3-18-2351/39
|
Riigikohtu halduskolleegium |
06.02.2020 |
|
HKMS § 116 lg-tes 5 ja 6 sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei peata menetlusabi taotlemine seaduses sätestatud tähtaja kulgemist ja tähtaja järgimiseks tuleb tähtaja kestel teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, kohaldub üldiselt kõigile menetlusabi liikidele, sh näiteks menetlusabi riigilõivu tasumiseks, menetlusdokumentide tõlkimiseks, tõendi saamiseks jne. Kui mitmete nende toimingute tegemata jätmine ei takista kuidagi menetlusdokumendi esitamist (kuigi puudustega), siis riigi õigusabi on konkreetselt mõeldud just selleks, et taotleja ei peaks ise menetlusdokumenti koostama. Seejuures ei ole riigi õigusabi mõeldud ainult abistamiseks menetlusdokumendi koostamisel. Riigi õigusabi võib olla vajalik ka selleks, et otsustada (edasi)kaebuse esitamise perspektiivi üle. Riigi õigusabi taotlemist ei saa praegusel juhul pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Riigi õigusabi taotlemist on kolleegium kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks pidanud ka määruses asjas nr 3-7-1-3-239-15. Riigi õigusabi taotlemine ei tohi kahjustada isiku menetluslikku olukorda. (p 9)
|
| 3-3-1-75-04
|
Riigikohus |
16.02.2005 |
|
Õigusalaste teadmiste puudumine aga ei vabasta isikut kohustusest nimetada tema poolt esitatud taotluse tegelikud põhjendused. Uurimispõhimõtte raames võib halduskohus täpsustada ja täiendada protsessiosalise põhjendusi, kuid ei pea kontrollima võimalikke põhjendusi, mida protsessiosaline ei ole nimetanud.
Kohtuotsuse teatavakstegemise aja avaldamise (HKMS § 28 lg 1) eesmärk on tagada halduskohtumenetluses õiguskindlus ja protsessiosaliste võrdne kohtlemine. Protsessiosalisel ei ole õigust saada ning talle ei tohi anda kohtuotsuse ärakirja kätte enne kohtuotsuse teatavakstegemise aja saabumist. Kohtuotsuse ärakirja koostamine ja postitamine enne kohtuotsuse teatavakstegemise tähtpäeva aega ei riku menetlusosaliste protsessiosaliste õigusi, kui ärakiri ei jõua adressaadini enne kohtuotsuse teatavakstegemist.
Protsessiosaliste võrdsuse põhimõttest (TsKMS § 6) lähtuvalt on kaebuse esitajal võrdselt protesti esitaja ja haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorganiga õigus saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri posti teel.
Kohtulahendi ärakirja kättetoimetamisel tuleb arvestada, et kaebuse esitajal on kohtulahendi tõestatud ärakirja kättesaamine vajalik Põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõiguse teostamiseks. Isikute edasikaebeõiguse tagamine on kohtuvõimu kohustus. Edasikaebeõiguse tagamise raames peab kohus näitama üles hoolsust kohtulahendi ärakirja kättetoimetamisel.
Apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamine ei too iseeneslikult kaasa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Halduskohus peab otsustama eraldi apellatsiooniteate ja -kaebuse esitamise tähtaegade ennistamise. Kuna TsKMS § 45 lõike 3 kohaselt tuleb koos apellatsioonitähtaja ennistamise taotlusega esitada apellatsiooniteade või -kaebus, võib halduskohus tähtaja ennistamise otsustamisel hinnata ka apellandi võimalusi kvalifitseeritud õigusabi saamiseks. Õigusalaste teadmiste puudumine aga ei vabasta isikut kohustusest nimetada tema poolt esitatud taotluse tegelikud põhjendused. Uurimispõhimõtte raames võib halduskohus täpsustada ja täiendada protsessiosalise põhjendusi, kuid ei pea kontrollima võimalikke põhjendusi, mida protsessiosaline ei ole nimetanud.
|
| 3-3-1-93-10
|
Riigikohus |
14.03.2011 |
|
Vt lahendite nr 3-3-1-78-09 ja nr 3-3-1-17-10 annotatsioone.
|
| 3-3-1-76-08
|
Riigikohus |
25.11.2008 |
|
Juhindudes HKMS § 35 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist, tuleb halduskohtumenetluses kohtul olla aktiivne oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamiseks. Tulenevalt uurimispõhimõttest peab kohus asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil.
Kui apellandi esindaja viibis apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõpupäevadel raviasutuses, siis ei pidanud ta apellatsioonkaebust üle andma ka varem, v.a juhul, kui esindajale oli ette teada, et talle osutatakse arstiabi ning seetõttu ei saa ta apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Kui ravil viibimine on menetlusosalisele või tema esindajale varasemalt teada, siis tuleb selle takistusega arvestada, sest ette teada haiglas viibimine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
|
| 3-3-1-75-08
|
Riigikohus |
16.01.2009 |
|
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi menetlusosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Selguse huvides tuleks lahendite puhul, kus kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpp kindla kuupäevana. Sellisel juhul väheneksid vääritimõistmised, millal lõpeb apellatsioonitähtaeg.
HKMS § 28 lg 1 kohaselt teatab kohus kohtuistungi lõpetamisel otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha. Kohtuotsuse teatavakstegemise aja avaldamise eesmärk on tagada halduskohtumenetluses õiguskindlus ja menetlusosaliste võrdne kohtlemine.
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi menetlusosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Selguse huvides tuleks lahendite puhul, kus kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpp kindla kuupäevana. Sellisel juhul väheneksid vääritimõistmised, millal lõpeb apellatsioonitähtaeg.
Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, tuleb vastavalt HKMS § 32 lg-le 31 koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas ennistada tähtaeg või mitte. Tähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.
Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.
Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.
|
| 3-3-1-17-09
|
Riigikohus |
07.04.2009 |
|
|
| 3-3-1-23-04
|
Riigikohus |
10.05.2004 |
|
Apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseid hinnates tuleb arvesse võtta, millised on protsessiosalise võimalused tagada oma õiguste efektiivne kaitse. Äriühingul on selleks üldjuhul suuremad võimalused, mistõttu peab halduskohtumenetluses protsessiosaliseks olev äriühing hoolitsema selle eest, et menetlustoiming tehakse tähtaegselt isegi juhul, kui protsessiosalist halduskohtus seni esindanud isikul tekib ootamatu ja vältimatu takistus toimingu sooritamiseks. Seejuures peab menetlustoimingu tegemine teise isiku poolt olema objektiivselt võimalik.
Äriühingu seadusjärgsed esindajad ei vabane lepingulise esindaja palkamisega kohustusest hoolitseda asjas menetlustoimingute tegemise tähtaegadest kinnipidamise eest. Käsundi iseloomust tulenevalt tuleb eeldada, et esindatav on esindaja tegevusest teadlik, kuna Võlaõigusseaduse § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kui äriühingu seadusjärgsed esindajad teadsid lepingulise esindaja haigusest, oleksid nad pidanud ise näitama üles piisavat hoolikust apellatsioonkaebuse esitamisest kohtule õigeaegseks teatamiseks ja esitama teate ise või volitama selleks isikut, kes võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks.
|
| 3-3-1-20-96
|
Riigikohus |
20.09.1996 |
|
Kui kohus leiab, et kaevatud akt ei riku kaebaja õigusi, siis ei pea ta Põhiseaduse § 15 kohaselt kontrollima, kas kohaldatav seadus on Põhiseadusega vastuolus.
HKS § 21 ei nõua, et kohtuotsuse ärakiri tuleb kaebajale saata viivitamatult. Kohtuotsuse ärakirja kaebajale tema palvel saatmise või andmisega põhjendamatu viivitamine võib olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks.
|
| 3-3-1-6-13
|
Riigikohus |
05.06.2013 |
|
Olukorras, kus kaebajale on antud riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses ning kaebaja on halduskohut korduvalt teavitanud esindajaga kontakti puudumisest, pidi kohtul olema alus kahtluseks, et määratud esindaja võis olla jätnud oma kohustused täitmata. Selle tõttu lasus halduskohtul täiendav selgitamiskohustus kaebaja õiguste kaitse võimaluste ja vajaduse osas. Samuti oli halduskohtul võimalus reageerida kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja võimalikule tegevusetusele riigi õigusabi seaduse § 20 lg 31 kohaselt.
Kohtutel on kohustus tagada kaebajale talle määratud riigi õigusabi reaalne osutamine, kui kaebaja on andnud teada soovist esitada apellatsioonkaebus ning kohtutel pidi olema toimiku põhjal teada, et kaebaja ei saa ühendust teda riigi õigusabi korras esindama määratud advokaadiga. Sellisel olukorras pidanuks halduskohus saatma apellatsiooni esitamise soovi kohtualluvuse järgsesse ringkonnakohtusse ning viimane oleks määruskaebuse läbivaatamisel pidanud mõistma, et kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamist takistas asjaolu, et kaebaja ei saanud talle riigi õigusabi korras määratud esindajaga ühendust. Ringkonnakohus oleks pidanud tagama kaebajale temale määratud riigi õigusabi osutamise, rakendades vajadusel selleks riigi õigusabi seaduse § 20 lg-t 31.
TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuna halduskohtu otsus oli saadetud e-kirjaga kaebaja esindajale ja vanglale, siis tuleb lugeda otsus kaebajale esindaja kaudu kätte toimetatuks. Kaebaja kirjavahetuse kohaselt halduskohtuga puudus tal esindajaga kontakt. Kinnipeetava rahaliste vahendite arvestuse väljavõtte kohaselt puudusid vanglas viibival kaebajal taotluse esitamise ajal vahendid kohtuotsuse ärakirja eest riigilõivu tasumiseks. Kohtuotsuse koopiat vajas kinnipeetav saatmiseks EIK-sse. Sellises olukorras jätsid kohtud kaebaja õigustamatult kohtuotsuse kordusärakirja taotlemisel riigilõivu tasumisest vabastamata.
Kuigi apellatsioonitähtaeg asjas oli möödunud selleks ajaks, mil kaebaja teavitas halduskohut apellatsiooni esitamise soovist, võib riigi õigusabi osutanud advokaadi väidetav tegevusetus olla aluseks tähtaja ennistamiseks.
|
| 3-3-1-59-00
|
Riigikohus |
19.01.2001 |
|
Määratlemata mõistete nagu mõjuvad põhjused sisustamine ei tohi olla meelevaldne. Kohus peab määruses selgitama miks ei peeta tähtaja ennistamise taotluses toodud põhjuseid mõjuvaks.
Mõjuvaks põhjuseks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega võib olla tegemist ka siis, kui protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise.
Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud.
|
| 3-3-1-32-11
|
Riigikohus |
23.05.2011 |
|
Vt lahendite nr 3-3-1-78-09 ja 3-3-1-17-10 annotatsioone.
|
Facebook
Twitter