Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-20-16369/44	Riigikohtu tsiviilkolleegium	15.06.2022	TLS § 35 TLS § 89 lg 1 TLS § 107 lg 2 TLS § 100 lg 5 TLS § 109 lg 1 TLS § 89 lg 5 TLS § 1 lg 3 TLS § 92 SoVS § 4	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel TLS § 89 lg 1 ei eelda igal juhul töömahu vähenemist, vaid töö võidakse korraldada ümber nt ametikohtade liitmise, teenuse sisseostmise, töö mehhaniseerimise, tegevusala vahetamise vms põhjusel, mistõttu töö senisel ametikohal lõpeb. (p 12) Ainuüksi koondamise aluse puudumine ei tähenda alati töötaja diskrimineerimis.t (p 16.2) Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse korral TLS § 109 lg 1 alusel makstav ülesütlemishüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada nii saamata jäänud tulu, tulevikus saamata jääv tulu kui ka mittevaraline kahju, sh nt diskrimineerimisega tekitatud mittevaraline kahju (vt RKÜKo 3-2-1-79-13, p 32 jj; RKTKo 3-2-1-167-16, p-d 13-15). Saamata jäänud tulu nõudmisel peab töötaja tõendama nii sellise kahju tekkimise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu kui ka sellise kahju suuruse. (p-d 15-15.2 ja 16-16.4) VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb ülesütlemishüvitisest arvata mh maha tööandja makstud hüvitised ning töötukassa makstud hüvitised (vt ka RKTKo nr 2-16-708/54, p 23). (p 15.1-15.2) TLS § 100 lg 5 kohaldub üksnes siis, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. (p 15.4) Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Kui kumbki pool palub töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse korral töölepingu lõpetada, peab töövaidlusorgan TLS § 107 lg 2 järgi lõpetama töölepingu alates ajast, mil see oleks lõppenud pärast etteteatamistähtaja möödumist (vt nt RKTKo 2-16-708/54, p 18). Sellisel juhul on töötajal tööandja vastu töötasu nõue TLS § 35 järgi ajavahemiku eest töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest kuni töölepingu lõpetamiseni TLS § 107 lg 2 järgi. TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitist peab tööandja maksma töötajale üksnes siis, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. (p 15.4) Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> töövaidluse asjaolude hindamine kohtus Ainuüksi koondamise aluse puudumine ei tähenda alati töötaja diskrimineerimist, vaid kindlaks tuleb teha, kas töötajat on koheldud koondamisel halvemini nt tema soo või soolise kuuluvusega seotud asjaolu tõttu. (16.2) Diskrimineerimise kindlakstegemisel kohaldub jagatud tõendamiskohustus, mille järgi peab töötaja esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et teda on diskrimineeritud, ning tööandja peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. (16.3) Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu lõpetamise keeld Kui tööandja ei tõenda alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise aluse olemasolu, tuleb lugeda, et ta üles töölepingu temaga üles põhjusel, et töötaja täitis olulisi perekondlikke kohustusi (TLS § 92 lg 1 p-d 1 ja 2 ja lg 2). (p-d 13-13.2) Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> võrdse kohtlemise põhimõte Ainuüksi koondamise aluse puudumine ei tähenda alati töötaja diskrimineerimist. (16.2) Kui tööandja ütleb töölepingu üles põhjusel, et töötaja kasvatab alla kolmeaastast last, võib ta olla töötajat diskrimineerinud perekondlike kohustuste täitmise tõttu. Diskrimineerimise kindlakstegemisel kohaldub jagatud tõendamiskohustus, mille järgi peab töötaja esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et teda on diskrimineeritud, ning tööandja peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. (p 16.3) Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise korral mõistetakse rahaline hüvitis diskrimineerimise eest välja TLS § 109 lg 1 alusel (vt ka RKTKo 3-2-1-167-16, p-d 13-15). (p 16.4) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
2-20-5834/36	Riigikohtu tsiviilkolleegium	06.12.2021	TsÜS § 118 lg 2 TLS § 11 TLS § 4 lg 2 VÕS § 14	Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu sõlmimine Tööleping võib olla sõlmitud tahteavalduste vahetamisega kirjalikus, suulises või muus vormis. Seejuures saavad poolte tahteavaldused olla otsesed või kaudsed. Kaudseks tahteavalduseks võib olla töötaja tööle asumine (TLS § 4 lg-d 1, 4 ja 5 koostoimes TsÜS § 68 lg-tega 2 ja 3 ning VÕS § 9 lg-ga 1 ja § 11 lg-ga 1). (p 11) Töölepingu seadus ei sätesta võimalust rakendada tööle soovijat tema sobivuse hindamiseks proovitööle, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Tööle soovija sobivust saab hinnata kandideerimisel, mh saab tööandja sõnastada tööle kandideerijale esitatavad nõuded ja neile vastavuse hindamise kriteeriumid. Kuni töölepingu sõlmimiseni võivad pooled pidada läbirääkimisi VÕS § 14 ja TLS § 11 järgi, mis võimaldavad tööandjal kontrollida ka tööle soovija tööoskusi. Tööoskuste kindlakstegemisele suunatud praktilised katsed, testid vms peaksid vähemalt üldjuhul piirduma lühiajalise tööolukorra matkimisega tööandja juuresolekul. Lubatavaks ei saa pidada olukorda, kus kandideerija teeb lepingueelsete läbirääkimiste või töö proovimise sildi all tööandjale tööd, millest tööandja saab rahalist kasu, eriti kui tööle soovija täidab tööülesandeid (tellimusi) ilma tööandja juuresolekuta ehk iseseisvalt. Lepingueelsed läbirääkimised peaksid piirduma tööle soovija oskuste esmase väljaselgitamisega ega tohi muutuda temalt tasuta töö saamiseks. (p-d 14-15) Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu sõlmimine Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> töövaidluse asjaolude hindamine kohtus Kui tööle soovija on asunud lepingueelsete läbirääkimiste ajal täitma ülesandeid, mida tavapäraselt tehakse töösuhte ajal, tuleb eeldada, et pooled on sõlminud töölepingu. Tööandjal on võimalik töölepingu sõlmimise eeldus ümber lükata, tõendades mh nt seda, et tööle soovija üksnes tutvus töökorralduse või töö tegemisega ega täitnud tegelikke tööülesandeid või tellimusi. Samuti võib tööandja tõendada, et tööle soovija teadis ja oli nõus sellega, et kontrollitakse tema tööoskusi, millele järgneb tööandja otsus, kas sõlmida tööleping või mitte. Selleks tuleks tööandjal üldjuhul tõendada lisaks ka seda, et ta selgitas enne tööle soovijale arusaadavalt, kui kaua kestab tööoskuste eelhindamine ja millal teeb tööandja teatavaks temaga töölepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise. (p 16) Eraõigus -> Tsiviilõiguse üldosa -> esindamine -> volituse andmine Esindusõigus loetakse tekkinuks, kui tööandja, olemata selge avaldusega andnud oma töötajale volitust enda nimel tegutsemiseks, siiski teadis, et töötaja tegutses tema esindajana (mh töösuhete sõlmimisel), ja talus seda tegevust (talumisvolitus TsÜS § 118 lg 2 esimese alternatiivi järgi). Kui tööandja ei teadnud, et töötaja tegutses tema esindajana, sai esindusõigus siiski tekkida, kui tööandja oli raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et töötaja tegutses tema esindajana (nn näivusvolitus TsÜS § 118 lg 2 teise alternatiivi järgi). (p 13) Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> eelmenetlus -> kohtu selgitamiskohustus Töötaja kui töösuhte nõrgema poole seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus ning töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus. Sama eesmärki silmas pidades kehtivad kohtu kõrgendatud selgitamiskohustus ja tööandja suurem tõendamiskoormus ka tööle soovija ja tööandja vaidluses töölepingu sõlmimise üle. (p 16) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
2-20-4765/41	Riigikohtu tsiviilkolleegium	21.12.2022	TvLS § 58 lg 1	Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine NB! Seisukoha muutus! TvLS § 58 lg s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on seaduses sätestatud menetlustähtaeg, mida kohus peab kontrollima ametiülesande korras ning mida on võimalik TsMS § 67 järgi ennistada. (p-d 14 ja 15) Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetluskulu -> menetluskulude jaotamine menetlusosaliste vahel -> menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul Olukorras, kus kohus teeb menetlust lõpetava lahendi töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördunud poole kahjuks, on põhjendatud jätta menetluskulud tema kanda (TsMS § 162 lg 1 koostoimes § 168 lg ga 2). (p 16) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
2-17-19172/31	Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium	30.11.2018		Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ei sõltu otsusele jõustumismärke peale kandmisest. Nii ITVS § 25 lg 1 kui ka kehtiva TvLS § 59 lg 1 järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus kohtusse pöördumise tähtaja möödumisel. Jõustumismärke tähendus on üksnes informatiivne ning see ei too kaasa iseseisvat õiguslikku tagajärge. Riigikohus on kohtuotsuste puhul märkinud, et jõustumismärge kohtuotsusel loob küll kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja seda võib täita, kuid ei muuda jõustumata otsust jõustunuks (Riigikohtu 16.12.2004 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-04, p 14). Ringkonnakohtu arvates kehtib sama põhimõte ka töövaidluskomisjoni otsuste jõustumise osas (p 11). [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-175-11	Riigikohus	07.03.2012	ITVS § 6 lg 1 TLS § 78 lg 2 VÕS § 628 lg 2 TLS § 40 lg 1	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja kohustused Tööandjal on kohustus hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesande täitmisel ning mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Mõistlikuks saab lugeda selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saaks või kannataks oluliselt selle kvaliteet. Kulude mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb eelkõige selgitada, millised on tavalised vajalikud sellekohased kulutused. Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et mõistlikest lähetusega seotud majutuskuludest jääb töötaja kanda. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Lähetuskulu hüvitamise nõudele kohaldub ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg. Eraõigus -> Tööõigus -> töötaja õigused, kohustused ja vastutus -> töötaja vastutus Töötaja majutuskulude omaosalustasu kinnipidamine töötasust on käsitatav tööandja võimalusega tasaarvestada oma nõudeid töötaja töötasunõudega. Nõusolekuna tasaarvestada kulude, mida töötaja teeb tööandja arvel, kokkulepitud limiiti ületav summa on käsitatav ka poolte kokkulepe töölähetusega kaasneva majutuskulu omaosalustasu kinnipidamise kohta. Eraõigus -> Tööõigus -> töötaja õigused, kohustused ja vastutus -> töölähetus Tööandjal on kohustus hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesande täitmisel ning mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Mõistlikuks saab lugeda selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saaks või kannataks oluliselt selle kvaliteet. Kulude mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb eelkõige selgitada, millised on tavalised vajalikud sellekohased kulutused. Tööandjal on kohustus hüvitada töötajale mh töölähetusega kaasnevad mõistlikud majutuskulud. Seda ka juhul, kui tööandja on majutuskulud ise enne kandnud. Samas võivad pooled kokku leppida, et mõistlikest majutuskuludest jääb osa töötaja kanda. Töötaja majutuskulude omaosalustasu kinnipidamine töötasust on käsitatav tööandja võimalusega tasaarvestada oma nõudeid töötaja töötasunõudega. Nõusolekuna tasaarvestada kulude, mida töötaja teeb tööandja arvel, kokkulepitud limiiti ületav summa on käsitatav ka poolte kokkulepe majutuskulu omaosalustasu kinnipidamise kohta. Lähetuskulu hüvitamise nõudele kohaldub ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-10-03	Riigikohus	30.04.2003		Eraõigus -> Tsiviilõiguse üldosa -> juriidiline isik -> õigusvõime -> avalik-õiguslik juriidiline isik Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu mõiste KOKS § 35 lg 1 järgi võib linn teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 5 järgi on isik füüsiline isik või juriidiline isik. Seega saavad ka töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi omada üksnes isikud. Lastepäevakodu kohaliku omavalitsusüksuse allasutusena ei ole juriidiline isik ning seega ei saa ta olla ka tööandjaks. Lasteaia juhataja on kohaliku omavalitsuse seaduslik esindaja töösuhtes. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine Kuigi individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 33 lg 3 ei tee viidet kehtivale tsiviilkohtumenetluse seadustikule, tuleb töövaidlusorgani otsuse tagasitäitmise muudes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetlust reguleeriva seaduse sätetest. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel Kuna kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused on üksteisest selgelt eraldatud ja iseseisvalt korraldatud, siis ei ole asutuse juhil võimalik koondamise korral pakkuda töötajale tööd teises kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses. Töötaja töölejäämise eelisõigust saab selgitada üksnes samas asutuses. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-35-03	Riigikohus	03.06.2003		Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine Pooled saavad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse üksnes neid töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> menetluse lõpetamise alused Töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõuded, mida pooled ei esitanud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon otsust ei teinud, ei kuulu ITVS § 24 lg-st 1 tulenevalt tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele. Seega tuleb kohtu menetlusse võetud vastuhagis menetlus TsMS § 217 p 2 alusel lõpetada. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Töötaja ei saa üheaegselt nõuda töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni kuue kuu keskmise palga suurust hüvitist ning tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmist palka. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine NB! Seisukoha muutus! Kui töötaja nõue ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks, siis ei ole õigust, mille suhtes kohus saaks kohaldada tööandja taotletud aegumist. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-65-02	Riigikohus	29.05.2002		Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Kuna tööandja ei lõpetanud hageja soovitud ajal töölepingut, siis sellest ajast alates sai hageja teada oma õiguste rikkumisest, et tööandja töölepingut ei lõpeta ega maksa ka nõutud hüvitist. Ringkonnakohus pidi tähtaja arvutamisel lähtuma vaidlustatud õiguste rikkumise päevast. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu ülesütlemise kord TLS § 73 kohaselt eeldab töölepingu lõpetamise vormistamine töölepingu lõpetamise aluse äranäitamist. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-10-96	Riigikohus	25.01.1996		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> tähtaeg Hagi aegumist kohaldatakse, kui selleks on esitatud vastav taotlus või kaebuses sisaldub järeldus, et hagi on aegunud. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Töölepingu lõpetamise vaidlustamisel tuleb hagi aegumise tähtaja arvutamisel lähtuda vaidlustatud õigusrikkumise päevast. Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel ei ole samastatav tööga mittekindlustamisega. Hagi aegumist kohaldatakse, kui selleks on esitatud vastav taotlus või kaebuses sisaldub järeldus, et hagi on aegunud. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-86-98	Riigikohus	10.09.1998		Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused Kokkulepe, mille kohaselt töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamisel tööandja kohustub maksma kompensatsiooni, on vastuolus töölepinguseaduse mõttega. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Vaidlus hagi aegumise üle tuleb lahendada vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-2/1-60/95	Riigikohus	26.10.1995		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtulahend, v.a. tagaseljaotsus -> hagi piirid kohtuotsuses Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Eraõigus -> Tööõigus -> töötaja õigused, kohustused ja vastutus -> töötaja vastutus Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-6-11	Riigikohus	29.03.2011		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> lihtsustatud menetlused Nn lihtmenetluse asjade menetlemise põhimõtteid on käsitletud Riigikohtu 6. aprilli 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10. TsMS § 637 lg 21 järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega asjas, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba otsuse edasikaebamiseks. Seda eeldusel, et maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas. Selliselt lahendab ringkonnakohus väikese hagihinnaga varalises vaidluses apellatsioonkaebuse juba menetlusse võtmise staadiumis sisuliselt (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 15). Selle otsustuse õigsust saab omakorda kontrollida Riigikohus, lahendades määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtulahend, v.a. tagaseljaotsus -> otsuse sisu ja vormistamine Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> kohtulahend, v.a. tagaseljaotsus -> seaduslikkus ja põhjendatus Vaidluses selle üle, kas hagejal on õigus saada kostjalt hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel ehk raha maksmisele suunatud nõude puhul on see, millisel alusel tööleping lõpetati, hagi aluseks olev asjaolu mitte iseseisev hagi ese ning kohus ega töövaidluskomisjon ei tohi selle kohta seisukohta võtta otsuse resolutsioonis, vaid põhjendused selle kohta peavad sisalduma otsuse põhjendavas osas. Kui hagis sisaldub nõue lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel ehk kui on esitatud sellise nõudega tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 järgi, tuleb võtta töölepingu lõppemise aluse kohta seisukoht kohtuotsuse resolutsioonis. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine ITVS § 24 lg 4 tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Sellises olukorras jõustub töövaidluskomisjoni otsus osalisest ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus soovitakse. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine -> lihtmenetluse asjad TsMS § 637 lg 21 järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega asjas, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba otsuse edasikaebamiseks. Seda eeldusel, et maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas. Selliselt lahendab ringkonnakohus väikese hagihinnaga varalises vaidluses apellatsioonkaebuse juba menetlusse võtmise staadiumis sisuliselt (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 15). Selle otsustuse õigsust saab omakorda kontrollida Riigikohus, lahendades määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-79-03	Riigikohus	16.06.2003		Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine TsMS § 73 lg 2 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Tööandja hagist loobumine ei vabasta teda töövaidluskomisjoni otsuse täitmisest. TsMS § 182 lg-st 7 tulenevalt ei saa tööandja sama töövaidlusega enam kohtusse pöörduda. Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus TMS § 1 lg 1 p 17 alusel täitmisele kuuluv lahend. Eraõigus -> Täitemenetlus -> Kohtutäitur -> täitemenetluse algatamine/alustamine Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus TMS § 1 lg 1 p 17 alusel täitmisele kuuluv lahend. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> hagist loobumine, hagi õigeksvõtt ja kompromiss -> hagist loobumine ja hagi tagasivõtmine TsMS § 73 lg 2 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Tööandja hagist loobumine ei vabasta teda töövaidluskomisjoni otsuse täitmisest. TsMS § 182 lg-st 7 tulenevalt ei saa tööandja sama töövaidlusega enam kohtusse pöörduda. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-17-09	Riigikohus	07.04.2009	TsMS § 457 lg 1 ITVS § 6 lg 3	Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus Riigikohtus -> kassatsiooni korras edasikaebamise õigus Kuna kohtuotsuse põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole ringkonnakohtu otsus vaidlustatav ilma otsuse resolutsiooni peale kassatsioonkaebust. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei ole tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada. Töölepingu tingimuste muutmise vormistamise kohustus lasub TLS § 28 lg 3 ja § 70 järgi tööandjal. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi ei muuda asjaolu, et tööandja on lõpparve arvutanud suurema kuupalga alusel, kui oli märgitud töölepingus. Juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei ole tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada. Töölepingu tingimuste muutmise vormistamise kohustus lasub TLS § 28 lg 3 ja § 70 järgi tööandjal. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi ei muuda asjaolu, et tööandja on lõpparve arvutanud suurema kuupalga alusel, kui oli märgitud töölepingus. Juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Kui tööandja väidab, et palgateatisel märgitud palgamäär ei väljenda poolte kokkulepet palga suurendamise kohta, vaid töötajale maksti ühekordselt suuremat palka nt tulemuslikuma töö eest, peab ta kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendama, et palga ühekordne suurendamine ei olnud töölepingu muutmine. Asjaolu, et palgateatis ei kajasta töötajale makstud põhipalga suurust, peab samuti tõendama tööandja. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine ITLS § 6 lg 3 ja § 7 järgi on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat alates ajast, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Seaduses sätestatud aegumistähtaja sees saab määrata täiendava hea usu põhimõttest lähtuva uue tähtaja, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, üksnes erandlike asjaolude esinemisel. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-103-05	Riigikohus	02.11.2005		Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisel Hüvitis lõpparve kinnipidamise eest makstakse kas seaduse või (kollektiiv)lepingu alusel. Mõlema alusel korraga sama kohustuse rikkumise eest hüvitist ei maksta. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Palga ja viivise sellise omavahelise seose tõttu tuleb lähtuvalt ITVS § 7 lg-s 1 sätestatust lugeda viivisenõude aegumise tähtaja alguseks päev, mil tööandja jättis töötajale palga tähtaegselt välja maksmata. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-71-00	Riigikohus	29.06.2000		Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Tööandjaks võib olla juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Kui kohus tuvastab, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu (keda hageja ei ole nõus asendama teise kostjaga), ei saa tõusetuda aegumise kohaldamine töötajate nõuetele. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-122-02	Riigikohus	21.11.2002		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> tõendid -> tõendite hindamine Tööleping tõendab töösuhte olemasolu. Tõendatud on TsMS § 95 kohaselt hagejate kirjalike töölepingute olemasolu ning kostja pole tuginenud sellele, et ta on need tühistanud. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Kuna tööõigus ei reguleeri töösuhtest tuleneva nõude aegumistähtaja katkemist, kuulub kohaldamisele analoogia alusel TsÜS § 121 lg 1 p 4 (30.06.2002 kehtinud red), mille järgi katkes aegumistähtaja kulg, kui kohustatud isik tegi teo, millega tunnustas võlga. Katkeda saab aegumistähtaeg, mis pole võla tunnustamise ajaks möödunud. Eraõigus -> Maksejõuetusmenetlus -> Pankrotimenetlus -> nõuded pankrotimenetluses -> töösuhtest tulenevad nõuded Viivis, mida tööandja on kohustatud PalS § 35 alusel maksma, ei kuulu palga hulka, mistõttu ei kuulu palga maksmisega viivitamise eest viivise nõue PankrS § 86 lg 1 p 2 järgi teise rahuldamisjärku. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-139-06	Riigikohus	01.02.2007		Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> määruskaebus ringkonnakohtus TsMS § 666 lg 2 mõttest tulenevalt peab määruskaebuse läbi vaatama kolmeliikmeline koosseis juhul, kui kas või ühe hageja nõue ületab 10 000 krooni. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetluskulu -> riigilõiv ja selle tasumise kord ITLS § 24 lg 4 tuleb tõlgendada nii, et riigilõivu peab tasuma kohtusse pöördunud pool. Riigilõivu tasumise kohustus (esialgselt) on sellel isikul, kes kohtusse pöördub. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> tsiviilkohtumenetluse üldised põhimõtted -> kohtumenetluse keel Tulenevalt TsMS § 32 lg-st 1 tuleb kohtutel tagada, et toimikus ei oleks tõlketa dokumente. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine Kohus peab ITLS § 24 lg 5 teises lauses nimetatud juhul põhjendama ning selgitama, miks on tekkinud vajadus avaldus uuesti esitada ning millises osas peaksid pooled avaldust täiendama. ITLS § 24 lg-s 7 sätestatud võimalust jätta hagi läbi vaatamata saab rakendada vaid neil juhtudel, mil töövaidluskomisjoni esitatud avaldus oli selliste (oluliste) puudustega, mis ei võimalda seda avaldust hagimenetluses TsMS-i kohaselt menetleda. ITLS § 24 lg-tes 3 ja 5 nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukordi, mil töövaidluskomisjoni pöördutakse töölepingu seaduses võimaldatud alternatiivse nõudega (nt rahaline nõue) ning pärast selle rahuldamata jätmist esitatakse hagi, milles taotletakse nt tööle ennistamist. Nimetatud sätted ei keela edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid TsMS-i alusel (nt võib suurendada viivise nõuet). Samuti ei ole kohustust esitada hagis kõiki töövaidluskomisjoni esitatud nõudeid juhul, kui pool soovib osadest nõuetest loobuda. ITLS § 24 lg 4 tuleb tõlgendada nii, et riigilõivu peab tasuma kohtusse pöördunud pool. Riigilõivu tasumise kohustus (esialgselt) on sellel isikul, kes kohtusse pöördub. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-2/1-81/95	Riigikohus	08.11.1995		Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisel NB! Seisukoha muutus! RKTKo 22.06.1999, nr 3-2-1-48-99. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu NB! Seisukoha muutus! RKTKo 22.06.1999, nr 3-2-1-48-99. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-72-04	Riigikohus	28.05.2004		Eraõigus -> Tsiviilõiguse üldosa -> aegumine -> üldsätted -> aegumise arvestamine kohtu poolt Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Töövaidlusorganisse pöördumist takistavaks ja nõude aegumistähtaja kulgemise algust ei mõjuta asjaolu, et lõpparvena maksmata raha oli töötaja valduses. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: