Riigi Teatajas avaldati kohtuekspertiisiseadus, mille eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonna praktilised probleemid. Täpsema sõnastusega tagatakse eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi kohustuste selgem regulatsioon ning ekspertiisi ja uuringu eristamine.
Muudatustega luuakse ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsioon, korrastatakse andmekogude ja registrite reguleerimist, liidetakse sõrmejälgede ja DNA-register üheks süüteomenetluse biomeetriaregistriks ning lisatakse tuleviku tarbeks õiguslik alus kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumiseks. Veel muudetakse ekspertiisiasutuse rolli regulatsioon tegelikkusele vastavaks, ekspertiiside hinnakiri viiakse seadusest välja valitsuse määruse tasandile ning seadusega kehtestatakse ekspertiiside rahastamise alused.
Uue regulatsiooni üks eesmärk on kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus. Paindlikkus tagab eelkõige parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt.
Õiguskomisjon täiendas eelnõu teise lugemise eel muudatustega, mis on vajalikud täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele üleminekuks. Ühtlasi luuakse muudatustega kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele. Komisjon toetas ka ekspertiisimääruse ja ekspertiisiakti vorminõuete muutmist, et lihtsustada nende vormistamist ja kaotada tarbetud bürokraatlikud nõuded.
Täpsemalt saab seaduse ja menetlusteabega tutvuda siin