Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus


Uudise kuupäev: 30.06.2020
Jõustub:01.07.2020, osaliselt 01.04.2022
Riigi Teatajas avaldati perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.

Seaduse kohaselt saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seadusega täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. 

Samuti pikendatakse järjestikuste sündide perioodi, mille puhul arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. Muudatus on vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega.

Muudetakse ka täitemenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsiooni. Seadusega luuakse võimalus maksta elatisabi kolm kuud kiiremini. Seni on elatist saama õigustatud vanem saanud elatisabi kätte sageli alles 5–6 kuu möödumisel täitetoimiku avamisest.

Seadusega täpsustatakse ka lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Kehtiva perehüvitiste seaduse kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetust makstakse tagasiulatuvalt suvekuude eest, juhul kui noor pärast põhikooli lõpetamist õpinguid samal aastal jätkab. Samas nende noorte puhul, kes lõpetavad gümnaasiumi klassi või kutsekoolis tasemeõppe ja soovivad sügisest õppida teises koolis või teisel erialal, ei ole täna otsest seaduslikku alust suvekuude eest peretoetusi maksta. Seaduse varasemas redaktsioonis olid selleks reeglid olemas ning muudatuste eesmärk on taastada varasem kord ja tagada lapsetoetuse maksmine suvekuudel ka nende laste eest.


Täpsemalt saab seaduse ja menetlusteabega tutvuda siin

/otsingu_soovitused.json