3-19-1340/25
|
Riigikohtu halduskolleegium |
11.10.2022 |
|
Alusetult maakatastris ebaõige kande parandamata jätmise kui jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg hakkab kulgema enne toimingu lõppemist siis, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahjust teada varem (vt RKHKo nr 3-3-1-15-17, p 11). (p 18)
Ka kahju hüvitamise nõude esitamiseks ettenähtud 10-aastane tähtaeg on põhimõtteliselt ennistatav (vt RKHKm nr 3-3-1-26-06, p 12; RKHKm nr 3-3-1-25-05, p 10). Avaliku võimu asutused ei kõrvaldanud viga pika aja jooksul (ebaõigetest andmetest lähtuti 15 aastat; kinnistu koos veealaga registreerimisest koguni 19 aastat (1999–2018)), mis võis kaebaja usaldust kehtiva olukorra suhtes süvendada. Kaebajale kõrgema hoolsuskohustuse panemine võrreldes avaliku võimu asutustega ei ole põhjendatud. Õiguste kaitse (PS § 14) ja hea halduse põhimõtetele tuginedes on riigiorganitel kohustus tagada asjaajamise ja registriandmete õigsus. Kaebaja suhtes oleks ebaõige jätta kaebetähtaeg ennistamata, arvestades, et kahjunõue puudutab just nende samade avaliku võimu kandjate tegevust (tegevusetust), kes ise samamoodi ekslikest registrikannetest lähtusid. (p-d 19 ja 20)
|
| 3-22-2474/14
|
Riigikohtu halduskolleegium |
28.04.2023 |
|
ELÜPS v.r. § 10 lg 3 kohaselt loetakse otsus isikule kätte toimetatuks, kui isiku e-posti aadressile on saadetud otsus (p 1) või teade otsuse kohta ja otsus on kättesaadav elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu (p 2). Otsust ei saa lugeda kaebajale kättetoimetatuks, sest otsust kaebaja e-posti aadressile ei saadetud ning otsus polnud kättesaadav PRIA e-teenuse keskkonnas enne 21. oktoobrit 2022. Kaebaja väitel ei jõudnud ka e-kiri otsuse kohta temani. Teate kättesaamise risk jääb siiski kaebaja kanda. PRIA serverist teate saatmine ja hot.ee serverisse jõudmine on logifaili väljavõttega piisavalt usaldusväärselt tõendatud. Kaebaja oli PRIA-e teatanud, et soovib saada dokumente e-posti aadressil, ning ta on samalt aadressilt tavaliselt dokumendid kätte saanud. Kaebaja kui toetust saada sooviv isik peab kindlustama, et kontaktaadressiks antud e-posti aadress töötaks piisavalt usaldusväärselt, see on tema kontrollisfääris. Toetust taotlenud isikutel tuleb muretseda suhtluseks PRIA-ga sellised tehnilised vahendid, mille puhul e-kirja kadumise võimalused on viidud miinimumini. Kui tegemist on tehnilise rikkega, mis tingis kirja kadumise, peab selle olemasolu ja kirja mittejõudmist e-posti aadressile tõendama kaebaja. (p-d 13–15)
Konkreetse haldusakti jõudmine kaebajani teises kohtuvaidluses peab olema usaldusväärselt tõendatud. Vastasel korral oleks kaebeõigus ülemäära piiratud. PRIA seisukoht, et e-toimikusse üleslaadimise hetkest on dokument kaebajale kätte toimetatud, on ebaõige. Fiktsioon e-toimiku puhul kehtida ei saa, sest kaebaja ei saanud kuidagi teada, et PRIA kavatseb haldusakti just e toimiku kaudu teatavaks teha. Samal põhjusel on alusetu eeldada ka seda, et kaebaja esindaja pidi alla laaditud ja välja prinditud dokumendid kohe pärast väljaprintimist üle vaatama ja esindatavale teatavaks tegemata haldusakti avastama. Kaebaja selgitus dokumentidega tutvumisest teises asjas määratud kohtuistungi ettevalmistamise käigus on eluliselt usutav. (p 16)
Vastustaja viga on objektiivseks põhjuseks, mis ilmselt mõjutas vaide tähtaegset esitamist. Tegemist on mõjuva põhjusega tähtaja ennistamiseks HMS § 34 lg 1 mõttes. Siiski näeb HMS § 77 ette, et ka HMS § 34 tingimuste täidetuse korral on PRIA-l kaalutlusõigus, kas tähtaeg ennistada või mitte. Kolleegium leiab, et PRIA kaalutlusõigus oli vähenenud nullini, sest tähtaja möödalaskmise tingis PRIA enda viga. Kui haldusorganile pandud kohustuse rikkumine on piisavalt usutavalt põhjuseks, mis tõi kaasa vaide esitamisega hilinemise, tuleb vaide esitamise tähtaeg ennistada. Kuna PRIA oleks pidanud vaide tähtaja ennistama ja vaide läbi vaatama, on kaebaja läbinud vaidemenetluse korrakohaselt ning kaebus lubatav. (p 21)
|
| 3-22-128/14
|
Riigikohtu halduskolleegium |
14.06.2023 |
|
Päästeamet on vastuses muu hulgas selgitanud, et peab kahju tekitamise aluseks olnud suhet avalik-õiguslikuks ja võimalik vaidlus tuleb lahendada riigivastutuse seaduse alusel halduskohtus. Eelnev ei ole piisav, et lugeda Päästeameti vastused HMS § 57 lg-s 1 sätestatud nõuetele vastavaks. (p-d 20 ja 21)
HMS § 57 lg 1 järgi peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Olukorras, kus isik ei esita enda hinnangul kahju hüvitamise taotlust riigivastutuse seaduse alusel (st ei ole esitanud RVastS § 17 lg-s 1 märgitud taotlust), kuid haldusorgan taotlust sellisena käsitab, on eriti oluline, et vaidlustamise kord oleks haldusaktis selgelt ja korrektselt ära märgitud. Seda põhjusel, et kui isik esitab kahju hüvitamise taotluse haldusorganile, on kaebetähtaja osas seaduses sätestatud erisus (vrd RVastS § 17 lg 3 ja § 18 lg 2). Seetõttu on oluline, et isik mõistaks, et tema haldusorganile esitatud avaldust käsitatakse riigivastutuse seaduse alusel esitatud kahju hüvitamise taotlusena ja haldusorgan on selle lahendanud. (p 20)
Määrava tähtsusega ei ole ka see, et isikut esindas vandeadvokaat. Kaebetähtaja ületamine oli tingitud haldusorgani enda veast, jättes vaidlustamisviite korrektselt märkimata (vt ka RKHKm nr 3-3-1-64-16, p 15). (p 21)
Päästeameti viga ei mõjuta küll vaidlustamise tähtaega, kuid on koostoimes teiste asjaoludega aluseks kaebetähtaja ennistamisele (HMS § 57 lg-d 2 ja 3, HKMS § 71 lg 1). (p 22)
|
| 3-18-830/65
|
Riigikohtu halduskolleegium |
27.11.2024 |
|
Hüvitamisnõude esitamisega viivitamist ei õigusta mistahes lootus kahju tekkimine ära hoida või see kõrvaldada (vt RKHKm nr 3-16-519/21, p 12; 3-3-1-59-12, p 18). Küll aga võib algselt kahju tekitanud haldusakti tühistamine olla mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kui selle tõttu polnud kahju tekitamine kaebetähtaja möödumise hetkeks veel lõplikult selge (RKHKm nr 3-3-1-53-07, RKHKo nr 3-3-1-35-08, p 11). (p 13)
Tõendamiskoormus on HKMS § 59 lg 1 esimese lause järgi esmajoones faktiväite esitanud menetlusosalisel. Kaebaja peab tõendama kahju tekkimist ja selle ulatust, sh et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Kui need asjaolud on tõendatud, peaks vastustaja kui õigusvastased haldusaktid andnud haldusorgan tõendama väidet, et tulu oleks jäänud saamata, st kahju oleks tekkinud ka õiguspäraselt käitudes. See, et kohus ootas vastustajalt täiendavaid vastutõendeid kahju suuruse kohta, ei näita, et kohus asetas selles küsimuses algupärase tõendamiskoormuse vastustajale. (p-d 15-16)
Menetlusosaline, kellel ei ole tõendamiskoormust, ei pea tingimata esitama vastutõendeid tõendamiskoormusega menetlusosalise esitatud tõenditele ja võib piirduda vastaspoole tõenditele vastuväidete esitamisega (HKMS § 2 lg 6, § 157 lg 2 esimene lause) või niisuguse asjatundja arvamuse esitamisega, mis keskendub vastaspoole arvamuse puudujääkidele. Põhjalikul eksperdiarvamusel ei ole iseenesest suuremat tõenduslikku väärtust kui selle võimalikele puudustele keskenduval asjatundja arvamusel. (p 18)
ELÜPS v.r § 60 lg 2 ja põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määruse nr 85 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 12 ei eelda hindepunktide kindlaksmääramist haldusaktiga. Siiski oleks hindepunktide määramine ka eelhaldusaktina muudetav. Pelgalt hindepunktide andmine ei tekita taotlejale õigust ega õigustatud ootust saada toetust. (p 26)
Totaalreparatsiooni põhimõtte järgi tuleb kannatanule üldjuhul hüvitada kogu tekkinud kahju ehk asetada ta hüvitisega varalisse olukorda, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1 teine lause). Tegemist ei ole absoluutse reegli, vaid üldpõhimõttega, millest seadus teeb erandeid. Ennekõike ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Kaitse-eesmärgist väljapoole jäävat kahju üldjuhul ei hüvitata. Samast põhimõttest lähtub RVastS § 7 lg 1, seades kahju hüvitamise tingimuseks avaliku võimu kandja teo õigusvastasuse kõrval ka kannatanu õiguste rikkumise. Normist tuleneb subjektiivne õigus, kui see kaitseb vähemalt muuhulgas isiku huve (RKEKo nr 3-3-1-15-01, p 22). (p 49)
Õigusvastaselt määramata põllumajanduslik investeeringutoetus tuleb üldjuhul hüvitada vaid ulatuses, milles õigusvastane keeldumine seadis taotleja veelgi halvemasse positsiooni võrreldes sellega, milles ta oleks olnud siis, kui ta poleks toetust taotlenud. Sellisele kahjule vastab saamata jäänud tulu ulatuses, milles see oleks katnud ettevõtja investeeringud ja nendelt arvestatava mõistliku kasumi. (p 50)
Ilma eriliste asjaoludeta ei tule hüvitada saamata jäänud äritulu, mida kahjustatud isik oleks teeninud hüpoteetilise investeeringu tegemisel. Ära jäänud investeeringult säästetud vahendeid on ettevõtjal põhimõtteliselt võimalus oma ettevõtluses kasutada muul viisil ja sellelt ka alternatiivsel moel kasumit teenida. Olukord, kus toetust pole isikule määratudki, räägib veel vähem ulatusliku hüvitamise kasuks kui juhtumid, kus toetus määrati, kuid jäi alusetult välja maksmata. (p 54)
|
| 3-22-2296/13
|
Riigikohtu halduskolleegium |
18.01.2024 |
|
Haldusorgan korraldas vaidemenetluse ja lahendas vaided otsusega. Seejuures andis haldusorgan kaebajale võimaluse vaietes puuduste kõrvaldamiseks, pikendas vaiete läbivaatamise tähtaega ning kutsus kaebaja esindaja volikogu istungile vaiete kohta selgitusi andma. Kolleegium leiab, et kirjeldatud haldusorgani tegevus oli kaebajat eksitav ning selle tulemusena jäi kaebus halduskohtusse õigel ajal esitamata. Kaebajal olnuks piisavalt aega pöörduda halduskohtusse, kui haldusorgan oleks vaided HMS § 79 lg-s 3 sätestatud seitsmepäevase tähtaja jooksul vaideõiguse puudumise tõttu tagastanud. (p 17)
HMS § 72 sätestab üldreegli, mille kohaselt saab haldusmenetluse toimingu üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Sama sätte lg 3 loetleb erandid, mil menetlustoimingu haldusaktist eraldiseisev vaidlustamine on võimalik. Loetelu ei ole ammendav, kuivõrd HMS § 72 lg 3 p 5 kohaselt saab lisaks sama sätte lg 3 p-des 1–4 nimetatud juhtudele haldusaktist eraldi vaidlustada ka muu seaduses sätestatud toimingu. Kolleegium märgib, et HMS § 72 lg 3 p 5 tuleb mõista nii, et vaidemenetluse korras saab menetlustoimingu haldusaktist eraldi vaidlustada, kui selline võimalus on seaduses sõnaselgelt sätestatud. Eeltoodust tulenevalt ei tähenda asjaolu, et menetlustoimingut saab HKMS § 45 lg 3 järgi halduskohtus eraldi vaidlustada, automaatselt seda, et menetlustoimingu peale saab ka vaiet esitada. (p 13)
Lähtuvalt HKMS § 45 lg-st 3 esitada MaaPS § 27 lg s 7 sätestatud kohaliku omavalitsuse uuringuloa kooskõlastamisest keeldumise peale kaebuse halduskohtule. Samas ei näe ei MaaPS ega muud õigusaktid ette võimalust kohaliku omavalitsuse keeldumise vaidlustamiseks vaidemenetluse korras. Seega puudus kaebajal kohaliku omavalitsuse arvamuse peale vaide esitamise õigus. (p 14)
Kohalikul omavalitsusel pole takistust tagastada vaie ka hiljem kui HMS § 79 lg-s 3 sätestatud seitsmepäevase tähtaja möödumisel. Kohtupraktika kohaselt pole seaduses haldusorganile sätestatud tähtaeg reeglina nõuet lõpetav tähtaeg, vaid paneb haldusorganile kohustuse tagada mõistlik menetlusaeg. Nii ei välista ka HMS § 41 haldusakti andmist pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist ning HMS § 58 kohaselt ei anna tähtaja rikkumine iseseisvat alust haldusakti tühistamiseks. (p 18)
|
| 1-23-3860/45
|
Riigikohtu kriminaalkolleegium |
19.12.2024 |
|
30-päevase apellatsioonitähtaja sätestamisel pole silmas peetud seda, et apellant peaks kogu aja kulutama apellatsiooni koostamisele. Mitmekümnepäevane apellatsioonitähtaeg on ette nähtud eelkõige selleks, et apellandil oleks võimalik selle piires paremini enda aega ja tegevusi korraldada. Kui apellant jätab apellatsiooni koostamise n-ö viimasele minutile, võtab ta ühtlasi riski, et kaebetähtaeg võib mööduda ja möödalaskmise mõjuva põhjuse puudumise korral võib apellatsioon jääda läbi vaatamata. (p 14)
Kohtupraktika kohaselt on määratud kaitsja kohustustevastane käitumine KrMS § 172 lg 2 p 2 tähenduses küll mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuid olukorras, kus menetlusosaline viivitab ülemääraselt riigi õigusabi taotlemisega, lasub vastutus apellatsiooni esitamisega hilinemises olulises ulatuses temal endal ega too kaasa apellatsioonitähtaja ennistamist. (p 15)
KrMS § 318 lg 1 kohaselt on apellatsiooni esitamise õigus kohtumenetluse poolel, kelleks on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Kannatanu esindaja (KrMS § 41) ei ole iseseisev menetlusosaline (KrMS § 16 lg 2) ega kohtumenetluse pool (KrMS § 17 lg 1), vaid tema kaudu osaleb menetluses esindatav. Esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, ning esindaja menetlustoiming loetakse üldjuhul tehtuks esindatava poolt. (p 12)
|
| 3-3-1-18-16
|
Riigikohus |
11.05.2016 |
|
Riigi vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamisel kohaldub RvastS § 18 lg-s 2 ette nähtud kohtusse pöördumise tähtaeg, mitte HKMS § 47 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tähtaeg. (p 11)
Õigeks ei saa pidada tõlgendust, mille kohaselt hakkab RVastS § 18 lg 2 järgi 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg uuesti kulgema ajast, mil haldusorgan tegi isiku taotluse kohta keelduva otsuse. Seadusandja tahtega ei saa olla kooskõlas ühes ja samas nõudes kahe erineva kaebetähtaja kulgema hakkamine. (p 12)
Olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla isikule selge ja ta võis haldusorgani vastust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK 16. jaanuari 2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). (p 13)
|
| 3-3-1-2-15
|
Riigikohus |
21.04.2015 |
|
Hüvitamisnõuetel, mis võivad tuleneda maa erastamata jätmisest, puudus seos tsiviilvaidlusega, mistõttu hakkas nõuete esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil määruskaebuse esitaja sai teada tekitatud kahju pöördumatusest ehk haldusakti kättesaamisest.
Määruskaebuse esitaja kui õigusteadmisteta ja professionaalse õigusnõustajata isik lootis vastuhagiga kõrvaldada talle maa erastamata jätmisega tekitatud kahju. Riigikohtu hinnangul on kaebetähtaja möödalaskmine selle eksimusega vabandatav. (p 26)
Isegi kui käsitada vastust, milles puudub vaidlustamisviide, vaideotsusena, ei saa see puudus olla iseenesest kaebetähtaja ennistamise põhjuseks. HMS § 57 lg 3 järgi võib vaidlustamisviite puudumist pidada vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Praegusel juhul oli selge vaidlustamisviide korralduses ja määruskaebuse esitaja, olles küll selle korralduse kätte saanud hilinemisega, pidi mõistma, et kuna korralduse vaidlustamiseks on antud tähtaeg, siis ei ole seda võimalik tähtajatult vaidlustada. (p 20)
Pelgast kahtlusest, et linnavalitsuses töötav OÜ osanik ja juhatuse liige võis mõjutada maa erastamise otsustamist ning tegemist on korruptsiooniohtliku olukorraga, ei piisa OÜ usalduse kaitse kahtluse alla seadmiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks. (p 23)
Eksiarvamusega ei saa õigustada õiguskindluse huvides kehtestatud kaebetähtaja rohkem kui kolmeaastast ületamist. Kui määruskaebuse esitaja oleks mõistliku aja jooksul kaebuse esitamise korra ise või professionaalse abiga välja selgitanud, võinuksid esineda kaebetähtaja ennistamise alused. (p 24)
Hüvitamisnõuetel, mis võivad tuleneda maa erastamata jätmisest, puudus seos tsiviilvaidlusega, mistõttu hakkas nõuete esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil määruskaebuse esitaja sai teada tekitatud kahju pöördumatusest ehk haldusakti kättesaamisest.
Määruskaebuse esitaja kui õigusteadmisteta ja professionaalse õigusnõustajata isik lootis vastuhagiga kõrvaldada talle maa erastamata jätmisega tekitatud kahju. Riigikohtu hinnangul on kaebetähtaja möödalaskmine selle eksimusega vabandatav. (p 26)
|
| 3-3-1-50-09
|
Riigikohus |
12.10.2009 |
|
Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei muuda haldusakti kehtetuks - täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine (HMS § 60 lg 1, § 61 lg 2).
Haldusmenetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on haldusakt. Kuivõrd haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine, on haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega.
HKMS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustuse rikkumine kohtu poolt võib kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks.
Uurimisprintsiibist tulenev selgitamiskohustus hõlmab ka kohtu kohustust nõustada kaebajat asjakohase taotluse valikul. HKMS § 11 lg 1 p 3 näeb ette halduskohtu kohustuse kontrollida enne kaebuse menetlusse võtmist, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused ning teha vajaduse korral kaebuse esitajale ettepanek kaebust muuta. Riigikohus leidis 03.04.2007 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-6-05 p-s 17, et halduskohtunik võib nii eelmenetluse jooksul kui ka kohtuistungil enne kohtuvaidlusi selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum, ning võimaldama kaebajal taotlust muuta.
|
| 3-3-1-40-16
|
Riigikohus |
07.09.2016 |
|
RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (vt RKHK määrused asjades nr 3-3-1-18-16 ja nr 3-3-1-86-12). (p 13)
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Vanglalt kahjunõudele vastust oodates võis kinnipeetav ületada kaebetähtaega mõjuval põhjusel, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla talle selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). (p 14-15)
|
| 3-3-1-75-08
|
Riigikohus |
16.01.2009 |
|
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi menetlusosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Selguse huvides tuleks lahendite puhul, kus kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpp kindla kuupäevana. Sellisel juhul väheneksid vääritimõistmised, millal lõpeb apellatsioonitähtaeg.
HKMS § 28 lg 1 kohaselt teatab kohus kohtuistungi lõpetamisel otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha. Kohtuotsuse teatavakstegemise aja avaldamise eesmärk on tagada halduskohtumenetluses õiguskindlus ja menetlusosaliste võrdne kohtlemine.
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi menetlusosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Selguse huvides tuleks lahendite puhul, kus kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpp kindla kuupäevana. Sellisel juhul väheneksid vääritimõistmised, millal lõpeb apellatsioonitähtaeg.
Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, tuleb vastavalt HKMS § 32 lg-le 31 koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas ennistada tähtaeg või mitte. Tähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.
Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.
Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.
|
| 3-3-1-70-06
|
Riigikohus |
30.10.2006 |
|
Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on seda teinud, siis võib kaebetähtaeg kuuluda ennistamisele (vt Riigikohtu 21.12.2000. a määrust nr 3-3-1-52-00). Sama põhimõtet on kohaldatav ka kolmandate isikute poolt haldusaktide vaidlustamise tähtajale (vt Riigikohtu 08.10.2002. a määrust nr 3-3-1-56-02). Alates 1. septembrist 2006 kehtiv HKMS § 9 lg 9 sätestab samuti, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks.
Isik võib kohtusse pöörduda ka haldusaktiga vahetult tutvumata ainult haldusakti andmise asjaolusid selgitava kirja põhjal, kuid seda ei saa pidada isikule kohustuslikuks. Haldusakti sisulisele ja vormilisele õiguspärasusele on võimalik lõplikku hinnangut anda vaid haldusakti, mitte haldusorgani selgitava kirja põhjal. Haldusaktiga tutvumata ei ole isikul kindlust selles, et haldusakti andmise asjaolusid tutvustavas kirjas toodud asjaolud kattuvad tegelike asjaoludega, mille alusel haldusakt anti. Otsustamaks oma eduväljavaadete üle haldusakti vaidlustamisel, peab isikul olema võimalus vahetult tutvuda haldusakti endaga.
|
| 3-3-1-19-98
|
Riigikohus |
19.06.1998 |
|
Kui tagastatud majas elav üürnik pöördus ÕVVTK keskkomisjoni poole ning tema kaebuse alusel võttis keskkomisjon vastu otsuse, milles on ÕVVTK kohalikule komisjonile tehtud ettepanek tühistada kaevatav otsus, siis on ekslik kaebuse esitaja järeldus, et tal ei ole õigust pöörduda halduskohtusse enne, kui kohalik komisjon on teinud asjas otsuse. Kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaja rikkumist sellise eksituse tõttu tuleb aga lugeda kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.
|
| III-3/1-9/95
|
Riigikohus |
09.06.1995 |
|
Avalduses kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb märkida ka põhjus, miks tähtaeg on mööda lastud.
Kohtunikul on õigus, tuginedes analoogia alusel HKS §-le 26 lg. 4, lahendada asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel kaebuse esitamise tähtaja küsimus määrusega, viimata selleks läbi kohtuistungit. Kui halduskohtunik on kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisele tähelepanu pööramata vaadanud asja läbi, peab ta tegema ühe HKS §-s 19 märgitud kohtulahenditest, sest tal puudub õiguslik alus tagasi pöörduda tähtaja ennistamise küsimuse juurde. Vaadates asja läbi tähtaja möödalaskmisele tähelepanu pööramata, on halduskohtunik tähtaja vaikivalt ennistanud.
|
| 3-3-1-11-02
|
Riigikohus |
19.03.2002 |
|
Põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid.
Väär on seisukoht, et Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 ja Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 välistavad avaliku võimu kandja poolt haldusakti väljaandmisega põhjustatud kahju hüvitamise juhul, kui kahju kannatanud isik ei ole eelnevalt saavutanud õigusvastase haldusakti tühistamist. RVS § 7 lg 1 kohaselt ei teki hüvitusnõuet, kui kahju on või oli võimalik kõrvaldada või vältida, nõudes haldusakti tühistamist. Kui haldusakti tühistamine ei oleks kahju kõrvaldanud, ei lange hüvitusnõue ära seetõttu, et kannatanu pole haldusakti vaidlustanud. Haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmine saab kahjunõude välistada vaid siis, kui kahju sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja tühistamiskaebuse esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi. Selliseid asjaolusid saab halduskohus hinnata vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel, mitte aga tuvastamiskaebuse sisu tõlgendamisel.
Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada tähtaja ennistamise või kaebuse tähtaegseks lugemise määruse peale erikaebus või, kui vastavat määrust ei ole tehtud, siis vaidlustada tähtaja küsimuse lahendamata jätmist koos asjas tehtud sisulise otsusega eeldusel, et protsessinormi rikkumine on toimunud pärast uue seadustiku jõustumist. Halduskohtumenetluse seadustiku rakendussätted ei näe ette võimalust, et pärast uue seadustiku jõustumist võiks protsessiosaline tagantjärele vaidlustada varasema seadustiku kehtivusajal tehtud toiminguid, mis tollal ei olnud vaidlustatavad.
Väär on järeldus, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on võimalik ainult koos haldusakti tühistamisega või pärast seda, kui haldusorgan on ise tunnistanud haldusakti kehtetuks.
Vastavalt HKMS § 46 lg 1 p-le 2 võib ringkonnakohus teha asjas uue otsuse või määruse asja uueks läbivaatamiseks saatmata ka siis, kui esimese astme kohus on rikkunud tähtajast kinnipidamise kontrolli reguleerivaid menetlusnorme.
|
| 3-3-4-2-16
|
Riigikohus |
21.06.2016 |
|
Vaidlusi maksunõuete tunnustamise üle pankrotimenetluse korral on pädev lahendama halduskohus (vt RKÜK otsus asjas nr 3-2-1-82-14). (p 10)
Kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel on võimalik lähtuda sellest, et maksunõuete tunnustamise vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ei pruukinud enne RKÜK otsust asjas nr 3-2-1-82-14 olla menetlusosalistele selged. Üldkogu ei selgitanud, mis saab üldkogu otsuse tegemise ajal maakohtu menetluses olevatest maksuhalduri nõuetest. (p 13)
|
| 3-3-1-17-09
|
Riigikohus |
07.04.2009 |
|
|
| 3-3-1-3-13
|
Riigikohus |
18.04.2013 |
|
Kohtupraktikas on leitud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud teda puudutava haldusakti olemasolu, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme akti saamiseks. Seejuures tuleb eristada kõigepealt isikul kuluvat aega pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks, millele järgneb haldusorgani poolt haldusakti esitamise aeg, ning pärast seda tuleb isikul pöörduda kohtusse. Ajavahemik pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on HKMS v.r § 9 lg te 1–2 järgi tavapärane kaebetähtaeg (vt lahendeid kohtu¬asjades nr 3-3-1-23-07 (p 10) ja 3-3-1-82-07 (p 15)). Selle hindamiseks, kas tühistamisnõudega on ebamõistlikult viivitatud, arvestab kohus nii möödunud aega, kui ka seda, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Kui haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks on mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne.
Võimalikuks tähtaja ennistamise aluseks on peetud selgitamiskohustuse rikkumist kohtu poolt (vt nt lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-14-02 (p d 25–26), 3-3-1-77-09 (p 12), 3-3-1-30-09 (p 21) ja 3-3-1-5-10 (p 15)) ning rõhutatud selgitamiskohustuse täitmise olulisust juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-87-06 (p 12) ja 3-3-1-87-11 (p 14)). Õigusteadmistega esindaja olemasolu ei välista küll kohtu selgitamiskohustust, kuid sellisel juhul on selgitamiskohustuse täitmata jätmisel väiksem kaal viivituse ebamõistlikkuse üle otsustamisel. Kuna kaebajatel oli kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, siis ei saa pidada mõistlikuks, et kasutuslubadest teadasaamisest tühistamisnõude esitamiseni viivitati üle pooleteise aasta.
Võimalikuks tähtaja ennistamise aluseks on peetud selgitamiskohustuse rikkumist kohtu poolt (vt nt lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-14-02 (p d 25–26), 3-3-1-77-09 (p 12), 3-3-1-30-09 (p 21) ja 3-3-1-5-10 (p 15)) ning rõhutatud selgitamiskohustuse täitmise olulisust juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-87-06 (p 12) ja 3-3-1-87-11 (p 14)). Õigusteadmistega esindaja olemasolu ei välista küll kohtu selgitamiskohustust, kuid sellisel juhul on selgitamiskohustuse täitmata jätmisel väiksem kaal viivituse ebamõistlikkuse üle otsustamisel. Kuna kaebajatel oli kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, siis ei saa pidada mõistlikuks, et kasutuslubadest teadasaamisest tühistamisnõude esitamiseni viivitati üle pooleteise aasta.
Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (HKMS v.r § 12 lg 3). Kui kohus on HKMS v.r § 9 lg 9 alusel leidnud, et kaebaja viivitas kaebuse esitamisega ebamõistlikult, ei saa kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel lugeda kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvaks.
|
| 3-3-1-30-13
|
Riigikohus |
21.06.2013 |
|
HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Praegusel juhul sisaldub kaebus kaebetähtaja jooksul esitatud riigi õigusabi taotluses, milles on selgelt väljendatud kaebaja tahe kaebus esitada, haldusaktid, mida soovitakse vaidlustada ning tühistamisnõude üldsõnaline põhjendus. Kui sääraseid andmeid sisaldav dokument oleks peal¬kirjastatud kaebusena, peaks kohus lugema selle tähtaegseks ja andma vajadusel võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Praeguses olukorras ei saa olla määravat tähtsust avalduse pealkirjal. Eeltoodu ei tähenda, et kohtud peavad riigi õigusabi taotlust kaebuse koostamiseks alati kaebusena käsitama.
HKMS § 71 lgs 1 sätestatust tulenevalt ennistab kohus menetlusosalise avalduse aluse möödalastud menetlustähtaja, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada.
Riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takista samal ajal kaebuse esitamist. Küll võib aga olla mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt ka määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
|
| 3-3-1-51-00
|
Riigikohus |
21.11.2000 |
|
Kohus ei pea tähtaja ennistamise küsimuse otsustamiseks tingimata korraldama kohtuistungit. Kui kohus on aga otsustanud nimetatud küsimuse lahendada kohtuistungil, tuleb järgida Halduskohtumenetluse seadustiku ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtuistungi pidamist ja protsessiosaliste kohtuistungile kutsumist reguleerivaid sätteid.
HKMS § 45 lg. 1 puhul on tegemist imperatiivse normiga, milles loetletud juhtumeid tuleb pidada sellisteks olulisteks rikkumisteks, mille ilmnemisel on ringkonnakohus kohustatud tühistama esimese astme kohtu otsuse ja saatma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
|
Facebook
X.com