https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-119-04 PDF Riigikohus 07.02.2005

Käenduslepingu tagatust hüpoteegiga ei välista asjaolu, et käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud käendaja enam kinnisasja omanik.


TsK § 241 lg 1 p 3, mille kohaselt kohustis lõpeb juriidilise isiku likvideerimisega, tuleb alates äriseadustiku jõustumisest 01.09.1995 tõlgendada nii, et kohustis ei lõppenud juriidilise isiku likvideerimisega, kui seda sai täita ilma võlgniku osavõtuta ja kohustise täitmine oli tagatud.

3-2-1-92-02 PDF Riigikohus 11.12.2002

Kui hageja taotleb aegumise kohaldamist, pole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine, seda ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kui kõrgema astme kohus leiab, et hagi ei ole aegunud võib nõude kindlakstegemiseks tekkida vajadus saata asi tagasi alama astme kohtusse.


Apellatsioonikohus on rikkunud TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut, jättes vastamata apellatsioonkaebuse väidetele aegumise osas kohaldatava õiguse kohta ning tehingu teinud esindaja voltuste kontrollimise vajaduse kohta.


Kohustise lõppemine TsK § 240 alusel eeldas seda, et võlgnik on teinud kõik temast oleneva kohustise täitmiseks. Kohtul tuleb võtta seisukoht, kas esines asjaolu, mille eest võlgnik ei vastuta ja mis tingis kohustise lõppemise täitmise võimatuse tõttu.


Laenuleping loeti TsK § 272 lg 2 kohaselt sõlmituks raha üleandmise momendist. Pangalepingu sai seega lugeda sõlmituks kokku lepitud summa laenusaaja kontole ülekandmise momendist. Raha üleandmiseks saab pidada ja laenulepingu sõlmituks lugeda ka näiteks siis, kui laenuandja on laenusaaja käsundi alusel teinud makseid kolmandale isikule.


Poolte kokkulepe juhinduda vaidluste lahendamisel õigusaktidest, mis on kooskõlas "NSV Liidu ja liiduvabariikide tsiviilseadusandluse alustega" poleks vastuolus seaduse, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades ega ka tavaga. Ringkonnakohtul tuleb lahendada küsimus, millise õiguse kohaldamises on pooled kokku leppinud ning vaidlus selle alusel lahendada.

3-2-1-100-06 PDF Riigikohus 15.11.2006

Hagiavalduse esitamine ei ole üldjuhul vastuolus hea usu põhimõttega, kui hagi esitatakse seaduses sätestatud aegumistähtaegu järgides ning kahju ei suurene selle tekkimisest kuni hagi esitamiseni.


TsK § 211 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise lepingus märgitud lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud.


Määratlemata tulevaste kohustuste käendamisele suunatud käendusleping on kestvusleping, millele kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi võlaõigusseaduses sätestatut.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-119-04.

3-2-1-133-98 PDF Riigikohus 28.12.1998

TsKS § 230 lg 2 kohaselt ei võinud kohus kohaldada omal algatusel hagi aegumist, kui pooled sellele ei viita. Kuna seadus ei sätesta, mil viisil peab aegumise nõude esitama, on ebaõige kaebuse väide, et hagi aegumise kohaldamise nõue peab olema esitatud taotlusena.


TsK § 241 lg 1 p 2 kohaselt lõpeb kohustis kreeditori surmaga, kui täitmine on ette nähtud isiklikult kreeditorile. Nimetatud säte laieneb ainult nendele kohustistele, mis on lahutamatult seotud kreeditori isiksusega.

3-2-1-44-96 PDF Riigikohus 27.03.1996

Lisaks rendiseaduses sätestatud rendilepingu lõppemise alustele lõpeb rendileping TsK § 241 lg 1 p 3 alusel ka rendileandja likvideerimisega.

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json