3-3-1-75-04
|
Riigikohus |
16.02.2005 |
|
Õigusalaste teadmiste puudumine aga ei vabasta isikut kohustusest nimetada tema poolt esitatud taotluse tegelikud põhjendused. Uurimispõhimõtte raames võib halduskohus täpsustada ja täiendada protsessiosalise põhjendusi, kuid ei pea kontrollima võimalikke põhjendusi, mida protsessiosaline ei ole nimetanud.
Kohtuotsuse teatavakstegemise aja avaldamise (HKMS § 28 lg 1) eesmärk on tagada halduskohtumenetluses õiguskindlus ja protsessiosaliste võrdne kohtlemine. Protsessiosalisel ei ole õigust saada ning talle ei tohi anda kohtuotsuse ärakirja kätte enne kohtuotsuse teatavakstegemise aja saabumist. Kohtuotsuse ärakirja koostamine ja postitamine enne kohtuotsuse teatavakstegemise tähtpäeva aega ei riku menetlusosaliste protsessiosaliste õigusi, kui ärakiri ei jõua adressaadini enne kohtuotsuse teatavakstegemist.
Protsessiosaliste võrdsuse põhimõttest (TsKMS § 6) lähtuvalt on kaebuse esitajal võrdselt protesti esitaja ja haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorganiga õigus saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri posti teel.
Kohtulahendi ärakirja kättetoimetamisel tuleb arvestada, et kaebuse esitajal on kohtulahendi tõestatud ärakirja kättesaamine vajalik Põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõiguse teostamiseks. Isikute edasikaebeõiguse tagamine on kohtuvõimu kohustus. Edasikaebeõiguse tagamise raames peab kohus näitama üles hoolsust kohtulahendi ärakirja kättetoimetamisel.
Apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamine ei too iseeneslikult kaasa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Halduskohus peab otsustama eraldi apellatsiooniteate ja -kaebuse esitamise tähtaegade ennistamise. Kuna TsKMS § 45 lõike 3 kohaselt tuleb koos apellatsioonitähtaja ennistamise taotlusega esitada apellatsiooniteade või -kaebus, võib halduskohus tähtaja ennistamise otsustamisel hinnata ka apellandi võimalusi kvalifitseeritud õigusabi saamiseks. Õigusalaste teadmiste puudumine aga ei vabasta isikut kohustusest nimetada tema poolt esitatud taotluse tegelikud põhjendused. Uurimispõhimõtte raames võib halduskohus täpsustada ja täiendada protsessiosalise põhjendusi, kuid ei pea kontrollima võimalikke põhjendusi, mida protsessiosaline ei ole nimetanud.
|
| 3-3-1-75-08
|
Riigikohus |
16.01.2009 |
|
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi menetlusosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Selguse huvides tuleks lahendite puhul, kus kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpp kindla kuupäevana. Sellisel juhul väheneksid vääritimõistmised, millal lõpeb apellatsioonitähtaeg.
HKMS § 28 lg 1 kohaselt teatab kohus kohtuistungi lõpetamisel otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha. Kohtuotsuse teatavakstegemise aja avaldamise eesmärk on tagada halduskohtumenetluses õiguskindlus ja menetlusosaliste võrdne kohtlemine.
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi menetlusosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Selguse huvides tuleks lahendite puhul, kus kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpp kindla kuupäevana. Sellisel juhul väheneksid vääritimõistmised, millal lõpeb apellatsioonitähtaeg.
Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, tuleb vastavalt HKMS § 32 lg-le 31 koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas ennistada tähtaeg või mitte. Tähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.
Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.
Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.
|
| 3-3-1-13-04
|
Riigikohus |
08.04.2004 |
|
Üldkorralduse vaidlustamisel tuleb kolmanda isikuna kaasata vaid need puudutatud isikud, kelle õigusi või vabadusi võib kohtulahend riivata ulatuslikumalt või intensiivsemalt kui ülejäänud puudutatud isikuid. Halduskohus peab menetlusse kaasamata puudutatud isikute õigusi silmas pidama uurimisprintsiibist tulenevalt.
Kuna kaevatavaks haldusaktiks on Vabariigi Valitsuse määrus, peab asjas HKMS § 14 lg 2 p 2 kohaselt olema vastustajaks Vabariigi Valitsus. Haldusülesandeid täitva asutuse seaduslik esindaja halduskohtus on asutuse juht (HKMS § 14 lg 5 kolmas lause). Vabariigi Valitsuse seaduslik esindaja halduskohtus on peaminister. Ministril ei ole ametikohajärgset volitust Vabariigi Valitsuse esindamiseks halduskohtumenetluses.
Kohus ei ole kohustatud esialgse õiguskaitse menetluses küsima kõigi protsessiosaliste arvamust. Kui kohus leiab, et mõnelt protsessiosaliselt esialgse õiguskaitse taotluse kohta arvamuse nõudmine on seotud võimaliku viivitusega, võib kohus jätta sellelt protsessiosaliselt arvamuse nõudmata. Kuid protsessiosaliste erinev kohtlemine ei tohi olla meelevaldne. Kui protsessiosalisi koheldakse esialgse õiguskaitse menetluses erinevalt, peab kohus esialgse õiguskaitse määruses näitama ära erineva kohtlemise põhjuse, kui vahetegemise põhjus ei ole niigi selge.
HKMS § 121 lg 3 p-st 1 tulenevalt eristab seadus haldusakti kehtivuse ja haldusakti täitmise peatamist. Õigusakti kehtivuse peatamise õiguslik tähendus on oma olemuselt sarnane õigusakti kehtetuks tunnistamise tähendusega selle vahega, et peatamine on ajutine, kehtetuks tunnistamine aga lõplik. Efektiivse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt peab kohus saama haldusakti kehtivuse peatada nii edasiulatuvalt kui ka vajadusel tagasiulatuvalt. Kohtul peab olema võimalus kõrvaldada kohtumenetluse ajaks ajutiselt ka need peatatava haldusakti õiguslikud tagajärjed, mis tekkisid enne esialgse õiguskaitse määruse tegemist. Varasemat haldusakti muutva haldusakti kehtivuse peatamine tähendab, et ajutiselt langeb ära õiguslik tagajärg, mille tekitamisele ta on suunatud, s.t muudatus varasemas haldusaktis.
Enne kaitsealal ehitustööde alustamist peab reeglina olema saabunud selgus, kas ehitamine on õiguspärane või mitte, kuna ehitamisega luuakse pöördumatud tagajärjed, sest valminud hoonete lammutamine ei ole reeglina mõistlik. Enne kohtuotsuse jõustumist võib ehitamist lubada vaid selgelt ülekaaluka avaliku huvi korral.
Riigi Teataja seaduse § 2 p 171 sätestab, et Riigi Teatajas avaldatakse halduskohtu jõustunud otsused, millega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks Riigi Teatajas avaldatud õigusakte või dokumente. Õigusselguse ja õiguskindluse kaitseks tuleb Riigi Teatajas avaldada ka esialgse õiguskaitse määrus, millega peatatakse Riigi Teatajas avaldatud õigusakti kehtivus.
Demokraatia põhimõttest ja heast haldustavast tulenev avalikkuse intensiivsema informeerimise kohustus on iseseisev avalik ülesanne, mitte osa kohtumenetlusest. Olemuselt on selle näol tegemist haldusülesandega. Kui haldusakti tühistamisel või kehtivuse peatamisel tekib vajadus isikuid kohtumenetluse seaduses sätestatust intensiivsemalt informeerida, peab selle ülesande täitmise tagama haldusorgan, kelle haldusakt tühistati või peatati.
|
| 3-3-1-20-96
|
Riigikohus |
20.09.1996 |
|
Kui kohus leiab, et kaevatud akt ei riku kaebaja õigusi, siis ei pea ta Põhiseaduse § 15 kohaselt kontrollima, kas kohaldatav seadus on Põhiseadusega vastuolus.
HKS § 21 ei nõua, et kohtuotsuse ärakiri tuleb kaebajale saata viivitamatult. Kohtuotsuse ärakirja kaebajale tema palvel saatmise või andmisega põhjendamatu viivitamine võib olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks.
|
| 3-3-1-3-07
|
Riigikohus |
12.04.2007 |
|
Põhimõtte, et kohtu töökeel on eesti keel, sätestavad nii Kohtute seaduse § 5 lg 1 kui ka TsMS § 32 lg 1. TsMS § 441 lg 1 kohaselt vormistatakse kohtuotsus kirjalikult eesti keeles. Sama nõude näeb TsMS § 464 lg 2 ette seaduse kohaselt edasikaevatavate kohtumääruste suhtes. TsMS § 33 lg 2 kohaselt võib võõrkeelseid dokumente menetlusosalisele anda üksnes tema nõusolekul. Seejuures tuleb arvestada, et vanglas kinni peetavatel isikutel on dokumentide tõlkimise korraldamise võimalused väga piiratud. Olukorras, kus kinnipeetav oli varem vanglaametniku ebaõige tõlke tõttu ekslikult vaidlustanud tema jaoks soodsa kohtulahendi, võis tal tekkida põhjendatud kahtlus vanglaametnike pädevuses kohtudokumente tõlkida. Seetõttu saab pidada põhjendatuks kinnipeetava nõuet saata temale kohtumääruse tõlge vene keelde ning halduskohus oleks pidanud kohtumääruse vene keelde tõlkima.
|
| 3-3-1-58-01
|
Riigikohus |
18.12.2001 |
|
Apellatsioonkaebuse esitamise õigus tekib päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab, olenemata, kas see toimub avaliku kuulutamisena või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi protsessiosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast.
|
| 3-3-1-4-07
|
Riigikohus |
12.04.2007 |
|
|
Facebook
Twitter