5-24-19/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
02.07.2024 |
|
RKVS § 4811 lõike 1 järgi tuleb elektroonilisel hääletamisel arvestada viimast häält, isegi kui see on kehtetu. (p 8)
Vabariigi Valimiskomisjoni 20. septembri 2023. a otsus nr 92 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine“ reguleerib EPVS § 36 lõike 1 alusel vaid e-hääle vormi. Sellele mittevastavad e-hääled on EPVS § 591 lõike 6 järgi kehtetud, mitte olematud. (p 8)
|
| 5-21-20/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
01.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 12)
Tutvunud tõendite ja valimiskomisjonide seisukohtadega, ei tekkinud kohtul kahtlust, et hääletamissedelid võiksid olla võltsitud. Seetõttu ei näinud kohus vajadust ekspertiisi korraldamiseks. (p 12)
|
| 5-21-13/6
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
04.10.2021 |
|
Kaebaja õigusi ei riku see, kui Vabariigi Valimiskomisjon nõuab kaebaja esindajalt istungil korra järgimist. Kaebaja esindajale oli tagatud võimalus komisjoni istungil osaleda ja piisavalt oma seisukohti esitada. (p 26)
Vabariigi Valimiskomisjon käsitles talle esitatud kaebust mitte valimisliidu, vaid selle ühe moodustaja ja volitatud esindaja kaebusena. Komisjoni selline seisukoht ei olnud selges vastuolus talle esitatud kaebuse sisu ja vormistusega ega toonud kaasa valimisliidu õiguste rikkumist. Vabariigi Valimiskomisjon vaatas kaebuse läbi samas ulatuses, nagu oleks seda tulnud teha valimisliidu kaebuse puhul. (p 20)
|
| 5-23-40/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
12.12.2023 |
|
|
| 5-17-37/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
09.11.2017 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on vaadata läbi kaebusi, milles palutakse tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valla või linna valimiskomisjoni või valimiste korraldaja toiming (KOVVS § 12 lõige 1 ja § 63). Riigikohtule võib kaebuse esitada alles pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis (PSJKS § 38 lõige 1). (p 10)
KOVVS § 64 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Seetõttu tuleb kaebuses märkida andmed vaidlustatava otsuse kohta või kirjeldada vaidlustatavat toimingut, samuti põhjused, miks otsus või toiming rikub kaebaja õigusi ning ei ole seaduslik (KOVVS § 65 lõike 1 punktid 3-5). Kui kaebuses eelnimetatud asjaolusid märgitud ei ole, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata (KOVVS § 65 lõike 3 esimene lause). Juhul kui kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, tuleb kaebuses märkida ka tähtaja möödalaskmise põhjused (KOVVS § 65 lõike 1 punkt 7). Vabariigi Valimiskomisjon võib kaebuse ennistada juhul, kui kaebaja on tähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel (KOVVS § 63 lõike 3 kolmas lause). (p 11)
|
| 5-25-11/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
27.06.2025 |
|
Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt puudub vaatlejal üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele (vt nt RKPJKo nr 5-24-18/2, p 7). Kaebaja vaatlejaõiguse rikkumist puudutavad väited on seotud e-hääletamise süsteemi väidetavate puudujääkidega. (p 11)
|
| 5-25-54/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
24.10.2025 |
|
Elektroonilise hääletamise tehnilised juhendid (dokumentatsioon) kinnitab RVT. Seadusest ei tulene tähtaega, millal dokumentatsioon tuleb kinnitada ja avaldada. Valimistoimingute vaadeldavuse tagamiseks peavad elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid olema vaatlejale kättesaadavad. Hääletamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamiseks on oluline, et elektroonilise hääletamise asjakohane dokumentatsioon oleks kehtestatud aegsasti ja formaalselt korrektselt. Seega riivab vaatleja õigusi olukord, kus vaadeldava toimingu ajal ei ole asjakohased dokumendid vaatlejale kättesaadavad. (p 8)
Lähtekoodi avalikustamise eesmärk on mh anda võimalus hinnata selle vastavust tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetele. Olukord, kus vaatlejal ei ole võimalik vastavust hinnata, riivab tema õigusi. (p 9)
Infosüsteemide audiitor on sõltumatu isik, kelle ülesandeks on kontrollida elektroonilisi toiminguid. Vaatleja on oma tegevuses passiivne ning tema staatus ei kattu infosüsteemide audiitori rolli ja õigustega. Infosüsteemide audiitor ei ole valimiste korraldaja (KOVVS § 18 lg 1), mistõttu ei kuulu auditeerimine KOVVS § 234 lg-s 1 sätestatud vaadeldavate tegevuste hulka. Seega ei saa audiitori hanget puudutavate dokumentide avaldamine ega auditeerimine riivata kaebaja seadusest tulenevaid vaatlejaõigusi. (p 10)
RVT avalikustab enne elektroonilise hääletamise algust valimiste veebilehel valijarakenduse ning veebilehe autentsuse ja tervikluse tagamiseks vajalikud andmed. Olukord, kus nimetatud andmeid seaduses sätestatud korras ei avaldata, riivab kaebaja vaatlejaõigusi, sest sellisel juhul ei ole elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid vaatlejale kättesaadavad. (p 11)
Elektroonilise hääletamise jaoks vajamineva riist- ja tarkvara haldamine on RVT ülesanne. RVT ülesanne on ka selle riist- ja tarkvara puutumatuse tagamine. Vaatleja tegevuse iseloom on passiivne ning tal ei ole lubatud osaleda valimiste korraldamisega seotud toimingutes. Asjaolu, et vaatlejal ei võimaldata ise kontrollida võtmete loomist, operatsioonisüsteemi päritolu või pahavara puudumist, ei riiva seega vaatleja seadusest tulenevaid õigusi. Samuti ei riiva vaatleja õigusi see, milliseid kontrolle teeb audiitor. (p 12)
Elektrooniliste häälte võtmete loomine ja proovihääletamine on avalikud ning vaatlejal on õigus neid toiminguid vaadelda. Vaatleja õigusi rikub see, kui vaatlemisele seatakse ebamõistlikke takistusi. Vaatlejad mängivad olulist rolli selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud. Kui vaatleja leiab, et valimistoiminguid ei ole korrakohaselt tehtud, saab ta valimiste korraldajat ja ka avalikkust sellest teavitada. Avalike valimistoimingute salvestamine ja võimalus salvestis avalikustada täidab sellises olukorras peaasjalikult tõenduslikku eesmärki. Kui vaatleja väidab, et elektrooniliste häälte võtmete loomine ja proovihääletamine ei ole olnud nõuetekohane, kuid tal puudub võimalus selle kohta asjakohaseid tõendeid esitada, võib see riivata vaatleja õigusi. (p 13)
Valimiste vaatlemine on olemuslikult passiivne, kuid vaatlejatel peab olema võimalus juhtida valimiste korraldaja tähelepanu puudustele valimiste korralduses. Vaatleja õigusi riivab olukord, kus avaldusi on võimalik esitada üksnes kirjalikult, kuid mitte suuliselt. (p 14)
|
| 5-21-31/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
26.11.2021 |
|
Volikogu liikmed registreeritakse pärast seda, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kaebused on lõplikult lahendatud (KOVVS § 68 lg 1). Eesmärgiks on vältida olukorda, kus pärast valimistulemuste väljakuulutamist ja uute volikogude töö alustamist selgub valimiskaebemenetluses mõni selline õigusrikkumine, mis võis mõjutada hääletamis- ja valimistulemust. Seeläbi tagatakse kohaliku omavalitsuse volikogude töö järjepidevus ning kohaliku demokraatia sujuv toimimine. Volikogu liikmete registreerimist saavad takistada eelkõige tähtaegselt ning kaebeõigusega isikute esitatud kaebused. Vastupidine tõlgendus võiks viia olukorrani, kus pahatahtlike kaebuste esitamisega takistatakse kohalike volikogude töö alustamist ja demokraatia toimimist. (p 21)
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega komisjonile esitatud kaebus oli jäetud läbi vaatamata. (p-d 17 ja 18)
Kui kaebuse esitamisel on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus Vabariigi Valimiskomisjonis, jätab Riigikohus kohtule esitatud kaebuse läbi vaatamata. (p 20)
Kuna linna või valla valimistulemuste väljakuulutamine on valla või linna valimiskomisjoni, aga mitte Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses, ei saa valimistulemuste väljakuulutamise peale esitada kaebust otse Riigikohtule. Valla või linna valimiskomisjoni tegevuse vaidlustamiseks esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile (KOVVS § 63). (p 20)
Kui Vabariigi Valimiskomisjon on jätnud talle esitatud kaebuse õigesti läbi vaatamata, jätab Riigikohus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kohtule esitatud kaebuse rahuldamata. (p 22)
|
| 5-21-27/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
15.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega komisjonile esitatud kaebus oli jäetud läbi vaatamata (kaebetähtaja rikkumise tõttu). (p 10)
Kui Vabariigi Valimiskomisjon on jätnud kaebuse õigesti läbi vaatamata, jätab Riigikohus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kohtule esitatud kaebuse rahuldamata. (p 14)
|
| 5-24-18/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
02.07.2024 |
|
Vaatleja õigused ulatuvad EPVS § 161 lg 1 kohaselt üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevuse ja toimingute passiivse vaatlemiseni. Vaatlejal ei ole õigust nõuda toimingute tegemist selleks, et tal oleks võimalik neid vaadelda. Kui vaatleja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon või valimiste korraldajad on jätnud nõutavad toimingud tegemata, saab ta näiteks juhtida sellele avalikkuse tähelepanu. Samuti on vaatlejal võimalik pöörduda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja poole selgitustaotluse või märgukirjaga (põhiseaduse § 46; märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 1 lg 1). (p 7)
Valimistoimingute vaadeldavuse tagamiseks peavad elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid olema vaatlejale kättesaadavad. Erandid võivad tuleneda seaduse alusel sätestatud juurdepääsupiirangust. Dokumendi avaldamata jätmine kindlal viisil, nt dokumendiregistris, ei riiva vaatleja õigusi, kui riigi valimisteenistus tagab juurdepääsu dokumendile muul viisil, nt teabenõude alusel (avaliku teabe seaduse § 6). (p 8)
RKVS § 482 lg 1 (ajakohase elektroonilise hääletamise süsteemi nõue) ja § 487, mis EPVS § 472 järgi kohalduvad ka Euroopa Parlamendi valimistel, ei sätesta ise subjektiivseid õigusi. Nende normide eesmärk on tagada tehniliste meetmetega, et üldised nõuded valimistele oleks järgitud. Vabariigi Valimiskomisjon ega Riigikohus ei saa asuda kaebuse alusel kontrollima, kas valimiste korraldaja on tegutsenud neid norme järgides, ilma et oleks tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja subjektiivsete õiguste tegeliku rikkumise kohta. (p 9)
|
| 5-21-16/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
28.10.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p-d 30 ja 31)
Kaebaja nime kuvati veebilehel www.valimised.ee valesti ning see võis rikkuda tema subjektiivseid õigusi, nt õigust kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel oma nime all. Kandidaadi nime valesti kuvamine võis rikkuda ka erakonna õigusi, kelle nimekirjas kandidaat kandideeris (RKPJKo nr 3-4-1-47-13). (p 32)
Kaebajatel on põhiseaduse § 156 lõikest 1 tulenev passiivne valimisõigus (kandideerimisõigus) kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (vt nt RKPJKo nr 3-4-1-45-13, p 20). Kolleegiumi hinnangul hõlmab see ka õigust esineda avaliku võimu avaldatavas volikogu liikme kandidaatide nimekirjas oma rahvastikuregistrisse kantud nime all. (p 37)
Kandidaatidest informeerimiseks valimiseelsel ajal ei piisa üksnes sellest, et seda teeb era- ja mittetulundussektor. Seadusandja on pannud riigi valimisteenistusele kohustuse informeerida avalikkust kandidaatides kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Riigi valimisteenistus täidab seda kohustust veebilehe www.valimised.ee kaudu. (p 34)
Sellest, et riigi valimisteenistus jättis täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse, ei tulene aga elektroonilise hääletamise korraldamise õigusvastasus ega vajadus tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks. Kandidaatide nimekirja avaldamine selle moonutatud kujul kuvamist takistamata ei ole selline õigusrikkumine, mis võiks tingida elektroonilise hääletamise korraldamise õigusvastasuse ning elektroonilise hääletuse tulemuste kehtetuse. (p 39)
Rikkumise võimalikku mõju hinnates võtab kolleegium esiteks arvesse selle isikulist piiratust. Võib mõistuspäraselt eeldada, et isik, kes on otsustanud oma valimisõigust realiseerida, ei tegutse valimiseelsel ajal infovaakumis, vaid kasutab oma valimiseelistuse kujundamisel ka muid allikaid peale veebilehe www.valimised.ee. Ka ei ole kolleegiumi meelest vale arvata, et keskmise tähelepanuvõimega isik võis nimekirja lugedes mõista, et tegemist on moonutatud teabega, ja asuda põhjust välja selgitama. (p-d 40 ja 41)
Kui kaebus jääb rahuldamata, puudub alus rahuldada kaebaja taotlus mõista tema kasuks välja õigusabikulud. (p 44)
|
| 5-21-17/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
28.10.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 14)
Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses valijarakenduse kohta välja toodud asjaolud ei andnud alust pidada elektroonilise hääletamise korraldamist õigusvastaseks. (p 16)
Seadus ega teised elektroonilist hääletamist reguleerivad õigusaktid ei nõua valijarakenduse koodi avalikustamist ega rakenduse auditeerimist. seadusest ei tulene kohustust kasutada elektrooniliseks hääletamiseks riigi valimisteenistuse pakutavat valijarakendust. Kui valija soovib kasutada riigi valimisteenistuse pakutavat valijarakendust, peab tal olema aga võimalik veenduda, et veebilehelt alla laetud valijarakendus on tõepoolest see, mille riigi valimisteenistus on elektrooniliseks hääletamiseks kättesaadavaks teinud. Selleks allkirjastatakse valijarakenduse fail ning selle avalikustamisel veebilehel avalikustatakse ka andmed valijarakenduse autentsuse ja tervikluse kontrollimiseks. (p 18)
Elektroonilise hääletamise süsteemi testimiseks katsetatakse prooviläbimisel audiitori juuresolekul elektroonilist hääletamist, samuti hääle kontrollimist Elektroonilist hääletamist ei saa katsetada valijarakendust kasutamata ning prooviläbimine näitab ka seda, kas valijarakendus on töökindel. Õigusaktid ei sea aga prooviläbimise eesmärgiks valijarakenduse autentsuse tagamist. Seetõttu ei ole nõuet allkirjastada valijarakendus enne prooviläbimise algust või selle ajal ning audiitorite juuresolekul. (p 19)
Hääletamistulemuste õigsust aitavad tagada hääle vormistamisele, töötlemisele ja kokku lugemisele kehtestatud reeglid (sh nende protsesside auditeerimine). Häält saab kontrollida kontrollrakendusega ning juhul, kui elektrooniliste häälte hulka satub hääl, mis ei vasta nõuetele, on see kehtetu. (p 20)
Seadus ei näe ette tähtaega elektroonilise hääletamise süsteemi testimise tulemuste kinnitamiseks ja tulemuste raporti avalikustamiseks, kuid seaduse eesmärki silmas pidades tuleks teha seda enne elektroonilise hääletamise algust kuuendal päeval enne valimispäeva (vt RKPJKo nr 5-21-15/3, p 30). (p 24)
Seadus ei sätesta nõudeid, millele elektroonilise hääletamise süsteemi testimise tulemuste kinnitamine peab vastama ega kohusta tulemusi kinnitama riigi valimisteenistuse korraldusega. (p 25)
|
| 5-21-15/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
21.10.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 21)
Valimisseadus, mis võimaldab elektrooniliselt hääletada üksnes eelhääletamise ajal ei riku, valijate võrdse kohtlemise nõuet. Riigikohus on leidnud, et „võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele valimisõiguslikele isikutele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks teostamiseks. Seaduses ette nähtud eri hääletamisviiside (eelhääletamine, hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Näiteks on valijad, kes on sunnitud kasutama eelhääletamise võimalust, erinevas olukorras võrreldes valijatega, kes saavad oma valimisõigust teostada valimiste päeval. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav“ (RKPJKo nr 3-4-1-13-05, p 24). (p 34)
Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses toodud väited elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise ja valijarakenduse turvalisuse kohta ei andnud alust kahelda elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisuses ega töökindluses ning seetõttu jätta alustamata või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine. (p 23)
Vabariigi Valimiskomisjon saab elektroonilise hääletamise süsteemi nõuetele vastavuse hindamisel kasutada ka uuringuid ja auditeid, mis ei kuulu avalikustamisele. (p 24)
Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete valimised peavad vastama valimiste vabaduse, üldisuse, ühetaolisuse, otsesuse nõuetele ning hääletamine peab olema salajane, elektroonilise hääletamise puhul sedastab seadus ka vajaduse tagada hääletamise süsteemi turvalisus ja töökindlus ning terviklus. Valimiste vastavuse valimispõhimõtetele peab tagama Vabariigi Valimiskomisjon. (p 25)
Elektroonilise hääletamise turvalisuse, töökindluse ja terviklikkuse tagamiseks on erinevaid võimalusi. Seadusest ning seaduse alusel antud aktidest tulenevaid nõudeid elektroonilisele hääletamisele tuleb seejuures hinnata nende kogumis, otsustamaks, kas need võimaldavad korraldada elektrooniline hääletamine seaduse nõuete (sh valimispõhimõtete) kohaselt. (p 26)
Seaduses ei ole sätestatud tähtaega, millal peavad olema tehtud elektroonilise hääletamise süsteemi testimise (ning selle auditeerimise) eesmärgiks on elektroonilise hääletamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine. Seda eesmärki saab süsteemi testimine (prooviläbimine) täita eelkõige juhul, kui see korraldatakse ning ka selle tulemused kinnitatakse enne elektroonilise hääletamise algust kuuendal päeval enne valimispäeva. Mõistlik on eeldada, et testimise ajakava ja ulatus kinnitatakse enne testimist. (p 30)
Elektroonilise hääletamise süsteemi prooviläbimise raporti kinnitamine pärast elektroonilise hääletamise algust on kolleegiumi hinnangul vastuolus prooviläbimise eesmärgi ja seaduse mõttega. (p 32)
Elektroonilise hääletamise läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks võiks riigi valimisteenistus kaaluda elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud auditite ja analüüside avalikustamist enne elektroonilise hääletamise algust – osas, milles see ei kahjustaks juurdepääsupiirangu kehtestamise eesmärke. (p 33)
|
| 5-25-27/8
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
11.09.2025 |
|
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 6. peatükis sätestatud valimiskaebemenetluses saavad isikud kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega - eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati RKPJKm nr 5-25-11/3, p 9). Koosoleku kui VVK otsustusprotsessi vaatlemise täielik välistamine ning ebapiisav aeg koosoleku toimumisest etteteatamisel riivavad kaebajate vaatlejaõigust. (p 14)
RKVS § 12 lg 6 kohaselt kehtestab VVK otsusega oma töökorra. Seadusandja ei ole VVK-le töökorra kehtestamiseks täpsustavaid suuniseid sätestanud. Sellest järeldub seadusandja tahe anda VVK-le oma töö korraldamisel avar otsustusruum, mida piiravad üksnes seadusest tulenevad nõuded. Seejuures on VVK töökord komisjoni sisemist töökorraldust reguleeriv akt, mis ei ole otseselt suunatud kolmandate isikute, sh vaatlejate õiguste ega kohustuste reguleerimisele (vt ka nt RKPJKo nr 5-24-2/3, p 38). (p 15)
VVK puhul sätestab RKVS § 12 lg 1 sõnaselgelt, et VVK töövorm on koosolek. Seega ei näe seadus VVK-le ette võimalust võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Koosolek tähendab füüsiliselt või elektrooniliselt (sh hübriidvormis) toimuvat vahetut, reaalajas toimuvat ja jälgitavat arutelu. Siiski on teabevahetuse korras VVK töökorra mõttes lubatud jagada enne koosoleku toimumist koosoleku materjale, samuti vahetada mõtteid otsustamisele tulevates küsimustes. Teabevahetus ei tohi aga olla peamine arutelu viis VVK pädevuses olevate küsimuste otsustamisel, nii et koosolek muutuks üksnes otsuse formaalseks kinnitamiseks. (p-d 16 ja 17)
Lühike etteteatamisaeg VVK koosoleku toimumise kohta võib sõltuvalt koosoleku pidamise viisist, s.o kohapeal toimuv, elektrooniline või hübriidvorm, ja arutlusele tulevatest küsimustest kitsendada isikute võimalusi VVK koosolekuid jälgida ning riivata seega vaatlejate õigusi. Vaatlemisõiguse riive on lubatud, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see ei ole ebamõistlik (viimati RKPJKo nr 5-25-21/2, p 13). (p 18)
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 66 lg 2 kohaselt peab VVK kaebuse läbi vaatama ja tegema selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest. On usutav, et sedavõrd lühikese tähtaja puhul võib juhtuda, et VVK liikmetel on oma teiste ametikohustuste või puhkuste tõttu võimalik kaebuse lahendamiseks koguneda vaid ühel kindlal tööpäeval. Seejuures võib ka koosoleku täpse aja kokkuleppimine olla VVK liikmete jaoks nimetatud põhjustel raskendatud ja võtta aega. (p 19)
|
| 5-25-13/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
04.07.2025 |
|
Vaatleja õiguste teostamisel on oluline valimisi puudutav avalik teave ning selle õigsus. Samas ei anna see, et riigi valimisteenistus avaldas valimiste ametlikul veebilehel vabatahtlikult täiendavaid selgitusi, praegusel juhul kaebajale õigust nõuda VVK-lt riigi valimisteenistuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Valimisasjades saab isik kaitsta enda subjektiivseid õigusi. Põhiseadusest ega valimisseadusest ei tulene õigust esitada kaebus avalikes huvides. Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides, st isikul on õigus vaid enda pöördumise korrakohasele menetlusele, mitte aga õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega konkreetse meetme rakendamist. (p 11)
Elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise eesmärk on ühelt poolt veenduda süsteemi toimimises, tervikluses ja nõuetele vastavuses ning teisalt tagada avalikkuse usaldus süsteemi vastu. Valimiste usaldusväärsuse aspektist on oluline, et valijatele oleks kättesaadav ajakohane ja õige teave hääletamissüsteemide toimimise ja turvalisuse kohta. Ka Riigikohus on varem osutanud sellele, et elektroonilise hääletamise süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on oluline avalikustada elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud auditid ja analüüsid (v.a osas, milles need on kuulutatud piiratud juurdepääsuga teabeks). (p 8)
Kaebaja väidab praegusel juhul veebilehel valimised.ee avaldatud riigi valimisteenistuse kommentaaris sisalduva teabe ebaõigsust. Selline kommentaar ei ole käsitatav teabena, mille avaldamine on riigi valimisteenistusele valimisseadusest tulenevalt kohustuslik. See aga ei väära asjaolu, et olukorras, kus avalikkusel võib olla tekkinud kahtlusi elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise usaldusväärsuses, on põhjendatud anda vabatahtlikult ametliku teabekanali kaudu täiendavaid selgitusi. Ka selline vabatahtlik teabe avaldamine võib alluda VVK järelevalvele, kui see on seotud RKVS §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitsmisega (RKVS § 9 lg 1 p 1). (p 9)
VVK järelevalve all on valimisi puudutava, mitte igasuguse teabe avaldamine veebilehel valimised.ee. (p 10)
|
| 5-25-16/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
18.07.2025 |
|
Riigi valimisteenistuse väidetav valetõlgendus ODIHR-i koostatud õiguslikule analüüsile ei piira ega moonuta kaebaja valimisõigust, samuti puudub kaebajal seadusest tulenev õigus nõuda VVK-lt riigi valimisteenistuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Valija ega vaatleja õigusi ei kahjusta see, kui riigi valimisteenistus teeb vabatahtlikult avalikkusele kättesaadavaks rahvusvahelise analüüsi kokkuvõtte. Seda enam, et riigi valimisteenistus on oma ametlikul veebilehel viidanud ka täispikale analüüsile, millele igaühel on juurdepääs. Järelevalvemenetlus valimisasjades, sh veebilehel valimised.ee vabatahtlikult avaldatava teabe üle toimub üksnes avalikes huvides. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole isikul põhiseadusest (PS § 15 lg 1) ega valimisseadustest tulenevat õigust avalikes huvides kaebusi esitada. (p 10)
Kaebajal on õigus enda pöördumise korrakohasele menetlusele, mitte aga õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist. (p 11)
Valimisseadus ei kohusta riigi valimisteenistust avaldama ODIHR-i koostatud elektroonilise hääletamise süsteemi õigusliku hinnangu eestikeelset kokkuvõtet. Vabatahtlik teabe avaldamine ametlike teabekanalite kaudu allub samuti VVK järelevalvele, kuid üksnes olukorras, kus teabe avaldamine on vajalik valimispõhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks (RKVS § 9 lg 2 p 1). Elektroonilise hääletamise süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks on oluline avalikustada mh elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud analüüsid. Kolleegium leiab, et ka elektroonilise hääletamise süsteemi õigusliku analüüsi ja selle kokkuvõtte avaldamine aitab tagada valimispõhimõtete järgimist. Seega on VVK-l järelevalvepädevus vaidlusaluse teabe avaldamise üle. (p 9)
|
| 5-21-25/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
12.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta jäeti rahuldamata. (p 12)
Erakond on mittetulundusühing, keda seaduse järgi on volitatud esindama juhatuse liikmed põhikirjas kokku lepitud viisil. Erakonda seadusest ja põhikirjast tulenevalt esindama õigustatud isikud saavad volitada kolmandaid isikuid (sh erakonna liikmeid, erakonna piirkondliku struktuuriüksuse juhte) esindama erakonda tehingute tegemisel. Tegemist on lepingulise esindusega, millega saab volitada kolmandat isikut tegema ka valimistega seotud toiminguid, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. (p 14)
Seadus ei välista, et kandidaatide registreerimisel esitatava teatisega saab erakond volitada isikut kõigiks valimistega seotud toiminguteks, sh Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamiseks. (p 15)
Eksimus kaebaja isiku kindlaksmääramisel ei mõjutanud kaebuse läbi vaatamise ulatust Vabariigi Valimiskomisjonis. Hääletamistulemuste kindlakstegemise vaidlustamiseks oli kaebeõigus nii erakonnal, kui erakonna nimekirjas kandideerinud isikul. (p 19)
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on hinnata seda, kas valimistoimingute või otsuste tegemisel rikuti seadusest või teistest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Oma pädevuse kasutamisel peab valimiskomisjon rakendama ka uurimisprintsiipi, sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (vrd RKPJKo nr 3-4-1-62-13, p 35). (p 21)
Kohustus kustutada tühjad sedelid enne hääletamiskastide avamist kannab eesmärki vältida võimalust valimispettuseks. Kui tühje sedeleid ei kustutata enne hääletamiskastide avamist, tekib hüpoteetiline võimalus panna need lugemisele minevate hääletamissedelite hulka ning moonutada seeläbi hääletamistulemust. (p 27)
Seadusest tulenev õigus valimisi vaadelda eeldab mõistlikku võimalust jaoskonnakomisjoni tegevust jälgida. Seda õigust rikutakse näiteks siis, kui vaatlejad paigutatakse hääletamisruumis valimiskomisjoni tegevuskohast liiga kaugele (vrd RKPJKo nr 5-21-22/3, punkt 26). (p 29)
|
| 5-21-28/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
15.11.2021 |
|
Kui registreeritud valimisliidu kõik kandidaadid jäävad registreerimata ja seega valimistel ei kandideeri, ei osale valimisliit valimistel. Valimistel mitteosaleva valimisliidu õigusi ei saa elektrooniline hääletamine rikkuda. (p 7)
Valimistel mitteosaleva valimisliidu kaebus elektroonilise hääletamise kohta on esitatud avalikes huvides ja Vabariigi Valimiskomisjon võib jätta selle läbi vaatamata. Avalikes huvides kaebuse esitamine ei ole valimiskaebemenetluses lubatud (vt RKPJKo nr 3-4-1-6-13, p 20). (p 8)
|
| 5-21-13/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
23.09.2021 |
|
Valimisliit on võlaõigusseaduse tähenduses seltsing, millel peab olema vähemalt kaks valimisliitu juhtima õigustatud isikut. Kui seltsingulepingu kohaselt on valimisliidu esindamise õigus valimisliitu juhtima õigustatud isikutel ühiselt, peavad kaebusele alla kirjutama kõik esindusõiguslikud isikud või tuleb kohtule esitada volikiri, mis tõendab ühe esindaja õigust esitada kaebus ainuisikuliselt (p-d 3 ja 5).
Kui kaebuse on valimisliidu nimel esitanud üks esindusõiguslik isik tõendamata oma esindusõigust, on kaebus esitatud kõrvaldavate puudustega ja kaebajale antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. (p-d 4 ja 5)
|
| 5-21-23/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
08.11.2021 |
|
Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 14)
Kehtetuks tuleb lugeda kõik hääletamissedelid, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumbrit on parandatud. Parandamiseks tuleb lugeda ka numbri täpsustamine. Kandidaadi registreerimisnumbri parandamise puhul ei ole kandidaadi number üheselt arusaadav. Kuna sellisel juhul pole võimalik piisava kindlusega välja selgitada valija tõelist tahet, tunnistatakse hääletamissedel kehtetuks ning häält ei saa ükski kandidaat. Sellises olukorras ei aita valija tõelist tahet välja selgitada ka ekspertiis (vt RKPJKo nr 5-17-36/5, p 16). (p 16)
Häälte korduslugemiseks on põhjust eelkõige juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad häälte lugemisel toimunud seadusrikkumistele või vigadele, mis võisid mõjutada valimistulemust. (p 17)
|
Facebook
X.com