Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
5-21-11/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	15.09.2021	PS § 79 VPVS § 12 VPVS § 10 VPVS § 1 lg 3 VPVS § 9 lg 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt saab Riigikohtule esitatud kaebuses taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist, toimingu õigusvastaseks tunnistamist, samuti hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist. (p 14) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega -> kohustuslik kohtueelne menetlus Vabariigi Valimiskomisjonis Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega Nii hääletamise korra rikkumise kui ka hääletustulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta on valijal õigus esitada kirjalik protest Vabariigi Valimiskomisjonile (VPVS §-d 10 ja 12). Tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega. Riigikohtule saab PSJKS § 37 lõike 2 alusel esitada kaebuse pärast seda, kui Vabariigi Valimiskomisjon on protesti kohta otsuse teinud. (p 16) VPVS § 10 ega § 12 ei sea valija õigust esitada protest sõltuvusse sellest, kas ta hääletamisel osales või mitte. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata ka valija kaebeõigust protesti kohta tehtud valimiskomisjoni otsuse vaidlustamiseks Riigikohtusse pöördumisel. (p 16) Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohta, millega tehakse kindlaks valimistulemus (VPVS § 13), seadus protesti esitamist ette ei näe. Ka selle otsuse peale saab Riigikohtule esitada PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt kaebuse. Seejuures seadus ei sätesta siin kohustuslikku kohtueelset menetlust, sest kohtusse pöördumise õiguse piirang peaks õigusaktist selgelt nähtuma (vrd RKPJKo nr 5-20-10/13, p 32). See aga ei tähenda, et isik võiks loobuda protesti esitamisest või protesti kohta tehtud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse vaidlustamisest ja pöörduda otse Riigikohtusse valimistulemuse kindlakstegemise otsuse tühistamise taotlusega, tuues põhjenduseks varasemas menetlusetapis toimunud (hääletamise või hääletamistulemuse kindlakstegemise korra) rikkumised. Seadus on seadnud eesmärgiks, et igas etapis lahendatakse ära võimalikud vaidlused enne, kui asutakse järgmises etapis siduvate otsustuste tegemise juurde. Valimistulemuse kindlakstegemise otsust saab seetõttu vaidlustada eelkõige väidetavate vigade tõttu nimetatud otsuse tegemisel, mitte varasemas menetluses toimunud rikkumise tõttu, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Varasemas menetluses toimunud rikkumised võivad vaidlustamisel rolli mängida üksnes tingimusel, et huvitatud isikul ei olnud võimalik neist teada saada enne protesti esitamise tähtaja möödumist, kuna selle ennistamise võimalust VPVS ette ei näe. (p 17) Hääletamise korra rikkumise vaidlustamise osas oli kaebus lubatav, kuna kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse Vabariigi Valimiskomisjonis (esitanud protesti hääletamiskorra rikkumise kohta), tal oli kaebeõigus ning kaebus oli tähtaegne. (p 19) Hääletamistulemuse kindlakstegemise korra väidetava rikkumise osas ei olnud kaebus lubatav, kuna kaebaja ei olnud esitanud selle kohta VPVS § 12 alusel protesti ehk läbimata oli kohustuslik kohtueelne menetlus. Tähtaeg protesti esitamiseks oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Väidetav rikkumine ei ole selline, millest kaebajal ei oleks olnud võimalik teada saada enne, kui protesti esitamise tähtaeg möödus. Kui kaebaja jätab Vabariigi Valimiskomisjonile protesti esitamata, ei ole tal hiljem õigust vaidlustada valimistulemuse kindlakstegemise otsust Riigikohtus. (p-d 22 ja 23) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebuse sisu- ja vorminõuded Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega -> kaebuse lahendamise ulatus Kaebuse täiendavad väited (hääletamiskabiini kohta) on käsitatavad protestis esitatud väidete täpsustusena, kuna on seotud salajasuse nõude tagamiseks seaduses sätestatud nõuetega. (p 19) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega Vt p 20. Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> V peatükk. Vabariigi President -> Vabariigi Presidendi valimine (§ 79) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega Hääletamissedeli täitmine hääletamiskabiinis on meede, mis aitab tagada põhiseaduse § 79 lõike 4 esimeses lauses sätestatud ning VPVS § 1 lõikes 3 korratud Vabariigi Presidendi salajase valimise nõuet. Lisaks salajasuse nõudele tuleb tagada valijale ka võimalus hääletamisest osa võtta. (p 20) Kaebaja väidetud hääletamise korra rikkumine ei oleks saanud mõjutada valimistulemust, kuna ka ilma vaidlustatud hääleta hääletas kandidaadi poolt Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. (p 21) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-62-13	Riigikohus	27.11.2013	HMS § 112 lg 2 KOVVS § 64 lg 1 KOVVS § 13 lg 1 HMS § 15 lg 4 HMS § 10	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega -> kaebuse lahendamise ulatus Valimiskaebuse läbivaatamisel on nii valimiskomisjoni kui ka Riigikohtu võimalused anda hinnang süütegude toimepanemise ja nende mõju kohta valimistulemusele väga piiratud. Süütegude menetlemine on politsei, kuritegude puhul ka prokuratuuri pädevuses.(p 47) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Kaebuse esitanud vallaelanikud, kes valimistel ei kandideerinud, ei ole huvitatud isikuks vaidluses, milles väidetakse hääletamis- ja valimistulemuste moonutust põhjendusega, et valimistel osalesid isikud, kellel ei olnud õigust olla kantud valijate nimekirja. (p 58) (Vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-59-13.) Valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale kaebuse esitamise võimalustega on piisavalt tagatud järelevalve maakonna valimiskomisjoni otsuste ja toimingute õiguspärasuse üle. Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ei näe seadus (RKVS ega KOVVS) ette maakonna valimiskomisjoni liikme taandamise võimalust. Valimiskomisjoni liikme taandamise küsimuses ei ole põhjendatud kohaldada analoogia korras haldusmenetluse seadust. (p 32) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-10-16	Riigikohus	10.10.2016	PSJKS § 43 PSJKS § 11 lg 2 VPVS § 15 lg 5 p 3 PSJKS § 46 lg 1 p 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega Valimiskaebuse saab isik esitada ainult enda rikutud õiguste kaitseks. Isikutel ei ole õigust esitada valimiskaebust avalikes või teiste isikute huvides (vt RKPJK 27. märtsi 2015 määrus kohtuasjas nr 3-4-1-17-15). (p 14) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-13-06	Riigikohus	05.10.2006	PSJKS PSJKS § 38 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega -> kaebetähtaeg Kaebaja taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, viidates halvale tervislikule seisundile, rasketele elutingimustele ja halvale materiaalsele olukorrale. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses esitatud põhjusi, mida saaks lugeda mõjuvaks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 40 lg 2 mõttes. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-11-06	Riigikohus	29.09.2006	VVS KOKS VVS § 85 KOKS § 44 lg 1 KOKS § 45 lg 5	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> XIV peatükk. Kohalik omavalitsus -> kohaliku omavalitsuse volikogu -> kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused KOKS § 44 lg 1 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit. Sellist õigust ei anna ega saagi anda ka linna põhimääruse säte, mille kohaselt volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning et volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. (p 20) Küll on võimalik aktsepteerida kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist olukorras, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt ning volikogu liikmetel oma õiguste kaitseks volikogu esimehe meelevaldse tegevuse vastu muud tõhusad võimalused (vt Riigikohtu 27.06.2001 otsust nr 3-3-1-35-01). Selles olukorras tähendanuks teistsugune seisukoht seda, et ühe isiku meelevaldsest tegevusest istungi juhatamisel oleks sõltunud vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumine ja selle liikmete volituste lõpetamine. (p 21) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> V peatükk. Vabariigi President -> Vabariigi Presidendi valimine (§ 79) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega Vabariigi Valimiskomisjon peab Vabariigi Presidendi valimiskogu liikmete registreerimisel kontrollima, kas talle registreerimiseks esitatud valimiskogu liige vastab seadusega sätestatud nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjon peab vajaduse korral hindama ka seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu otsus, millega Vabariigi Presidendi valimiskogusse valiti volikogu esindaja, on õiguspärane. Hinnangu tulemuseks on volikogu otsusega nõustumine ja volikogu esindaja registreerimine valimiskogu liikmeks või volikogu otsusega mittenõustumine ja volikogu esindaja valimiskogu liikmeks registreerimata jätmine. (p 12) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> demokraatia põhimõte (§ 1 lg 1, § 10) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Kaebused seoses Vabariigi Presidendi valimisega Vabariigi Valimiskomisjon peab Vabariigi Presidendi valimiskogu liikmete registreerimisel kontrollima, kas talle registreerimiseks esitatud valimiskogu liige vastab seadusega sätestatud nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjon peab vajaduse korral hindama ka seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu otsus, millega Vabariigi Presidendi valimiskogusse valiti volikogu esindaja, on õiguspärane. Volikogu otsuste selline kontrollimine ei tähenda järelevalve teostamist volikogu otsuste üle VVS § 85 mõttes ega sekkumist maavanema pädevusse. Valimiskomisjon hindab volikogu otsuseid nendes piirides, mis on vajalikud valimiskogu liikme registreerimiseks. Hinnangu tulemuseks on volikogu otsusega nõustumine ja volikogu esindaja registreerimine valimiskogu liikmeks või volikogu otsusega mittenõustumine ja volikogu esindaja valimiskogu liikmeks registreerimata jätmine. (p 12) Kui volikogu koosseis, kes omas tegelikku võimalust osaleda volikogu istungil Vabariigi Presidendi Valimiskogu liikme valimiseks korraldatud hääletusel, kujunes valimiskomisjoni ebaseaduslike otsuste alusel, siis ei saa hääletamistulemust lugeda kooskõlas olevaks põhiseaduse §-st 1 tuleneva demokraatia põhimõttega. (p 28) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: