Kohtulahendite liigitus

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• vedu
• ->
• vedaja vastutus veose kaotsimineku või vigastamise eest

CMR art 18 lg 1 alusel lasub tõendamiskoormis CMR art 17 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise kohta vedajal. Vedaja peab tõendama, et esinesid asjaolud, mis toovad kaasa vedaja vabanemise vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel (p 8).

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• vedu
• ->
• vedaja vastutus veose kaotsimineku või vigastamise eest

Vedaja vabaneb CMR artikli 17 lõike 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Selgitamaks, kas vedaja rakendas kõrgendatud hoolsust, tuleb vedaja käitumist võrrelda kompetentse professionaalse vedaja hüpoteetilise käitumisega samadel asjaoludel. Veose vargust ei saa lugeda iseenesest selliseks asjaoluks, mis tooks kaasa vedaja vabanemise vastutusest CMR art 17 lg alusel. Hoolas vedaja peab otsima veokile turvalise parkimiskoha ja mitte veokit parkima kohas, kus on võimalik varguse toimumine. Veose vargust saab lugeda vedaja vastutusest vabanemise jaoks piisavaks ainult väga erakordsetel asjaoludel. Näiteks võiks selline olukord tekkida siis, kui vedaja parkis veoki põhjalikult ja mehitatult valvatud parklasse, kuid vargus toimus erandlikke ja mittetuntud vahendeid kasutades (p 9).

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• vedu
• ->
• mitme vedaja poolt järjestikku teostatavad veod

Selleks, et pidada vedajaid järjestikusteks vedajateks CMR art 34 mõttes, peab muu hulgas vedu toimuma ühe veolepingu alusel, vedajad peavad olema veose vedamiseks vastu võtnud ning aktsepteerinud ühe saatekirja. Ainuüksi asjaolu, et veost võtsid osa mitu vedajat, ei tähenda järjestikust vedamist CMR art 34 mõttes (p 10).

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• vedu
• ->
• vedaja vastutus veose kaotsimineku või vigastamise eest

CMR art 23 lg 1 järgi määratakse veose kaotsiminekuga tekitatud kahju suurus kindaks veose vedamiseks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva veose väärtuse alusel. Tõendamiskoormis veose rahalise väärtuse suuruse osas lasub saatjal (p 11).

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• kindlustuslepingud
• ->
• kahjukindlustus (va liikluskindlustus)
• ->
• vabatahtlik vastutuskindlustus

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• kindlustuslepingud
• ->
• kahjukindlustus (va liikluskindlustus)
• ->
• kindlustushüvitis

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• kindlustuslepingud
• ->
• kahjukindlustus (va liikluskindlustus)
• ->
• kohustuslik vastutuskindlustus (ametialane kindlustus)

Kindlustuslepinguga võib sätestada kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemise alused laiemalt VÕS §-s 513 sätestatust (vt Riigikohtu 19. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-05, p 12).

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• vedu
• ->
• vedaja vastutus veose kaotsimineku või vigastamise eest

VÕS veolepingut reguleerivate sätete järgi võib kauba kaotsimineku korral esitada vedaja vastu nõudeid nii kauba saatja kui saaja ning hüvitamisel lähtutakse kaotsiläinud kauba või selle osa väärtusest.

Veose saajal on õigus nõuda raudteelt kaotsiläinud kauba väärtuse hüvitamist ning see nõue ei ole seotud kauba kuuluvusega ega saatja või saaja õiguste või kohustustega kolmandate isikute suhtes.

SMGS art 24 § 1 p 1 kohaselt ei ole kauba loomuliku kao määra arvestamisel tähtsust, kui suur oli kauba kogupuudujääk ning kas see ületab kauba loomuliku kao määra.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• tsiviilkohtumenetluse üldised põhimõtted

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• kahju hüvitamine
• ->
• kahju hüvitamise ulatus

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• leppetrahv
• ->
• leppetrahv ja kahju hüvitamine