Riigi Teatajas avaldati geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seadus, millega viiakse see kooskõlla Euroopa Liidu määrusega, mille eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ning anda kodanikele ja teadlastele ligipääs kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on riskihindamise protsessi käigus esitanud, välja arvatud ärisaladusena käsitatavale infole.
Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik ELi toitu, sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud andmed, mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Edaspidi on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega seotud õigusaktides loetletud ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena. Samad muudatused on vaja teha ka Eesti seadusandluses.
Kui kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi ärisaladusena käsitada, siis nüüd kehtestatakse loetelu andmetest, mida ärisaladusena käsitada võib. Nii muutub ärisaladusena käsitada võiva info hulk ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust, sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav. Seadusesse lisatakse ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab eri andmete võrdlemist ja seega väheneb taotluste hindamise aeg, samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot.
Täpsemalt saab seaduse ja menetlusteabega tutvuda siin
Facebook
X.com