisukohta ei muuda asjaolu, et isikut esindas menetluses lisaks lepingulisele esindajale ka seaduslik esindaja. TsMS § 321 lg 1 peab silmas kohtulahendi kättetoimetamist kohtumenetluse esindajale, kelleks tuleb lugeda lepinguline esindaja.
Tulenevalt TsMS § 321 lg 1 ja § 307 lg 3 mõttest loetakse kohtulahend kättetoimetatuks ka juhul, kui seda on tehtud ainult menetlusosalisele. Nimetatud seisukohta ei muuda asjaolu, et isikut esindas menetluses lisaks lepingulisele esindajale ka seaduslik esindaja. TsMS § 321 lg 1 peab silmas kohtulahendi kättetoimetamist kohtumenetluse esindajale, kelleks tuleb lugeda lepinguline esindaja. Kui kohus on kohtulahendi kätte toimetanud ainult menetlusosalisele, võib see anda aluse taotleda menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja ennistamist, kui menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmine on seotud esindajale kohtulahendi kättetoimetamata jätmisega ja eeldatavasti oleks esindaja teinud menetlustoimingu õigel ajal.
3-2-1-100-09 PDF Riigikohus 11.11.2009
Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga eelistatult elektrooniliselt. TsMS §-s 314 lg 5 kohaselt, kui menetlusdokument edastatakse elektrooniliselt, peab saaja saatma kohtule viivitamata TsMS § 314 lg-s 5 nimetatud kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. TsMS § 314 lg 5 kolmandas lauses sätestatakse, et elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Kostja lepinguline esindaja, kellega kohus on varem elektrooniliselt suhelnud, ise ei kinnitanud kohtuotsuse kättesaamist. Kohtule on teatanud kohtuotsuse kättesaamisest advokaadibüroo sekretär, kes ei ole kinnitust varustanud digitaalallkirjaga ja kelle e-posti aadressil ei ole varem menetlusdokumente edastanud. Samuti ei ole kohus menetlusdokumenti saatnud advokaadibüroo üldaadressile. Seetõttu ei ole maakohtu otsus nõuetekohaselt kostja esindajale kätte toimetatud.
3-2-1-161-09 PDF Riigikohus 10.02.2010
Nõustaja pädevus on sätestatud TsMS §-s 228 ja see piirdub koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega. TsMS § 228 lg 2 teise lause järgi ei saa nõustaja teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Siiski ei välista see menetlusdokumendi kättetoimetamist nõustajale, kui menetlusosaline on määranud nõustaja menetlusdokumente vastu võtma volitatud isikuks TsMS § 319 lg 1 järgi. Kui menetlusosalisega koos osaleb menetluses isik, kes esindajana ei kvalifitseeru, ei peaks kohus sellise isikuga väljaspool kohtuistungit suhtlema. Samuti tuleks kohtul menetlusosalisele selgitada, et seaduse mõtteks ei ole võimaldada esindajana ebapädevatel isikutel osaleda menetluses nõustajana, ja soovitada tal võtta endale kvalifitseeritud lepinguline esindaja. Selgitada tuleks seejuures muu hulgas TsMS § 175 lg 2 teist lauset, mille järgi nõustaja kulusid menetluses ei hüvitata. Lisaks võib kohus keelata nõustaja osaluse menetluses TsMS § 45 lg 2 alusel. Kui kohus siiski võimaldab sellisel isikul menetluses osaleda, tuleb poolelt endalt küsida, kas ta on volitanud selle isiku menetlusdokumente vastu võtta.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-97-09. TsMS § 228 lg 2 teise lause järgi ei saa nõustaja teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Siiski ei välista see menetlusdokumendi kättetoimetamist nõustajale, kui menetlusosaline on määranud nõustaja menetlusdokumente vastu võtma volitatud isikuks TsMS § 319 lg 1 järgi.
3-2-2-9-10 PDF Riigikohus 09.03.2011
Kohus võib pärast Ametlikes Teadaannetes menetlusdokumendi avaldamist avaldada tagaseljaotsuse Ametlikes Teadannetes ilma kõiki TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldusi kontrollimata juhul, kui asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada. Kui pärast tagaseljaotsuse Ametlikes Teadannetes avaldamist aga selgub, et tagaseljaotsust oleks olnud võimalik kostjale kätte toimetada muul viisil kui avaldamisega Ametlikes Teadannetes, hakkab kaja esitamise tähtaeg kulgema ajast, millal kostja sai tagaseljaotsuse kätte, mitte pärast seda, kui tagaseljaotsuse avaldamisest Ametlikes Teadannetes on möödunud 30 päeva. Tähtaegselt esitatud kaja tuleb sellisel juhul rahuldada sõltumata muudest põhjustest igal juhul TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi. Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetatavas dokumendis tuleb märkida nii kättetoimetatavas dokumendis sisalduv taotlus, kui hageja nõue ja õigussuhe, millest nõue tuleneb. Poolele, kellele ei ole muul viisil õnnestunud menetlusdokumenti kätte toimetada, tuleb tagada arusaamine sellest, millel põhineb tema vastu esitatud nõue ja kui suur see on (vt Riigikohtu 15. aprilli 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08, p 6). TsMS § 318 lg 2 teise lause järgi saab menetlusdokumenti juriidilisele isikule avalikult kätte toimetada ka siis, kui seda pole õnnestunud kätte toimetada juriidilise isiku kohtumenetluse esindajale (TsMS § 321) kas isiklikult allkirja vastu või muul TsMS-i VI osas ettenähtud viisil.
TsMS § 318 lg 2 teise lause järgi saab menetlusdokumenti juriidilisele isikule avalikult kätte toimetada ka siis, kui seda pole õnnestunud kätte toimetada juriidilise isiku kohtumenetluse esindajale (TsMS § 321) kas isiklikult allkirja vastu või muul TsMS-i VI osas ettenähtud viisil.
3-2-1-176-10 PDF Riigikohus 28.02.2011
3-2-1-13-15 PDF Riigikohus 08.04.2015
Määruskaebuses esitatud asjaolud annavad vähemalt alust kahelda selles, kas puuduste kõrvaldamise määrus toimetati kostjale kätte 7. juulil 2014, nagu ringkonnakohus on leidnud. TsMS § 311^1 lg 3 võimaldab menetlusdokumenti kätte toimetada kolmel viisil: saaja avab dokumendi infosüsteemis, saaja kinnitab infosüsteemis dokumendi vastuvõtmist seda avamata, dokumendi avab muu isik, kellel saaja on võimaldanud infosüsteemis dokumente näha. Kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 311^1 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Samas on menetlusosalisel siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 311^1 lg 3 järgi kätte toimetatud. Kostja on kohtule põhistanud, et ta ei ole menetlusdokumenti avanud. Ei ole siiski välistatud, et kostja kinnitas infosüsteemis dokumendi vastuvõtmist seda avamata TsMS § 311^1 lg 3 teise alternatiivi järgi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas vaatamata dokumendi avamata jätmisele on kostja infosüsteemis määruse kättesaamist kinnitanud. Selleks tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kuidas tuleb menetlusosalisel infosüsteemi toimimise reegleid arvestades e-toimikus dokumendi vastuvõtmist kinnitada ning kas kostja on vastavalt ka tegutsenud. Oluline on, et infosüsteem teavitaks ka menetlusosalist ennast sellest, et mingi toimingu tegemisega kinnitab ta dokumendi kättesaamist. (p 11)
3-2-1-37-03 PDF Riigikohus 01.04.2003
TsMS § 31 lg 2 kohaselt kohaldatakse seda sätet (§ 31) juhtudel, mil kutset ei õnnestu esialgsel aadressil kätte anda ning kuna isik ei ole kohtule teatanud uut aadressi, saab kutse seaduse alusel lugeda kätteantuks.
Kuna toimiku materjalide kohaselt ei ole ringkonnakohus isikule saadetud kutses trahvihoiatust teinud, ei ole täidetud TsMS § 32 lg 3 kohaldamise eeldused ning seega puudub alus isiku trahvimiseks. Trahvihoiatuse kätteandmisele neil juhtudel, kui trahvihoiatust ei saadeta kohtukutsega, tuleb analoogia alusel kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid.
III-2/3-10/95 PDF Riigikohus 28.04.1995
3-2-1-32-97 PDF Riigikohus 14.03.1997
Hagiavalduses postiaadressi märkimise nõue ja kohustus teatada asja menetluse kestel aadressi muutmisest kohtule on kehtestatud selleks, et märgitud aadressil oleks võimalik hagejale kohtukutse kätte toimetada. TsKS § 30 ei seo protsessiosalise kohustust teatada aadressi muutumisest sellega, kas ta on muutnud ka elukohta.
3-2-3-16-97 PDF Riigikohus 20.11.1997
Kostjat võib ajalehekuulutusega kohtusse kutsuda üksnes siis, kui pöördumine aadressbüroo ja poltsei poole ei aita selgitada kostja elukohta.
Tagaseljaotsuse võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest peab puuduvat poolt olema hoiatatud.
3-2-3-3-03 PDF Riigikohus 30.10.2003
Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, oleks tulnud kaasata asja huvitatud isikuna, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle. Pärast isiku kaasamist pidi kohus välja selgitama, kas tema vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Kui isiku vaimne seisund seda ei võimalda, siis tuleb talle PS § 24 lõigetes 2 ja 5 sätestatud õiguste tagamiseks, kasutades analoogiat, määrata TsMS § 83 lg 3 kohaselt esindajaks advokaat riigi arvel.
Asja läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 259 lg 2 sätestas, et teovõimetuks tunnistamise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, tuli kutsuda kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis. Neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid tuleb tõlgendada koostoimes PS § 24 lõikega 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi lõikega 5, mille järgi igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ning samuti EIÕK art 6 lõikega 1, mille kohaselt igaühel on õigus oma tsiviilõiguste ja -kohustuste üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele.
Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, oleks tulnud kaasata asja huvitatud isikuna, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle.

Kokku: 109| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json